Kairi Jurtom – Noore neiu kujutamine nüüdisaegses Eesti noortekirjanduses

Tallinna Ülikool Humanitaarteaduste instituut Juhendaja: Ave Mattheus, PhD Tallinn 2019 Töö eesmärgiks on uurida, kuidas kujutatakse nüüdisaegses eesti noortekirjanduses noorenaissoost peategelase elu, tema mõtteid ja tundeid, tema valikuid ja võimalusi tänapäevamaailmas. Analüüsimiseks on valitud kolm teost: Mare Sabolotny „Kirjaklambritest vöö“,mis

Elina Kersa – Paremäärmuslikud erakonnad ja naisvalijad: Eesti võrdlus teiste Euroopa riikidega

Tallinna ÜlikoolÜhiskonnateaduste instituutRahvusvaheliste suhete suund Juhendaja: Tõnis Saarts, PhD Tallinn 2019 Antud töö avab, millised on paremäärmuslike erakondade naistele enim olulised poliitikad jaseisukohad ning millised retoorilisi võtteid on need erakonnad naiste häälte saamisel kasutanud. Uuringuläbiviimiseks on analüüsitud viies Euroopa riigis

Dea Lepik – Kiirjooksjate kinemaatiliste näitajate ja kehaliste võimete testide vahelised seosed Eesti nais- ja meeskiirjooksjate näitel

Tallinna ÜlikoolLoodus- ja Terviseteaduste InstituutKehakultuur Juhendaja: Mikola Misjuk Tallinn 2019 Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada seosed kiirjooksu kinemaatilisteparameetrite ja kehaliste võimete testide vahel. Töö võiks olla abiks treeneritele ja sportlasetele kehaliste võimete testide planeerimisel.

Anastasia Gorohova – Nais- ja meestõkkejooksjate 100 m ja 110 m tõkkejooksu distantsi läbimise võrdlev analüüs ja distantsi osade seos tulemusega

Tallinna ÜlikoolLoodus- ja Terviseteaduste InstituutKehakultuur Juhendaja: Mikola Misjuk Tallinn 2019 Uuringu eesmärk on välja selgitada maailma parimate mees- ja naistõkkesprinteritedistantsi läbimise dünaamika ja seostada distantsi osade läbimist tõkkejooksu tulemusega.Eesmärgi lahendamiseks püstitati kolm uurimisülesannet. Esiteks, selgitada välja seosednaiste 100 m tõkkejooksu

Ilja Toome – Modelli soo mõju kauba kuvandile

Tallinna ÜlikoolBalti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Juhendaja: Linnar Priimägi, PhD Tallinn 2020 Antud bakalaureuse töö eesmärgiks oli uurida modellide soo mõju kauba kuvandile,keskendudes empiirilise uuringu osas viiele väljavalitud margile. Teemale läheneti läbiuurimisküsimuse: kas konkreetsed modellid mõjutavad esindatavate markide

Elisa Halonen – Swedish Feminist Foreign Policy as a Norm Creator? Perception of The Swedish Government

TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyPolitics and Governance Juhendaja: Matthew Crandall PhD Tallinn 2020 This work is showing how Sweden sees itself as a norm creator for other actors to follow with theirfeminist foreign policy through analysis the documents,

Anneliis Hiire – Laulutüdrukute eluolu ja rolli konstrueerimine ibn as-Sāʿī teose „Nisāʾu lḫulafāʾi l-musammā ǧihāti l-ʾaʾimmati l-ḫulafāʾi mina l-ḥarāʾimi wa-l-ʾimāʾi ” põhjal: vabadused orjuses

TALLINNA ÜLIKOOLHumanitaarteaduste instituut Juhendaja: Helen Geršman PhD Tallinn 2020 Bakalaureusetöö uurimisobjektiks on Abbassiidide ajastul (750-1258) elanud laulutüdrukud, kes olid küllorjaseisuses, kuid kellele omistati olulisemalt suuremaid vabadusi kui teistele orjadele.Uurimistöö eesmärgiks on tõlkida araabia keelest eesti keelde valik laulutüdrukuid ja nende

Mariann Adelbert – Eesti riigi roll soolise palgalõhe vähendamisel

Tallinna ÜlikoolÜhiskonnateaduste instituutRiigiteaduste bakalaureuseõppekava Juhendaja: Kadri Aavik PhD Tallinn 2021 Eesti sooline palgalõhe on endiselt Euroopa Liidus esimesel kohal ning lõhe aeglase vähenemise tõttu on oluline uurida, kuivõrd on antud probleemi prioriseeritud valitsustasandil. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida, milline on

Jenni Kähärä – Female Ministers in Power in the Finnish Media

TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyPolitics and Governance Juhendaja: Katrina Koppel Tallinn 2021 Võimul olevad naisministrid Soome meediasSee lõputöö teeb kriitilise diskursuse analüüsi uudistemeedia artiklitest Soome poliitikas pärast 2019. aasta detsembrit võimul olnud naistest kasutades feministlikku teooriat uurimuse teoreetilise

Helga Johanna Leppoja – Exploring Women and Femininity in Warfare

TALLINN UNIVERSITYSCHOOL OF HUMANITIESDepartment of Anthropology Juhendaja: PhD Eeva Kesküla Tallinn 2021 Naiste ja naiselikkuse uurimine sõjapidamises See lõputöö uurib naisi ja naiselikkust sõjapidamises, naiselikkuse ja mehelikkuse dünaamikatsõjas ja sõjaväe kontekstis. See uurimus keskendub põhiliselt naissoost sõduritele ja kuidas neidtajuvad

Kairi Kullas — Lapse turvalisus kui üks osa seksuaalkasvatusest 4-7aastaste laste vanemate hinnangul

Tallinna ÜlikoolHaapsalu kolledžTervisejuhi õppekavaHaapsalu 2021 Juhendaja: MA Liina ViiretKaasjuhendaja: Lemme Haldre Uurimistöö probleemküsimuseks on kas ja kui paljud lapsevanemad vestlevad lapsegaseksuaalkasvatuse teemadel või millistel viisidel ning tingimustel räägitakse lastele kehaturvalisusest, privaatsusest, beebide ilmale tulekust või meeste/naiste vahelistest erinevustest?Uurimistöö eesmärgiks on

Tukk, Merlika – Vägistamine: uurimused, teooriad ja müüdid

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2002 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste kehtiva Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. 1.3. Raskendavad asjaolud. / 2. Vägistamist kvalifitseerivad asjaolud. 3. Vägistamise olemus ja liigid.

Viks, Karin; Madar, Elina – Vägistamised

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Tallinn, 1999 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Peatükk. 1.1. Seksuaalkuritegude iseloomustus ja seksuaalkuritegude liigid. 1.2. Vägistamine kui üks ohtlikumaid kuritegusid. 1.3. Vägistajate tüübid. 1.4. Vägistaja isiksus. 1.5. Vägistamise ohver. 1.6. Vägistamise kohtueelne uurimine. / 2. Peatükk. 2.1.

Tomingas, Aleksandr – Alaealised vägistajad

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2003 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. / 2. Vägistamine. 2.1. Üldiseloomustus. 2.2. Ühiskonna alkoholiseeritus. 2.3. Narkomaania. 2.4. “Provokatiivne käitumine”.

Veski, Triin – Sarivägistajad

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Ilmunud: Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Sarivägistajad. 1.1. Sarivägistajad. Mõiste. 1.2. Vägistajad. 1.3. Vägistamise olemus ja ligid. 1.4. Sarivägistajate tüübid. 1.5. Müüdid vägistamise kohta. 1.6. Uurimus. 1.7. Arengulised iseloomuomadused. / 2. Uurimus. / Kokkuvõte Kokkuvõte

Kübarsepp, Igor – Politsei roll paarissuhtevägivalla ennetamisel

Õppe-/uurimiasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Katri Tammekand Ilmunud: Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla mõiste ja liigid. / 2. Paarisuhtevägivalla põhjused ja seda soodustavad tegurid. / 3. Paarisuhtevägivalla tagajärjed. 3.1. Paarisuhtevägivalla tase maailmas. 3.2. Naistevastase vägivalla tase Eestis aastal 2001-2003.

Kullamaa, Kairi – Naiste vastu suunatud perevägivald. Vägivallatseja võimalikud mõjutusvahendid

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Helve Kase Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla mõiste ja olemus. 1.1. Vägivalla määratlemine. 1.2. Perevägivalla olemus. / 2. Perevägivalda soodustavad tegurid ja tagajärjed. 2.1. Perevägivalda soodustavad tegurid. 2.2. Müüdid perevägivallast. 2.3.

Räim, Tõnis – Perevägivalla vastane koostöövõrgustik Võru maakonna näitel

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Katri Tammekand Uurimuse tüüp: Diplomitöö Aasta: 2006 Sisukord Sissejuhatus / 1. Vägivalla mõiste ja liigid, perevägivald. 1.1. Vaimne, füüsiline ja seksuaalne vägivald. 1.2. Perevägivald. / 2. Võrgustikutöö. 2.1. Sotsiaalvõrgustik ja ametnikevõrgustik. / 3. Perevägivalla vastaseid koostöö

Krass, Helen – Perevägivallajuhtumid Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna territooriumil 2005-2007

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Riina Kroonberg Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2007 73 lk. ; lisad lk. 59-73 Bibl. märkus Bibliograafia lk. 57-58 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla spetsiifika. 1.1. Naistevastase vägivalla ajaloost. 1.2. Vägivalla määratlemine. 1.3. Vägivalla teooriad. 1.4. Ohvriteooriad.

Kütt, Tarmo – Perevägivalla juhtumi lahendamine: politsei roll ning koostöö võimalused (Jõhvi politseiosakonna näitel)

Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Diplomitöö Tallinn, 2008 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla ajalugu, mõiste ja liigid. 1.1. Perevägivalla ajaloost. 1.2. Perevägivalla mõiste ja olemus. 1.3. Perevägivalla liigitus. 1.4. Perevägivald Eestis ja mujal maailmas. / 2. Poltisei roll perevägivalla juhtumite