Järgimisperioodil oli jälgimisperioodil saateid kuuest erinevast žanrist. Antud perioodil oli ekraanil 42 erinevat saadet, mis mille jagunemist žanrite järgi illustreerib antud graafik. Žanrite puhul saame näha, et kodeerimise tulemusena joonistus välja kuus tugevamat žanrit. Esikolmikus on meelelahutus, millele järgnevad uudised ja informatsioon. Tabelist on välja jäänud neli žanrit, mille väärtus jäi nulli. Nendeks oli: sport, dokumentalistika, kultuur, ja religioon.

Saatetüüpe vaadeldes olid enamus Eestis toodetud omasaated. Sisseostetud saatedetest moodustasid enamiku filmid, mida nii nädala sees (peamiselt hilisõhtuti) kui nädalavahetustel näidati.

Kanal 2 saadete režissööridest moodustasid enamuse mehed. Režissööride koguarvust moodustasid mehed lausa 79% (34 saates) ja naised kõigest 21%. (9 saates). Mitme saate puhul saab välja tuua erisuse, kus samaaegselt olid režissööriks nii naine kui ka mees, mis selgitab ka režissööride koguarvu (43) mittevastavuse jälgitud saadete hulgaga.

Ühekordsed ekraanile ilmumised ja mitmekordsetel ilmumistel joonistub välja, et meeste ülekaal oli uue inimesena ilmumisel, samas mitmekordsel ilmumisel oli juba võrdsem tulemus nii meeste kui naiste vahel. Ühekordseid ilmumisi oli kokku jälgitud perioodil 1643, kus naised ilmusid 629 korral ekraanile esmakordselt ning mehed 1014 korral. Juba saates esinenud inimesi ilmus telepilti 4767 korda, millest naised ilmusid mitmekordselt 2524 korral ja mehed 2243 korral telepildile.

Saates osalenute puhul ei olnud alatihti võimalik tuvastada, kas tegu oli otseselt palgalise või palgata töötajaga. Tuginesime sellele, et enamus reporterid ja saatejuhte on palgalised ning väliskülalised, intervjueeritavad ei ole. Selle tulemusena saime, et palgalisi töötajaid oli 28%  ehk 40 inimest ja väljaspoolt kõnelejaid oli 72% ehk 102 inimest.

Kogutud tulemused näitavad, et enamik palgalistest töötajatest olid mehed. 15 korral oli naistrahvas palgaline töötaja ja 25 korral meesterahvad.

Sama tulemus järeldus ka mitte palgaliste töötajate esinejate andmete kohta. 36 korral olid esinejad naised ning 66 korral olid esinejateks mehed.

Need tulemused, mis me kokkuvõttes saime, näitavad, et enamik palgalistest töötajatest olid mehed.

Ning sama saab väita ka väljaspoolt olevate ekraanil esinejate kohta.

Saadetes osalenud inimestel oli 50 korral tiitel lisatud ning 95 korral ei olnud tiitlit lisatud. Huvitavad tulemused ilmnesid tiitlite jälgimisel. Selgus, et suurem osa saadetes osalenutest, kel oli lisaks nimele ka tiitel olemas, olid mehed . Kusjuures meeste ja naiste erinevus on üsnagi märkimisväärne, kuna mehi, keda tiitliga oli kujutatud oli 37 ja naisi kõigest 13. Tiitlite mitte kasutamist oli sagedamini kui kasutamist. Sealjuures ei olnud tiitleid kasutatud 38 meessoost esineja puhul ning 57 naissoost esineja puhul.

Allolev Reporteri videonäide illustreerib ilmekalt, kuidas intervjueeritavate puhul on jäetud sageli naised tiitlita ning meestele on see lisatud.

Antud näite puhul saab veel välja tuua, et antud tiitlite olemasolu korral esineb  soorollidest tulenevat stereotüüpsust. Näide illustreerib ka antud kanalis enim kajastatud žanrit.

"Reporter"

21.09.20

Vaadeldes esineja funktsioone on esmalt märgata kõige suuremat osakaalu kaadritaguste jutustajate puhul. Esinejate funktsioone koguarvust 1453. Tõepoolest, kaadritaguseid jutustajaid oli väga palju, eriti reklaamide ning uudissaadete puhul. Sellegipoolest moodustasid enamuse (pea poole võrra) mehed. Järgmine suurem kategooria kuulus intervjueeritavate alla, millest on näha, et enamiku moodustasid taaskord meesterahvad ning paarikümne esineja võrra alla jäädes järgnesid neile naised. Kui lüüa kõik saates osalenud isikud kokku ning arvutada naiste ja meeste protsentuaalne esinemine, moodustavad mehed 61% esinejatest ja naised 39%.

Esinejate rollid on üldiselt võrreldes 2000. aastal läbiviidud uurimusega üsnagi palju muutunud. Kõige suurem erinevus seisneb ohvrite kujutamises. Võrreldes pea kahe kümnendi taguse ajaga, ei ole ohvri rollis olevaid inimesi väga palju kujutatudki. Kõige enam esines saadetes erinevaid eksperte, mis tähendab, et saated üleüldiselt on muutunud (vähemal Kanal 2 puhul) kvaliteetsemaks. Eriti uudissaadetes otsiti eksperte, kes saaksid mõnda olukorda kommenteerida või faktidega nii mõndagi kinnitada. Mis aga puudutab sugude jagunemist, siis nii nagu eelpool nimetatud ohvrite kategooriagagi, on ka selle puhul näha suuri erinevusi võrreldes eelmise uurimusega. Olgugi, et ekspertide seas moodustavad enamuse mehed, on siiski märgata naise osakaalu puhul suhteliselt suurt tõusu. Jälgitud perioodil oli kanalis 1134 esinejat, kelles 440 olid naised ja 694 olid mehed. Nende inimeste vahel kujutab rollide jagunemist järgmine graafik.

Nagu tabelist näha, olid enamus Kanal 2-s näidatud saated meelelahutuslikud. Järgmisel kohal olid esindatud perekonna, majanduse ja ühiskonnateemad. Kõige vähem keskendusid saated spordi, religiooni, hariduse, rahvusvaheliste suhete ja juriidilistele teemadele.

Järgnev videonäide illustreerib  perekondlike teemade esinemise tendentsi vestlustes. Kuigi antud näite puhul võib jääda ekslik esmamulje, et räägitakse poliitilistel teemadel, siis vestluse arenedes on ühesel mõistetav perekondlike teemade kajastamine. Lisaks illustreerib videoklipp naiste sõnasaamise teemade erinevust meeste omast, mida selgitati juba varasemalt.

"Kuuuurija"

21.09.20

Kui saate teemad olid üldisemad, siis jagasime nad veel kõrvalteemade järgi (22 erinevat teemat). Siit on näha, et kõrvalteemadest on enim kajastatud tervis ja sotsiaalkaitse (võib oletada, tulenevalt koroonaviirusest), kus on suures osakaalus saanud sõna naised. Naisi kõneles sotsiaalkaitse teemal 359 ja mehi 168.  Teine tugev teema on olnud tehnika ja teadus, kus enam vähem võrdselt on sõna saanud nii mehed kui naised, kolmandal kohal on keskkonna teemad, kus on tugevalt mehed sõna saanud.

Nagu tulemustest näha, siis enamuse saadetes sõna saanud inimestest olid 35-49 eluaastates ja teisele kohale jäid 20-34 eluaastates inimesed.

Enamus näidatavatest reklaamidest olid välismaise päritoluga ning eestikeelse vaatajaskonna jaoks dubleeritud. Sageli polnud dubleerivad hääled avalikult tuntud isikud ehk polnud ära tuntavad. See omakorda põhjustas olukorra, kus reklaame dubleerinud isikute vanuseid polnud võimalik üksnes hääle põhjal tuvastada. Antud olukord nähtub ka selgelt saadud tulemustes, kus kogu nädala jooksul eetris olnud saadete hulgas polnud üle pooltel juhtudest võimalik esineja vanust määratleda. Reklaamid mõjutasid ka lõplike tulemusi kajastatud teemade osas, sest enamik reklaame kajastasid teemasid kodu, hobid ja põllumajandus.

Naised said kokku kogu nädala jooksul näidatud saadetes sõna 44,1% ehk 1857 minutit (30h 57 min) ja mehed 55,9%ehk 2353 minutit (39h 13min), mis tähendab, et kokku said mehed pea üheksa tundi rohkem rääkimisaega, kui naised. Kui võrrelda saadud tulemuse 2003. aastal läbiviidud uuringuga on naiste osakaal mõrgatavat tõusnud. Varasemalt moodustasid naised 33% sõna saanutest ja mehed 67%.