Eesti Televisioon – ETV

Võrreldes 2000. aastal läbiviidud uurimust 2020. aastal läbi viidud uurimusega, siis on mõlema uurimuse tulemustes näha erinevusi. Tulemustest selgus, et telekanalis on toimunud nii mõningadki muudatused,  naiste ja meeste osakaal on muutunud võrdsemaks. Olenemata naiste osakaalu tõusust on eriti suuri eristusi võimalik leida just esinejate funktsiooni kategooria all, mil selgub, et naised on rohkem sõna saanud pigem perekonna ja ühiskonna teemadel ja jätkuvalt on naiste osakaal näiteks tehnika või poliitika valdkonnas madalam kui meestel. Üllatav oli ETV kanali puhul see, et naiste osakaal produtsentide hulgas oli märgatavamalt suurem kui meeste osakaal.

Järgnevalt on välja toodud uurimuse tulemused erinevate kategooriate järgi. Et kategooriad tekiksid, kasutasime kodeerimisjuhendit.  Jälgisime ETV saateid vahemikus 21-27.09.2020, prime time ajal 19.00-23.00 ja nädalavahetustel terve päev, vahemikus 08.00-23.00. Sellele ajalõigule toetudes on valminud alljärgnevad uurimistulemused.

 

Üldvalim oli kokku 730 inimest, kellest moodustasid 426 mehed ning 304 naised.

 

Analüüs

ETV kanali puhul oli kõige populaarsemaks žanriks meelelahutus ning muu kategooria alla minevad saated. Nendele järgnesid uudised ning kultuur ja dokumentalistika. Üldse ei olnud saateid religiooni ja informaatika žanrites. Žanrite koguvalim oli N=53.

Saate tüüpe vaadeldes olid ETV kanali puhul kõik Eestis toodetud omasaated, neid oli kokku 53.

ETV saadete režissööridest moodustasid enamuse mehed. Režissööride koguarvust moodustasid mehed  59,3% ja naised  40,6%.

 

Produtsentide puhul on meeste ja naiste suhtes ülekaalus üllatuslikult naised. Mehed moodustasid 34,1% ja naised 65,9% produtsentide koguarvust.

Kuigi saadete kaupa uute inimeste seas on naisi rohkem kui mehi, siis neid, kes on ka varem antud saates osalenud ning uuesti kõneaega saanud on suur ülekaal meeste poolel.

 

Üheks ilmekaks näitajaks, kuidas telepildis ei arvesta me enam ainult inimestega, näitab see, et tehnika arenguga figureerivad telepildis juba ka tehisintellektid.

Ringvaade“
21.09.2020

Soouuringute keskseks mõisteks on sugu (Marling, R. (2011). Sissejuhatus soouuringutesse. Tartu Ülikooli kirjastus, lk 7-8.). Sajandeid eeldati, et inimene sünnib kas naiseks või meheks. Eri kultuuride uurimisega tõdeti aga, et sugu ei lõppe suguorganite tuvastamisega ning 1970. aastatest on ingliskeelses maailmas käibel bioloogilise ja sotsiaalse soo eristus (ing k sex ja gender). Kui bioloogilise soo puhul räägitakse binaarsest vastandusest mees-naine, siis sotsiaalne sugu on pigem lai skaala erinevaid mehelikkusi ja naiselikkusi (Marling, 2011).

Võrreldes aastal 2000 läbi viidud „Sugu telepildis“ uuringuga on lisandunud telepilti kõnerobot, kelle sugu pole võimalik määratleda bioloogiliselt. Robotile on iseloomulik mehelik hääl, emotsioonitus, vähene kuulamisoskus ning abivalmidus. Masina soo määratlemiseks võib liigitada robotile õpetatu subjektiivselt kas mehelikkuseks või naiselikkuseks (mehelik hääl on mehelikkus, emotsioonitus on mehelikkus, vähene kuulamisoskus on mehelikkus ja abivalmidus on naiselikkus). Käitumuslikult on kõnerobot seega pigem meessoost. „Ringvaate“ videolõik on ilmekas näide tulevikus soouurijaid eesootavatest väljakutsetest.

Palgalisi töötajaid oli ETV kanalis naisi 61 ning mehi 96 ning väljastpoolt esinejaid naisi 192 ning mehi 311. On selgelt eristatav, et mõlemal puhul on meeste ülekaal märgatav.

Naiste puhul oli tiitel antud 167 korral ning ei olnud antud ning meeste puhul anti tiitel 258 juhul ning ei antud 307 juhul.

Esineja funktsiooniks oli enamasti intervjueeritavad, naisi 127 korral ning mehi 223 korral, populaarselt järgmisel kohal olid alles eksperdi või muu funktsiooniga esinejad vastavalt eksperti kategoorias 73 korral mehed ja 23 korral naised ning muu kategoorias 72 korral mehed ning 39 korral naised.

Kõike rohkem olid esinejad ekspertide rollis, samuti oli palju ka muu alla kategoriseeruvad.

Kõige populaarsemad saatejuhtide funktsioonid olid kaadritagune jutustaja (kokku 171 korral, vastavalt 73 korral naiste hulgas ning 98 korral meeste hulgas) ning reporter (kokku 102 korral, vastavalt meeste seas 91 korral ning naiste seas 11 korral).  Kui võtta naiste ja meeste suhtes eraldi, siis meestel oli endiselt need kaks kõige populaarsemad, kuid naistel olid kaks kõige populaarsemat kaadritagune jutustaja ning muu kategooria alla minev funktsioon.

 

Saatejuhi funktsioon Kokku Naised

Mehed

Juhib debatti

6 3 3

Ankur

50 7 43

Korrespondent

6 5

1

Reporter

102 11

91

Spordikommentaator 1 1

1

Kommentaator 37 10

22

Kaadritagune jutustaja

171 73 98
Teadustaja 3 0

3

Meteroloog

0 0

0

Muu 40 19

21

Nagu tabelist näha, olid enamus ETV  esinenud saated kultuuri teemalised. Järgmisel kohal olid esindatud meelelahutuse, spordi ning rahvusvaheliste suhete teemad. Kõige vähem keskendusid saated religiooni kodu ja hobi ning kommunikatsiooni teemadele. Koguvalim saateteemadele oli: N=782

ETV kanalil olid kõige populaarsemateks kõrvalteemadeks kultuur ja rahvusvahelised suhted, neile järgnesid keskkond, ühiskond, sport ning tervis ja sotsiaalkaitse. Kõige vähem arutati kodu ja hobi, juriidika ning tehnika ja teaduse üle. Koguvalim saate kõrvalteemadele oli:  N=311.

Nagu tulemustest näha, siis enamuse saadetes sõna saanud inimestest olid 35-49 eluaastates ja teisele kohale jäid 50-64 eluaastates inimesed.Antud olukord nähtub ka selgelt saadud tulemustes, kus kogu nädala jooksul eetris olnud saadete hulgas polnud 3% juhtudest võimalik esineja vanust määratleda.

Naised said kokku kogu nädala jooksul näidatud saadetes sõna 39% ehk 10h 45 min ja mehed 61%ehk 16h 55 mis, mis tähendab, et kokku said mehed pea kuus tundi rohkem rääkimisaega, kui naised. Kui võrrelda saadud tulemuse 2003. aastal läbiviidud uuringuga on naiste osakaal märgatavat tõusnud. Varasemalt moodustasid naised sõna saanutest ja mehed.

Naissoost kaassaatejuht saab vähem eetriaega

ETV ekraanil näidatud "Eesti mängu" saatelõik on ilmekas näide Barbi Pilvre-Storgårdi (2011) poolt kirjeldatud olukorrast, kus meedia on üks institutsioonidest, mis taastoodab igapäevase praktika kaudu ühiskonna soosüsteemi (Gayle Rubini termin sex/gender system, 1975).
Van Zoonen (2011) võtab feministliku meediauurimuse põhiseisukohad kokku järgmiselt: naised on alaesindatud nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt kõikides meediatööstuse valdkondades, naisi kujutatakse stereotüüpide ja meeste poolt domineeritud lugude kaudu või kasutatakse neid meedias visuaalse vaatemänguna.
McQuaili (2003) arvates määrab meedia suures osas selle, kuidas me sotsiaalset reaalsust tajume ja mida me peame normaalseks, kujundades ühist avalikku elu ja jagatud kogemust. Meedia on tema arvates ka peamine standardite, mallide ja normide allikas. Seega, kui naised on eetris alaesindatud, neid kujutatakse stereotüüpide ja meeste poolt domineeritud lugude kaudu või kasutatakse visuaalse vaatemänguna nagu me näeme 28. juulil 2020. aastal eetris onud "Eesti mängu" videoklipis, on tegu ühiskondliku soosüsteemi taastootmisega.

McQuail, Denis. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Pilvre, Barbi (2011). Meedia ja sugu.
Marling, Raili (Toim.). Sissejuhatus soouuringutesse (164−195). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Van Zoonen, L. (2011). Preface, in Krunen T., Alvares C., Van Bauwel S. (eds.) Gendered transformation. Theories and practices on gender and media, Bristol: Intellect, pág. 1-6.

Üldiselt moodustas 86% kõneleda saajaid ETV kanalis eesti rahvusest kodanike ning 12% oli muu rahvusega kodanike. Üllatav oli, et vaid 2% kogu kõnelejatest moodustasid vene rahvusest inimesed.

Vene või muust rahvusest esindajaid on ekraanil vähem kui eestlasi


Sissekirjutatud vaataja kontseptsioon analüüsib meedia poolt otsitavat auditooriumit klassikuuluvuse, kultuurilise maitse, rahvuse (autor), vanuse või elustiili järgi (McQuail, 2003). On laialdaselt tõendatud, et mitmed meediasisu liigid on sooliselt orienteeritud.
Neile on sisse kodeeritud teatud kallutatus ühe või teise soo oletatavate tunnuste poole, seda põhjustab tõenäoliselt soov jõuda valitud auditooriumini.
Seetõttu on mõistetav, et kui ETV sihtgrupp on eelkõige eestlased, siis on ka rahvusvähemuste esindajaid eetris näha vähem.
Seda trendi kinnitab KantorEMORi (2020) uuring, mille järgi septembris 2020 jagunesid eestlaste telekanali jälgimiseks kulunud aeg esmajoones ETV (27,0%), Kanal 2 (11,4%) ja TV3 (9,3%) vahel ning mitte-eestlastel RTR Planeta (16,2%), PBK (9,6%) ja NTV Mir’i (9,3%) vahel. Eesti keeles rääkiv rahvuskaaslane ei paku rahvusvähemustest koosnevale auditooriumile huvi.

Kantaremor .(2020). Teleauditooriumi ülevaade septembris 2020 (09.10.2020). kantaremor.ee/pressiteated/teleauditooriumi-ulevaade-septembris-2020/, vt 20.01.2021.aastal.
McQuail, Denis. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.