Lupanova, Olga — Naiste roll üle 60-aastaste meeste sotsiaalses osalemises vanemate meeste, naiste ja sotsiaaltöötajate vaatest

TARTU ÜLIKOOLSotsiaalteaduste valdkondÜhiskonnateaduste instituutSotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppekava Juhendaja: Reeli Sirotkina, MSW Magistritöö eesmärk on uurida tähendusi, mida omistavad vanemad mehed, naised ja sotsiaaltöötajad naiste rollile vanemate meeste sotsiaalses osalemises. Magistritöö .PDF

Barbi Pilvre Soovitused meediaorganisatsioonidele ja ajakirjanikele soolise tasakaalu saavutamiseks ajakirjandusorganisatsioonis ja meedia sisus

Barbi Pilvre Soovitused meediaorganisatsioonidele ja ajakirjanikele soolise tasakaalu saavutamiseks ajakirjandusorganisatsioonis ja meedia sisus SISSEJUHATUS Ajakirjandus on Eestis sõltumatu ja Eesti on hoidnud maailma ajakirjandusvabaduse edetabelites kõrgeid kohti. Nii see peab ka jääma, sest vaba ajakirjandus on demokraatia nurgakivi. Vabadus eeldab

Tofantšuk, Julia – Identiteedi konstrueerimine kaasaegsete briti naiskirjanike loomingus (Jeanette Winterson, Meera Syal, Eva Figes)

Identiteedi konstrueerimine kaasaegsete briti naiskirjanike loomingus (Jeanette Winterson, Meera Syal, Eva Figes) ; 18 Autor: Julia Tofantšuk Tallinna Ülikool Kirjastaja: Tallinna Ülikool Ilmumisaeg: 2007 Keel: eesti Deposiitor: Tallinna Ülikool Laad: raamat Autoriõigusega kaitstud ESTER b22363865 ISBN 978-9985-58-479-8 ISBN 978-9985-58-479-8 ISBN

Ross, Johanna – Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid (doktoritöö)

Kokkuvõte Väitekirjas vaadeldakse nõukogude eesti naisautorite teoseid, mida võib näha kui naisarenguromaane – romaane sellest, kuidas noorepoolne naistegelane elus oma kohta otsib, püüab jõuda selgusele oma tahtmistes ning lepitada neid sotsiaalsete ootustega. Nõukogude perioodi puhul on huvitav ennekõike see, kuidas

Ventsel, Angela. Soolise võrdõiguslikkuse tagamine sotsiaaltoetuste maksmisel (magistritöö, 2018)

Originaalasukoht TÜ DSpace andmebaasis Angela Ventsel2018 Tartu ÜlikoolÕigusteaduskondAvaliku õiguse osakond MagistritööJuhendaja dr. iur. Gaabriel Tavits Tartu2018   Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE OLEMUS1.1. Soolise võrdõiguslikkuse mõiste, tekkimine ja selle tagamine1.2. Sooline palgalõhe kui soolise võrdõiguslikkuse osa1.2.1. Soolise palgalõhe olemus1.2.2.

Tedresalu, Aimi. Väike inglise-eesti seletav sõnastik soolise võrdõiguslikkuse teemal (Magistriprojekt, 2010)

Pealkiri: Väike inglise-eesti seletav sõnastik soolise võrdõiguslikkuse teemal Autor: Aimi Tedresalu Magistriprojekt Juhendaja: Krista Kallis Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia osakond Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Võrdõiguslikkuse areng Võrdõiguslikkus Eestis Sõnastiku sõnavaliku kriteeriumid Tähelepanekud ja probleemid Inglise-eesti sõnastik

Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis

Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4 Autor: Vivika Halapuu Ilmunud: 2015 PIAAC uuringu andmete baasil on käesolevaks hetkeks koostatud mitu ülevaadet oskuste ja erinevate tööturuväljundite, sealhulgas palga seostest. Oskuste rolli palgalõhede selgitamisel

Õpetajakoolituse üliõpilaste hoiakud ja teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimuses

Autorid: Eve Mägi (Poliitikauuringute Keskus Praxis), Helen Biin (Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut), Karmen Trasberg (Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut), Kersti Kruus (Eesti Kaitseliit) Ilmunud: Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 4(1), 2016, 159–194 Annotatsioon Soolise võrdõiguslikkuse taotlemisel lähtutakse põhimõttest, et

Sooteadliku kultuuriuurimise suundi Eestis [Võrguteavik] : konverents 5. mail 2017 Eesti Kirjandusmuuseumis : ajakava, teesid

Sooteadliku kultuuriuurimise suundi Eestis [Võrguteavik] : konverents 5. mail 2017 Eesti Kirjandusmuuseumis : ajakava, teesid Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus Koostanud Eve Annuk, Triinu Ojamaa Kaane kujundanud Kalju Annuk Kaanefoto: Eve Annuk Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2017 Kirjeldus: 1 võrguväljaanne

Polli, Kadi. Balti aadlipreili kunstiharrastusest. Helene Marie Zoege von Manteuffel (1773/74-1842) (2014)

Polli, Kadi (2014). Balti aadlipreili kunstiharrastusest. Helene Marie Zoege von Manteuffel (1773/74-1842) / Artistic pursuits of an aristrocratic Baltic lady. Helene Marie Zoege von Manteuffel (1773/74-1842). Eesti Kunstimuuseumi toimetised, 4(9), 11 – 38. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 4(9), 2014   Üks

Parbus, Tiiu; Ruudi, Ingrid. Emantsipeeriv arhitektuur. Erika Nõva ja modernistlik arhitektuuridiskursus sookriitilisesperspektiivis

Feministliku analüüsi võimaluste kasutamata jätmine on üks kõige ilmsemaid puuduolekuid Eesti arhitektuuriajalookirjutuses. Kuigi Eesti 20. sajandi arhitektuurilugu tunnebtervet rida võimekaid naisarhitekte alates Erika Nõvast ja Valve Pormeistrist kuni MarikaLõokese või Siiri Vallnerini ning kunstiajaloos ja -kriitikas on soodiskursus esindatudvähemalt 1990.

Roots, Fideelia-Signe. Naine kui kangelane. Doktoritöö (2017)

Fideelia-Signe Roots Naine kui kangelane Doktoritöö (2017) Loomepõhine uurimus „Naine kui kangelane“ tegeleb soorollide ja nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandi ümbermõtestamisega.Küsitakse, kuidas saaksime ühiskonnas, mis näeb naisi pigem ohvri rollis, tõlgendada naist  kangelasena, vältides tema objektistamist ja üleseksualiseerimist. Autor rakendab nii kunstipraktikaid

Naiste ja meeste esindatus äri- ja majandusuudistes ajalehe „Äripäev ja ajakirja „Director” näitel. Kontentanalüüs. Liivi Pehk, 2012

Sotsiaalkonstruktivistliku teooria kohaselt vormivad ja tõlgendavad sotsiaalsed praktikad, kultuur ja ühiskond bioloogilist reaalsust (Kimmel 2004). Feminiinsust ja maskuliinsust luuakse ja tõlgendatakse erinevatel ajaperioodidel ja erinevates kultuurides erinevalt. Pidev tähenduste loomine käib sotsiaalse elu kulgemise protsessi juurde. Vastavalt erinevatele ajaetappidele ja

Part, Kai; Laanpere, Made; Rahu, Kaja; Haldre, Kai. Rahu, Mati; Karro, Helle. (2007) Eesti naiste tervis: seksuaal – ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne

Eesti naiste tervis: seksuaal – ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne Autorid: Kai Part, Made Laanpere, Kaja Rahu, Kai Haldre, Mati Rahu, Helle Karro Tartu Ülikooli Naistekliinik 2007 Originaali asukoht http://www.ut.ee/ARNS/Eesti_naise_tervis1.pdf

Tukk, Merlika – Vägistamine: uurimused, teooriad ja müüdid

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2002 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste kehtiva Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. 1.3. Raskendavad asjaolud. / 2. Vägistamist kvalifitseerivad asjaolud. 3. Vägistamise olemus ja liigid.

Viks, Karin; Madar, Elina – Vägistamised

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Tallinn, 1999 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Peatükk. 1.1. Seksuaalkuritegude iseloomustus ja seksuaalkuritegude liigid. 1.2. Vägistamine kui üks ohtlikumaid kuritegusid. 1.3. Vägistajate tüübid. 1.4. Vägistaja isiksus. 1.5. Vägistamise ohver. 1.6. Vägistamise kohtueelne uurimine. / 2. Peatükk. 2.1.