Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate InstituutInfoteadused Juhendaja: Elviine Uverskaja Tallinn 2021 Magistritöö eesmärgiks on DIGAR Eesti artiklite andmebaasi alusel välja selgitada ajavahemikus 2010-2021 eesti trükimeedias soolise palgalõhe (SPL) teemal ilmunud artiklid ning nende analüüsimisel leida vastused küsimusele, kuidas ajakirjandus on antud teemat kajastanud.
Tallinna ÜlikoolÜhiskonnateaduste instituutSotsioloogia suund Juhendaja: PhD Kadri Aavik Tallinn 2021 Käesolev bakalaureusetöö keskendub osalise töökoormusega töötavate Eesti naistudengiteõpingute ja tööl käimise ühildamise kogemustele. Töö eesmärgiks on uurida, kuidas kujunevadnaistudengite töölkäimise põhjused, millised on nende töö ja õpingute ühildamise kogemused,kuidas hindavad
TALLINNA ÜLIKOOLÜhiskonnateaduste InstituutRiigiteaduste suund Juhendaja: Dotsent Mari-Liis Jakobson Tallinn 2021 Magiströö on ajendatud autori uudishimust ja mõistmise vajadusest, kuidas igapäeva meediamaastiku ja -tarbimise kontekstis kujundatakse lugejate arusaamu ja seisukohti erinevate teemade kajastamisel. Sellest ajendatult on analüüsimiseks valitud teema, mis pole
TALLINNA ÜLIKOOLHaridusteaduste instituutKasvatusteaduste õppekava Juhendaja: PhD Tiiu Kuurme Tallinn 2021 Magistritöös seati eesmärgiks kirjeldada õpetajate valmisolekut ning teadlikkust edendadaõpilastes soolist võrdõiguslikkust kui hoiakulist väärtust.Töö koosneb 4 peatükist. Teoreetilises osas antakse ülevaade sooliste stereotüüpide kujunemisest, sellest, kuidas kodu ja vanemad, kool
TALLINN UNIVERSITYSCHOOL OF HUMANITIESDepartment of Anthropology Juhendaja: PhD Eeva Kesküla Tallinn 2021 Naiste ja naiselikkuse uurimine sõjapidamises See lõputöö uurib naisi ja naiselikkust sõjapidamises, naiselikkuse ja mehelikkuse dünaamikatsõjas ja sõjaväe kontekstis. See uurimus keskendub põhiliselt naissoost sõduritele ja kuidas neidtajuvad
Selle uuringu eesmärk oli anda ülevaade, miks poisid ja noormehed hariduses üha enam maha jäävad, ning selle suundumuse tagajärgedest ühiskonnale. Uuringu eesmärk oli ka esile tuua algatusi, mis võivad takistada selle suundumuse edasist süvenemist. Tellija: Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri
Tallinna ÜlikoolHaridusteaduste InstituutAndragoogika ja täiskasvanuhariduse valdkondTallinn 2021 Juhendaja: Tiina Tambaum (MA) Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada ettevõttes töötavate vanemaealiste meestearusaamad juhendamisest ning nende rollist juhendajana ja anda ülevaade nende pooltkirjeldatud kogemustest juhendajana organisatsiooni oskusteabe jagamisel.Uurimuse tulemusena selgusid kaasamise ja juhendamise
Tallinna ÜlikoolHaapsalu kolledžTervisejuhi õppekavaHaapsalu 2021 Juhendaja: MA Liina ViiretKaasjuhendaja: Lemme Haldre Uurimistöö probleemküsimuseks on kas ja kui paljud lapsevanemad vestlevad lapsegaseksuaalkasvatuse teemadel või millistel viisidel ning tingimustel räägitakse lastele kehaturvalisusest, privaatsusest, beebide ilmale tulekust või meeste/naiste vahelistest erinevustest?Uurimistöö eesmärgiks on
Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate InstituutInfoteadusedTallinn 2021 Juhendaja: Elviine Uverskaja Käesoleva töö kontekstis uuritakse, kui palju ja kuidas on eesti meedia soolist palgalõhet kui ühtesoolise ebavõrdsuse näitajat käsitlenud.Magistritöö eesmärgiks on DIGAR Eesti artiklite andmebaasi alusel välja selgitada ajavahemikus2010-2021 eesti trükimeedias soolise palgalõhe (SPL)
Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate instituutInfoteadusedTallinn 2021 Juhendaja: Sirje Virkus, PhD Käesolev magistritöö on keskendunud tütarlaste ja emade seksuaalteemadega seotudinfokäitumisele, sest ema on tavaliselt see vanem, kelle poole tütar esimesena pöördub ningseetõttu on oluline uurida just nendevahelist suhtlust ja seksuaalteemadega seotud infokäitumist.Samuti on
TARTU ÜLIKOOLSotsiaalteaduste valdkondÜhiskonnateaduste instituutAjakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala Juhendaja: Signe Ivask, PhD MAGISTRITÖÖ .PDF
TARTU ÜLIKOOLSotsiaalteaduste valdkondÜhiskonnateaduste instituutSotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppekava Juhendaja: Reeli Sirotkina, MSW Magistritöö eesmärk on uurida tähendusi, mida omistavad vanemad mehed, naised ja sotsiaaltöötajad naiste rollile vanemate meeste sotsiaalses osalemises. Magistritöö .PDF
Barbi Pilvre Soovitused meediaorganisatsioonidele ja ajakirjanikele soolise tasakaalu saavutamiseks ajakirjandusorganisatsioonis ja meedia sisus SISSEJUHATUS Ajakirjandus on Eestis sõltumatu ja Eesti on hoidnud maailma ajakirjandusvabaduse edetabelites kõrgeid kohti. Nii see peab ka jääma, sest vaba ajakirjandus on demokraatia nurgakivi. Vabadus eeldab
Identiteedi konstrueerimine kaasaegsete briti naiskirjanike loomingus (Jeanette Winterson, Meera Syal, Eva Figes) ; 18 Autor: Julia Tofantšuk Tallinna Ülikool Kirjastaja: Tallinna Ülikool Ilmumisaeg: 2007 Keel: eesti Deposiitor: Tallinna Ülikool Laad: raamat Autoriõigusega kaitstud ESTER b22363865 ISBN 978-9985-58-479-8 ISBN 978-9985-58-479-8 ISBN
Kokkuvõte Väitekirjas vaadeldakse nõukogude eesti naisautorite teoseid, mida võib näha kui naisarenguromaane – romaane sellest, kuidas noorepoolne naistegelane elus oma kohta otsib, püüab jõuda selgusele oma tahtmistes ning lepitada neid sotsiaalsete ootustega. Nõukogude perioodi puhul on huvitav ennekõike see, kuidas
Originaalasukoht TÜ DSpace andmebaasis Angela Ventsel2018 Tartu ÜlikoolÕigusteaduskondAvaliku õiguse osakond MagistritööJuhendaja dr. iur. Gaabriel Tavits Tartu2018 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE OLEMUS1.1. Soolise võrdõiguslikkuse mõiste, tekkimine ja selle tagamine1.2. Sooline palgalõhe kui soolise võrdõiguslikkuse osa1.2.1. Soolise palgalõhe olemus1.2.2.
Pealkiri: Väike inglise-eesti seletav sõnastik soolise võrdõiguslikkuse teemal Autor: Aimi Tedresalu Magistriprojekt Juhendaja: Krista Kallis Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia osakond Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Võrdõiguslikkuse areng Võrdõiguslikkus Eestis Sõnastiku sõnavaliku kriteeriumid Tähelepanekud ja probleemid Inglise-eesti sõnastik
Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4 Autor: Vivika Halapuu Ilmunud: 2015 PIAAC uuringu andmete baasil on käesolevaks hetkeks koostatud mitu ülevaadet oskuste ja erinevate tööturuväljundite, sealhulgas palga seostest. Oskuste rolli palgalõhede selgitamisel
Autorid: Eve Mägi (Poliitikauuringute Keskus Praxis), Helen Biin (Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut), Karmen Trasberg (Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut), Kersti Kruus (Eesti Kaitseliit) Ilmunud: Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 4(1), 2016, 159–194 Annotatsioon Soolise võrdõiguslikkuse taotlemisel lähtutakse põhimõttest, et
Sooteadliku kultuuriuurimise suundi Eestis [Võrguteavik] : konverents 5. mail 2017 Eesti Kirjandusmuuseumis : ajakava, teesid Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus Koostanud Eve Annuk, Triinu Ojamaa Kaane kujundanud Kalju Annuk Kaanefoto: Eve Annuk Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2017 Kirjeldus: 1 võrguväljaanne
Polli, Kadi (2014). Balti aadlipreili kunstiharrastusest. Helene Marie Zoege von Manteuffel (1773/74-1842) / Artistic pursuits of an aristrocratic Baltic lady. Helene Marie Zoege von Manteuffel (1773/74-1842). Eesti Kunstimuuseumi toimetised, 4(9), 11 – 38. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 4(9), 2014 Üks
Feministliku analüüsi võimaluste kasutamata jätmine on üks kõige ilmsemaid puuduolekuid Eesti arhitektuuriajalookirjutuses. Kuigi Eesti 20. sajandi arhitektuurilugu tunnebtervet rida võimekaid naisarhitekte alates Erika Nõvast ja Valve Pormeistrist kuni MarikaLõokese või Siiri Vallnerini ning kunstiajaloos ja -kriitikas on soodiskursus esindatudvähemalt 1990.
Fideelia-Signe Roots Naine kui kangelane Doktoritöö (2017) Loomepõhine uurimus „Naine kui kangelane“ tegeleb soorollide ja nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandi ümbermõtestamisega.Küsitakse, kuidas saaksime ühiskonnas, mis näeb naisi pigem ohvri rollis, tõlgendada naist kangelasena, vältides tema objektistamist ja üleseksualiseerimist. Autor rakendab nii kunstipraktikaid
Sotsiaalkonstruktivistliku teooria kohaselt vormivad ja tõlgendavad sotsiaalsed praktikad, kultuur ja ühiskond bioloogilist reaalsust (Kimmel 2004). Feminiinsust ja maskuliinsust luuakse ja tõlgendatakse erinevatel ajaperioodidel ja erinevates kultuurides erinevalt. Pidev tähenduste loomine käib sotsiaalse elu kulgemise protsessi juurde. Vastavalt erinevatele ajaetappidele ja
Seksuaalse väärkohtlemise kogemused ja hoiakud Eesti noorte hulgas. Uuringu aruanne Autorid: Kadri Soo, Dagmar Kutsar (toim.)Kaasautorid: Judit Strömpl Mare Ainsaar Kadri Soo Kristel Altosaar Tiina Laur Tartu Ülikool, Tartu Laste Tugikeskus 2004