Kestlik areng

  Organisatsiooni Think Global (Oxfam, 2018) uuring näitas, et noored on motiveeritud lahendama keerulisi probleeme, näiteks nagu diskrimineerimine, ning nad tunnevad oma vastutust, kuid noored ei tea, kust alustada. Maailmahariduse eesmärgiks ongi võimestada noorte arusaamist maailmast ning aidata neil leida jõukohaseid lahendusi kaasa rääkimiseks ja tegutsemiseks. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) alustas esimese maailmaharidusliku projektiga

Kestliku arengu eesmärkide hariduslikud minifestivalid

Kestliku arengu eesmärkide hariduslikud minifestivalid – sellist pealkirja kandev projekt viidi ENUTi poolt läbi ajavahemikus oktoober 2017 kuni jaanuar 2018. Hariduslike minifestivalide projektist võttis osa kolm kooli: Viljandi Kesklinna Kool (kolm klassi), Pärnu Vabakool (üks klass) ning Tallinna XXI Kool

Good Night Stories for Rebel Girls

Good Night Stories for Rebel Girls Elena Favilli, Francesca Cavallo Saadavus raamatukogus Formaat: Hardback, 224 pages, kõrgus x laius x paksus: 200x190x20 mm, kaal: 700 g Ilmumisaeg: 02-Mar-2017 Kirjastus: Particular Books ISBN-10: 014198600X ISBN-13: 9780141986005

Õpetajakoolituse üliõpilaste hoiakud ja teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimuses

Autorid: Eve Mägi (Poliitikauuringute Keskus Praxis), Helen Biin (Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut), Karmen Trasberg (Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut), Kersti Kruus (Eesti Kaitseliit) Ilmunud: Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 4(1), 2016, 159–194 Annotatsioon Soolise võrdõiguslikkuse taotlemisel lähtutakse põhimõttest, et

Hariduslikud minifestivalid ÜRO kestlike arengueesmärkide tutvustamiseks (2017-2018)

Projekti pealkiri: Hariduslikud minifestivalid ÜRO kestlike arengueesmärkide tutvustamiseks Kestvus: 2017-2018 Projekti kirjeldus ja eesmärk: tegemist on maailmahariduse projektiga, mille eesmärgiks on tutvustada (eelkõige) alg- ja põhikooliklassidele ÜRO kestliku arengu eesmärke. Minifestivalide projekti rahastab Eesti Arengukoostöö Ümarlaud. Projekt on kooskõlas riiklikus

Kõrge kvaliteediga haridussüsteemid paistavad silma nii suurepäraste õpitulemuste kui võrdsusega õpitulemustes

OECD, 2017 — Edinburghis, Šotimaal toimus märtsis seitsmes õpetajavaldkonna tippkohtumine, kus tulid kokku maailma parimate haridussüsteemidega riikide poliitikakujundajad ja õpetajaühenduste juhid. Aruteludel keskenduti küsimusele, kuidas viimaste PISA tulemuste taustal toetada õpetajate professionaalset arengut.Tippkohtumiseks OECD poolt välja antud uuringus „Empowering and

Inimõigused Eestis 2014-2015

2016. aasta 10. detsembril esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet „Inimõigused Eestis 2014-2015”, mis käsitleb Eestis möödunud kahel aastal inimõiguste valdkonnas toimunud olulisemaid arenguid. Eestis on küsimus järjest enam selles, kuidas tagada inimõigused neile vähemustele, kelle inimõiguste võrdseks kaitseks ei piisa

Sugu ja haridus keeles ja meeles. Artiklikogumik

Sugu ja haridus keeles ja meeles Artiklikogumik 2016 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus SisukordEessõna Sooteadlikkus õpetajahariduses – mis ja milleks. Ü.-M. PappKonstrueerides ning legitimeerides traditsioonilist sooideoloogiat – Haridustegelased kui võtmeisikud. E.-M. RootsSooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud. K. Aavik, H. Uusma, M.

Viited uuringutele

Tervisevaldkonna uuringud Rahvastiku tervise arengukava 2009 – 2020 (Sotsiaalministeerium, 2008) Inimõiguste alased aruanded ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni Eesti esimene aruanne 13.11.2015 (eesti keeles) Inimõigused Eestis 2014-2015 (Eesti Inimõiguste Keskus) Inimõigused Eestis 2012 (Eesti Inimõiguste Instituut, 2012) Inimõigused Eestis 2011 (Eesti Inimõiguste Instituut, 2011)

Tomingas, Aleksandr – Alaealised vägistajad

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2003 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. / 2. Vägistamine. 2.1. Üldiseloomustus. 2.2. Ühiskonna alkoholiseeritus. 2.3. Narkomaania. 2.4. “Provokatiivne käitumine”.

Mäkinen, Riikka – Soostereotüübid eesti ja soome koolinoorte seas

Mäkinen, Riikka Soostereotüübid eesti ja soome koolinoorte seas Juhendaja: Anu Laas Õppe-/uurimisasutus: Tartu Ülikool Osakond/õppetool: Sotsiaalteaduskond / sotsioloogia osakond Uurimuse tüüp: Bakalaureusetöö Aasta: 1999 Lisad Täistekst (.doc) Kokkuvõte Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, millised on stereotüüpsed arvamused sugupoolte kohta Eesti koolinoorte