Kanal 2

Kui võrrelda 2000. aastal läbiviidud uurimust 2020. aastal läbiviidud uurimusega, on mõlema uurimuse tulemustes näha märkimisväärseid erinevuseid. On näha, et telekanalis on toimunud üsnagi suured muudatused- naiste ja meeste osakaal on muutunud võrdsemaks. Olenemata naiste osakaalu tõusust on eriti suuri eristusi võimalik leida just esinejate funktsiooni kategooria all, mil selgub, et naised on rohkem sõna saanud pigem kodu, perekonna ja ühiskonnateemadel ja jätkuvalt on naiste osakaal näiteks tehnika või poliitika valdkonnas üsnagi madal. Olenemata sellest on naiste osakaal tõusnud põllumajanduse ja majanduse valdkondade puhul, mil naised moodustavad sõna saanutest pea 50%.

Erakanalites on suureks sissetulekuallikaks ka reklaamid. Ühe saate vahele näidatakse erinevaid lühikesi, tavaliselt mõnekümne sekundi pikkuseid reklaamklippe, paar korda saate jooksul, sõltuvalt saate enda kogupikkusest ning saate eetris olemise kellaajast. Kõik reklaamid on kodeerimisel arvesse võetud kui eraldiseisvad sõnavõtud.

Järgnevalt on välja toodud uurimuse tulemused erinevate kategooriate järgi. Et kategooriad tekiksid, kasutasime kodeerimisjuhendit. Jälgisime Kanal 2 saateid vahemikus 21-27.09.2020, prime time ajal 19.00-23.00 ja nädalavahetusetel terve päev, vahemikus 08.00-23.00. Sellele ajalõigule toetudes on valminud alljärgnevad uurimistulemused.

Analüüs

Žanrite puhul saame näha, et kodeerimise tulemusena joonistus välja kuus tugevamat žanrit. Esikolmikus on meelelehutus, millele järgnevad uudised ja informatsioon. Tablist on välja jäänud neli žanrit, mille väärtus jäi nulli. Nendeks oli: sport, dokumentalistika, kultuur, ja religioon.

Saatetüüpe vaadeldes olid enamus Eestis toodetud omasaated. Sisseostetud saatedetest moodustasid enamiku filmid, mida nii nädala sees (peamiselt hilisõhtuti) kui nädalavahetustel näidati.

Kanal 2 saadete režissööridest moodustasid enamuse mehed. Režissööride koguarvust moodustasid mehed lausa 79% ja naised kõigest 21%.

Produtsentide puhul on meeste ja naiste osakaal üsnagi sama, mis režissööride puhulgi. Mehed moodustasid 72% ja naised 28% protutsentide koguarvust. Võttes kokku nii režissööride kui produtsentide osakaalud, saab väita, et saadete ülesehitust ning saadetes kasutatud kujutlusviiside üle otsustavad suuremas osas mehed.

Ühekordsed ekraanile ilmumised ja mitmekordsetel ilmumistel joonistub välja, et meeste ülekaal oli uue inimesena ilmumisel, samas mitmekordsel ilmumisel oli juba võrdsem tulemus nii meeste kui naiste vahel. 

Saates osalenute puhul ei olnud alatihti võimalik tuvastada, kas tegu oli otseselt palgalise või palgata töötajaga. Tuginesime sellele, et enamus reporterid ja saatejuhte on palgalised ning väliskülalised, intervjueeritavad ei ole. Selle tulemusena saime, et palgalisi töötajaid oli 28% ja väljaspoolt kõnelejaid oli 72%.

 

Need tulemused, mis me kokkuvõttes saime, näitavad, et enamik palgalistest töötajatest olid mehed.

Ning sama saab väita ka väljaspoolt olevate ekraanil esinejate kohta.

 

 

Huvitavad tulemused ilmnesid tiitlite jälgimisel. Selgus, et suurem osa saadetes osalenutest, kel oli lisaks nimele ka tiitel olemas, olid mehed. Kusjuures meeste ja naiste erinevus on üsnagi märkimisväärne, kuna mehi, keda tiitliga oli kujutatud oli 37 ja naisi kõigest 13. Mitmel korral ei esinenud tiitleid kummalgi osapoolel.

 

 

Allolev videonäide illustreerib ilmekalt, kuidas intervjueeritavate puhul on jäetud sageli naised tiitlita ning meestele on see lisatud.

Antud näite puhul saab veel välja tuua, et antud tiitlite olemasolu korral esineb  soorollidest tulenevat stereotüüpsust. Näide illustreerib ka antud kanalis enim kajastatud žanrit.

 

Vaadeldes esineja funktsioone on esmalt märgata kõige suuremat osakaalu kaadritaguste jutustajate puhul. Tõepoolest, kaadritaguseid jutustajaid oli väga palju, eriti reklaamide ning uudissaadete puhul. Sellegipoolest moodustasid enamuse (pea poole võrra) mehed. Järgmine suurem kategooria kuulus intervjueeritavate alla, millest on näha, et enamiku moodustasid taaskord meesterahvad ning paarikümne esineja võrra alla jäädes järgnesid neile naised. Kui lüüa kõik saates osalenud isikud kokku ning arvutada naiste ja meeste protsentuaalne esinemine, moodustavad mehed 61% esinejatest ja naised 39%.

Esinejate rollid on üldiselt võrreldes 2000. aastal läbiviidud uurimusega üsnagi palju muutunud. Kõige suurem erinevus seisneb ohvrite kujutamises. Võrreldes pea kahe kümnendi taguse ajaga, ei ole ohvri rollis olevaid inimesi väga palju kujutatudki. Kõige enam esines saadetes erinevaid eksperte, mis tähendab, et saated üleüldiselt on muutunud (vähemal Kanal 2 puhul) kvaliteetsemaks. Eriti uudissaadetes otsiti eksperte, kes saaksid mõnda olukorda kommenteerida või faktidega nii mõndagi kinnitada. Mis aga puudutab sugude jagunemist, siis nii nagu eelpool nimetatud ohvrite kategooriagagi, on ka selle puhul näha suuri erinevusi võrreldes eelmise uurimusega. Olgugi, et ekspertide seas moodustavad enamuse mehed, on siiski märgata naise osakaalu puhul suhteliselt suurt tõusu.

Vaadates saatejuhi funktsiooni kujutavat tabelit on näha, et enamus saadetes esinenud saatejuhtidest on tegelikult naised. Kõige suurema enamuse moodustasid naised reporteritena.

Nagu tabelist näha, olid enamus Kanal 2-s  näidatud saated meelelahutuslikud. Järgmisel kohal olid esindatud perekonna, majanduse ja ühiskonnateemad. Kõige vähem keskendusid saated spordi, religiooni, hariduse, rahvusvaheliste suhete ja juriidilistele teemadele.

Järgnev näide illustreerib  perekondlike teemade esinemise tendentsi vestlustes. Kuigi antud näite puhul võib jääda ekslik esmamulje, et räägitakse poliitilistel teemadel, siis vestluse arenedes on ühesel mõistetav perekondlike teemade kajastamine. Lisaks illustreerib videoklipp naiste sõnasaamise teemade erinevust meeste omast, mida selgitati juba varasemalt.

 

Kui saate teemad olid üldisemad, siis jagasime nad veel kõrvalteemade järgi. Siit on näha, et kõrvalteemadest on enim kajastatud tervis ja sotsiaalkaitse (võib oletada, tulenevalt koroonaviirusest), kus on suures osakaalus saanud sõna naised. Teine tugev teema on olnud tehnika ja teadus, kus enam vähem võrdselt on sõna saanud nii mehed kui naised, kolmandal kohal on keskkonna teemad, kus on tugevalt mehed sõna saanud.

Nagu tulemustest näha, siis enamuse saadetes sõna saanud inimestest olid 35-49 eluaastates ja teisele kohale jäid 20-34 eluaastates inimesed.

Enamus näidatavatest reklaamidest olid välismaise päritoluga ning eestikeelse vaatajaskonna jaoks dubleeritud. Sageli polnud dubleerivad hääled avalikult tuntud isikud ehk polnud ära tuntavad. See omakorda põhjustas olukorra, kus reklaame dubleerinud isikute vanuseid polnud võimalik üksnes hääle põhjal tuvastada. Antud olukord nähtub ka selgelt saadud tulemustes, kus kogu nädala jooksul eetris olnud saadete hulgas polnud üle pooltel juhtudest võimalik esineja vanust määratleda. Reklaamid mõjutasid ka lõplike tulemusi kajastatud teemade osas, sest enamik reklaame kajastasid teemasid kodu, hobid ja põllumajandus.

Naised said kokku kogu nädala jooksul näidatud saadetes sõna 44,1% ehk 1857 minutit (30h 57 min) ja mehed 55,9%ehk 2353 minutit (39h 13min), mis tähendab, et kokku said mehed pea üheksa tundi rohkem rääkimisaega, kui naised. Kui võrrelda saadud tulemuse 2003. aastal läbiviidud uuringuga on naiste osakaal mõrgatavat tõusnud. Varasemalt moodustasid naised 33% sõna saanutest ja mehed 67%.

 

Kanal 2 saadetes on sõna saanud isikud olnud suures ülekaalus eestlased. Venelased olid teisel kohal ja muust rahvusest viimasel.