Marie-Luise Meier “Gender in Games – Methodology and Analysis

Tartu Ülikool 2022 Juhendajad: Professor Raili Marling (Tartu Ülikool), abiprofessor Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool)Opponendid: Senior Researcher Veli-Matti Karhulahti, (University of Jyväskylä), Lecturer Andrei Nae (University of Bucharest) Väitekirja eesmärk on luua metodoloogia soo analüüsimiseks videomängudes, mis põhineb teiste erialade kogemustel,

Rebeka Põldsam – “Why are we still abnormal?!” History of discourses on non-normative sex-gender subjects in Estonia

Tartu Ülikool 2023 Etnoloogia osakond, Kultuuriuuringute Instituut Juhendajad: Professor Ene Kõresaar (Tartu Ülikool), Professor Raili Marling (Tartu Ülikool)Opponendid: Dr Tuula Juvonen (Tampere Ülikool), Dr Andrés Brink Pinto (Lundi Ülikool) Doktoritöö keskmes on küsimus, kuidas on Eestis eri ajastutele omaste diskursustega

Study on Gender Behaviour and its Impact on Education Outcomes (with a special focus on the performance of boys and young men in education)

Selle uuringu eesmärk oli anda ülevaade, miks poisid ja noormehed hariduses üha enam maha jäävad, ning selle suundumuse tagajärgedest ühiskonnale. Uuringu eesmärk oli ka esile tuua algatusi, mis võivad takistada selle suundumuse edasist süvenemist. Tellija: Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri

Riina Aana — Vanemaealiste meeste juhendamise kogemused organisatsioonis Elektrilevi OÜ näitel

Tallinna ÜlikoolHaridusteaduste InstituutAndragoogika ja täiskasvanuhariduse valdkondTallinn 2021 Juhendaja: Tiina Tambaum (MA) Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada ettevõttes töötavate vanemaealiste meestearusaamad juhendamisest ning nende rollist juhendajana ja anda ülevaade nende pooltkirjeldatud kogemustest juhendajana organisatsiooni oskusteabe jagamisel.Uurimuse tulemusena selgusid kaasamise ja juhendamise

Lupanova, Olga — Naiste roll üle 60-aastaste meeste sotsiaalses osalemises vanemate meeste, naiste ja sotsiaaltöötajate vaatest

TARTU ÜLIKOOLSotsiaalteaduste valdkondÜhiskonnateaduste instituutSotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppekava Juhendaja: Reeli Sirotkina, MSW Magistritöö eesmärk on uurida tähendusi, mida omistavad vanemad mehed, naised ja sotsiaaltöötajad naiste rollile vanemate meeste sotsiaalses osalemises. Magistritöö .PDF

Tofantšuk, Julia – Identiteedi konstrueerimine kaasaegsete briti naiskirjanike loomingus (Jeanette Winterson, Meera Syal, Eva Figes)

Identiteedi konstrueerimine kaasaegsete briti naiskirjanike loomingus (Jeanette Winterson, Meera Syal, Eva Figes) ; 18 Autor: Julia Tofantšuk Tallinna Ülikool Kirjastaja: Tallinna Ülikool Ilmumisaeg: 2007 Keel: eesti Deposiitor: Tallinna Ülikool Laad: raamat Autoriõigusega kaitstud ESTER b22363865 ISBN 978-9985-58-479-8 ISBN 978-9985-58-479-8 ISBN

Ross, Johanna – Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid (doktoritöö)

Kokkuvõte Väitekirjas vaadeldakse nõukogude eesti naisautorite teoseid, mida võib näha kui naisarenguromaane – romaane sellest, kuidas noorepoolne naistegelane elus oma kohta otsib, püüab jõuda selgusele oma tahtmistes ning lepitada neid sotsiaalsete ootustega. Nõukogude perioodi puhul on huvitav ennekõike see, kuidas

Õppimine ja teadustöö

Eesti TLÜ Soouuringute uurimisrühm Interdistsiplinaarne soouuringute uurimisrühm koondab Tallinna Ülikoolis tegutsevaid soouurijaid ja soouuringutest huvitatud teadlasi (sh doktorante). TLÜ soouuringute uurimisrühm on rahvusvaheliste soouuringute tippkeskuste võrgustiku RINGS liige. Loe uurimisrühma kohta täpsemalt siit. Õppimine maailmas University of Tirana Tirana (ALBANIA) Minors in Gender Studies Feminist Theories and/or History; Gender and Migration http://www.fhf.edu.al/ Karl-Franzens University of

Kuidas on arenenud soouuringud hariduses

Kuidas on arenenud soouuringud hariduses Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2016 Soouuringud hariduses on tulenenud praktilisest vajadusest kiiresti muutuvas maailmas vähendada traditsioonilisi sotsiaal-kultuurilisi piiranguid isiksuse arengule. Need piirangud lähtuvad soolistest eelarvamustest, soostereotüüpidest ja soolisest hierarhiast, mida enda ümber kogetakse.  

Tukk, Merlika – Vägistamine: uurimused, teooriad ja müüdid

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2002 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste kehtiva Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. 1.3. Raskendavad asjaolud. / 2. Vägistamist kvalifitseerivad asjaolud. 3. Vägistamise olemus ja liigid.

Viks, Karin; Madar, Elina – Vägistamised

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Tallinn, 1999 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Peatükk. 1.1. Seksuaalkuritegude iseloomustus ja seksuaalkuritegude liigid. 1.2. Vägistamine kui üks ohtlikumaid kuritegusid. 1.3. Vägistajate tüübid. 1.4. Vägistaja isiksus. 1.5. Vägistamise ohver. 1.6. Vägistamise kohtueelne uurimine. / 2. Peatükk. 2.1.

Tomingas, Aleksandr – Alaealised vägistajad

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2003 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. / 2. Vägistamine. 2.1. Üldiseloomustus. 2.2. Ühiskonna alkoholiseeritus. 2.3. Narkomaania. 2.4. “Provokatiivne käitumine”.

Veski, Triin – Sarivägistajad

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Ilmunud: Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Sarivägistajad. 1.1. Sarivägistajad. Mõiste. 1.2. Vägistajad. 1.3. Vägistamise olemus ja ligid. 1.4. Sarivägistajate tüübid. 1.5. Müüdid vägistamise kohta. 1.6. Uurimus. 1.7. Arengulised iseloomuomadused. / 2. Uurimus. / Kokkuvõte Kokkuvõte

Kübarsepp, Igor – Politsei roll paarissuhtevägivalla ennetamisel

Õppe-/uurimiasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Katri Tammekand Ilmunud: Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla mõiste ja liigid. / 2. Paarisuhtevägivalla põhjused ja seda soodustavad tegurid. / 3. Paarisuhtevägivalla tagajärjed. 3.1. Paarisuhtevägivalla tase maailmas. 3.2. Naistevastase vägivalla tase Eestis aastal 2001-2003.

Kullamaa, Kairi – Naiste vastu suunatud perevägivald. Vägivallatseja võimalikud mõjutusvahendid

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Helve Kase Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla mõiste ja olemus. 1.1. Vägivalla määratlemine. 1.2. Perevägivalla olemus. / 2. Perevägivalda soodustavad tegurid ja tagajärjed. 2.1. Perevägivalda soodustavad tegurid. 2.2. Müüdid perevägivallast. 2.3.

Räim, Tõnis – Perevägivalla vastane koostöövõrgustik Võru maakonna näitel

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Katri Tammekand Uurimuse tüüp: Diplomitöö Aasta: 2006 Sisukord Sissejuhatus / 1. Vägivalla mõiste ja liigid, perevägivald. 1.1. Vaimne, füüsiline ja seksuaalne vägivald. 1.2. Perevägivald. / 2. Võrgustikutöö. 2.1. Sotsiaalvõrgustik ja ametnikevõrgustik. / 3. Perevägivalla vastaseid koostöö

Krass, Helen – Perevägivallajuhtumid Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna territooriumil 2005-2007

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Riina Kroonberg Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2007 73 lk. ; lisad lk. 59-73 Bibl. märkus Bibliograafia lk. 57-58 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla spetsiifika. 1.1. Naistevastase vägivalla ajaloost. 1.2. Vägivalla määratlemine. 1.3. Vägivalla teooriad. 1.4. Ohvriteooriad.

Kütt, Tarmo – Perevägivalla juhtumi lahendamine: politsei roll ning koostöö võimalused (Jõhvi politseiosakonna näitel)

Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Diplomitöö Tallinn, 2008 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla ajalugu, mõiste ja liigid. 1.1. Perevägivalla ajaloost. 1.2. Perevägivalla mõiste ja olemus. 1.3. Perevägivalla liigitus. 1.4. Perevägivald Eestis ja mujal maailmas. / 2. Poltisei roll perevägivalla juhtumite