Marta-Magdaleen Kuningas – Seksuaalvähemuste meediarepresentatsioonid aastatel 1992–1999 ja 2019–2021

Tallinna ÜlikoolBalti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Juhendaja: Andres Kõnno, PhD Tallinn 2021 Antud magistritöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas on homoseksuaalsust ja üldiselt seksuaalvähemusi käsitlev meediarepresentatsioon Eesti ühiskonnas arenenud ja muutunud või kas üldse on muutunud. Teemale läheneti

Jenni Kähärä – Female Ministers in Power in the Finnish Media

TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyPolitics and Governance Juhendaja: Katrina Koppel Tallinn 2021 Võimul olevad naisministrid Soome meediasSee lõputöö teeb kriitilise diskursuse analüüsi uudistemeedia artiklitest Soome poliitikas pärast 2019. aasta detsembrit võimul olnud naistest kasutades feministlikku teooriat uurimuse teoreetilise

Kadri Kesküla – Soolise palgalõhe käsitlemine eesti trükimeedias aastatel 2010-2021

Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate InstituutInfoteadused Juhendaja: Elviine Uverskaja Tallinn 2021 Magistritöö eesmärgiks on DIGAR Eesti artiklite andmebaasi alusel välja selgitada ajavahemikus 2010-2021 eesti trükimeedias soolise palgalõhe (SPL) teemal ilmunud artiklid ning nende analüüsimisel leida vastused küsimusele, kuidas ajakirjandus on antud teemat kajastanud.

Teel tasakaalustatud ühiskonda III (2021). Naised ja mehed Eestis

Sotsiaalministeerium 2021 Toimetajad: Raili Marling, Käthlin Sander, Marju Raju, Marion Pajumets Artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“ on sisuline jätk 2000. a ÜRO Arenguprogrammi eestvõttel ja 2010. a Sotsiaalministeeriumi vedamisel välja antud samanimelistele kogumikele.  Vastilmunud kogumikus käsitletakse nii naiste ja meeste

Kadri Kesküla — Soolise palgalõhe käsitlemine eesti trükimeedias aastatel 2010-2021

Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate InstituutInfoteadusedTallinn 2021 Juhendaja: Elviine Uverskaja Käesoleva töö kontekstis uuritakse, kui palju ja kuidas on eesti meedia soolist palgalõhet kui ühtesoolise ebavõrdsuse näitajat käsitlenud.Magistritöö eesmärgiks on DIGAR Eesti artiklite andmebaasi alusel välja selgitada ajavahemikus2010-2021 eesti trükimeedias soolise palgalõhe (SPL)

Sugu telepildis. ETV

Võrreldes 2000. aastal läbiviidud uurimust 2020. aastal läbi viidud uurimusega, siis on mõlema uurimuse tulemustes näha erinevusi. Tulemustest selgus, et telekanalis on toimunud nii mõningadki muudatused,  naiste ja meeste osakaal on muutunud võrdsemaks. Olenemata naiste osakaalu tõusust on eriti suuri eristusi võimalik leida just esinejate funktsiooni kategooria all, mil selgub, et naised on rohkem sõna

Sugu telepildis. TV3

Võrreldes aastal 2000 läbiviidud uurimust 2020. aastal läbi viidud uurimusega, siis on mõlema uurimuse tulemustes näha märgatavaid erinevusi. Andmete põhjal selgus, et viimase 20 aasta jooksul on TV3 läbinud suuri mudatusi,  naiste ja meeste osakaal on muutunud võrdsemaks. Olenemata naiste osakaalu tõusust on TV3 puhul näha veel 20. aasta taguseid nähtusi nagu vaikivad naised või

Sugu telepildis

Sugu telepildis 2020 Mis ja kellele? Õppevahendi “Sugu telepildis 2020” eesmärk on arendada kriitilist vaadet meeste ja naiste telepildis kujutamise vallas ja selle peamine fookus on, kes ja mis asjaoludel saab sõna teleekraanil. Õppevahendi peamine sihtgrupp on meediaprofessionaalid – materjal sobib koolituseks, programmiarenduseks ja programmide hindamiseks. Õppevahend on kasulik ka ajakirjanduse ja kommunikatsiooni üliõpilastele, aga

Naiste ja meeste esindatus äri- ja majandusuudistes ajalehe „Äripäev ja ajakirja „Director” näitel. Kontentanalüüs. Liivi Pehk, 2012

Sotsiaalkonstruktivistliku teooria kohaselt vormivad ja tõlgendavad sotsiaalsed praktikad, kultuur ja ühiskond bioloogilist reaalsust (Kimmel 2004). Feminiinsust ja maskuliinsust luuakse ja tõlgendatakse erinevatel ajaperioodidel ja erinevates kultuurides erinevalt. Pidev tähenduste loomine käib sotsiaalse elu kulgemise protsessi juurde. Vastavalt erinevatele ajaetappidele ja

Inimõigused Eestis 2014-2015

2016. aasta 10. detsembril esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet „Inimõigused Eestis 2014-2015”, mis käsitleb Eestis möödunud kahel aastal inimõiguste valdkonnas toimunud olulisemaid arenguid. Eestis on küsimus järjest enam selles, kuidas tagada inimõigused neile vähemustele, kelle inimõiguste võrdseks kaitseks ei piisa

Pilvre, Barbi – Naiste meediarepresentatsioon Eesti ajakirjanduskultuuri ja ühiskonna kontekstis

Õppe-/uurimisasutus: Tartu Ülikool Osakond/õppetool: ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Juhendaja: professor Epp Lauk, Jyväskylä Ülikool, Tartu Ülikool Uurimuse tüüp: Doktoritöö Aasta: 2011 Lisad Täistekst www.dspace.ut.ee Sisukord PUBLIKATSIOONIDE NIMEKIRI / lk 7 AUTORI PANUS / lk 8 TÄNUAVALDUSED / lk 9 SISSEJUHATUS /

Suba, Liisa – Üliõpilaste hoiakud samasooliste paaride suhtes ja selleteemalise meediaarutelu retseptsioon

Suba, Liisa Üliõpilaste hoiakud samasooliste paaride suhtes ja selleteemalise meediaarutelu retseptsioon Õppe-/uurimisasutus: Tartu Ülikool Osakond/õppetool: Sotsiaal- ja haridusteaduskond, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Juhendaja: Külliki Seppel, MA Uurimuse tüüp: Bakalaureusetöö Aasta: 2012 Lisad Täistekst www.dspace.ut.ee  

Lukas, Elen – Teletarbimise mõju laste arusaamadele soorollidest

Lukas, Elen Teletarbimise mõju laste arusaamadele soorollidest Õppe-/uurimisasutus: Eesti Humanitaarinstituut Osakond/õppetool: Ühiskonnateooria õppetool, sotsioloogia Juhendaja(d): Veronika Kalmus Uurimuse tüüp: Bakalaureusetöö Aasta: 2003 Kokkuvõte Bakalaureusetöö keskendub küsimusele, kas televiisori vaatamine algklassiõpilaste (lapsed vanuses 7-12 aastat) poolt, avaldab mõju soorolli nägemusele. Kas televiisori