Naised ja STEM

Naised ja STEM The Empowering Guide for Women in Tech in 2024 Gender Differences in Tertiary Education: What explains STEM Participation?Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri peadirektoraat, 2020 Girls’ career aspirations in STEMUuring vaatleb tüdrukute karjäärivaliku tegureid ja ajendeid, mis puudutab tehnoloogiavaldkondi. Uuringu ajendiks on pidev naiste alaesindatus naised teaduse ja tehnoloogia tööturul. Euroopa Komisjoni Hariduse

Lupanova, Olga — Naiste roll üle 60-aastaste meeste sotsiaalses osalemises vanemate meeste, naiste ja sotsiaaltöötajate vaatest

TARTU ÜLIKOOLSotsiaalteaduste valdkondÜhiskonnateaduste instituutSotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppekava Juhendaja: Reeli Sirotkina, MSW Magistritöö eesmärk on uurida tähendusi, mida omistavad vanemad mehed, naised ja sotsiaaltöötajad naiste rollile vanemate meeste sotsiaalses osalemises. Magistritöö .PDF

TLÜ soouuringute uurimisrühm

Interdistsiplinaarne soouuringute uurimisrühm koondab Tallinna Ülikoolis tegutsevaid soouurijaid ja soouuringutest huvitatud teadlasi (sh doktorante). TLÜ soouuringute uurimisrühm on rahvusvaheliste soouuringute tippkeskuste võrgustiku RINGS liige. Eesmärgid ja tegevused kõrgetasemelise ja interdistsiplinaarse soouurimusliku teadustöö koondamine ja süstemaatiline edendamine TLÜ-s; TLÜ soouurijate ja soouuringutest huvitatud teadlaste

Õppimine ja teadustöö

Eesti TLÜ Soouuringute uurimisrühm Interdistsiplinaarne soouuringute uurimisrühm koondab Tallinna Ülikoolis tegutsevaid soouurijaid ja soouuringutest huvitatud teadlasi (sh doktorante). TLÜ soouuringute uurimisrühm on rahvusvaheliste soouuringute tippkeskuste võrgustiku RINGS liige. Loe uurimisrühma kohta täpsemalt siit. Õppimine maailmas University of Tirana Tirana (ALBANIA) Minors in Gender Studies Feminist Theories and/or History; Gender and Migration http://www.fhf.edu.al/ Karl-Franzens University of

Võrgustikud, uurimiskeskused ja eksperdid

EGGE – Tööhõive ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna ekspertide võrgustik (2008– 2011) Network of Experts on Employment and Gender Equality Issues oli üks kahest võrgustikust, mis pakkus Euroopa Komisjonile soolise võrdõiguslikkuse alast teavet. EGGE käsitles tööturuga seotud teemasid soolisest perspektiivist lähtuvalt. Võrgustiku raames viidi läbi vastavateemalistele poliitikatele suunatud analüüse ning raportid esitati Euroopa Komisjoni Tööhõive, Sotsiaalküsimuste

Ettevõtlus. EIGE ülevaade

Materjalid tõlgitud EGE veebilehelt http://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/policy-areas/entrepreneurship   Sisukord 1. Soolise võrdsuse olulisus poliitika valdkonnas 2. Sooline ebavõrdsus poliitika valdkonnas – peamised probleemid 3. Olemasolevad poliitilised eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks euroopa liidu ja rahvusvahelisel tasandil 4. Poliitika tsükkel 5. Ajajoon 6. Hetke

Naiste ja meeste esindatus äri- ja majandusuudistes ajalehe „Äripäev ja ajakirja „Director” näitel. Kontentanalüüs. Liivi Pehk, 2012

Sotsiaalkonstruktivistliku teooria kohaselt vormivad ja tõlgendavad sotsiaalsed praktikad, kultuur ja ühiskond bioloogilist reaalsust (Kimmel 2004). Feminiinsust ja maskuliinsust luuakse ja tõlgendatakse erinevatel ajaperioodidel ja erinevates kultuurides erinevalt. Pidev tähenduste loomine käib sotsiaalse elu kulgemise protsessi juurde. Vastavalt erinevatele ajaetappidele ja

Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse 2014-2015 (kursused)

I õpetajate täiendkoolitus Sooteadlikkus koolis – mis ja milleks? Kahepäevase täienduskoolituskursuse eesmärk on tutvustada soo rolli hariduses ja sooteadlikkuse mõju koolis. Muuhulgas käsitletakse kursusel seda, kuidas ära tunda soostereotüüpset lähenemist enda, oma kolleegide ja õpilaste käitumises ning tutvustatakse stereotüüpidevaba õpetamise

Terminoloogia

Soolise võrdõiguslikkuse olemuse ja eesmärkide mõistmiseks on oluline, et keel, mida kasutatakse, oleks enam-vähem üheselt mõistetav kõigile. Eestis pole nais- ja soouurimused veel institutsionaliseeritud, kõrgkoolides puuduvad vastavad õppetoolid või professuurid ning kogu teemavaldkonnaga seotud sõnakasutus on seega jäänud kolmanda sektori ning üksikute valdkonna eest vastutavate ametnike hooleks. Allpool on ära toodud soolise võrdõiguslikkuse alane terminoloogia

Sugu meedias

Artikleid Eesti meediast soolisusest, soolisest võrdõiguslikkusest, soolisest vägivallast jmt. Arengukoostöö ümarlaud: naistevastane vägivald on üleilmne probleem Ka pärast sooteadlikkuse koolitust võib poissi poisiks kutsuda. Helen Mihelson. Postimees, 20. november 2016 Kes kardab Hillary Clintonit? Raili Marling. Sirp, 26.08.2016 Eestlannast USA naiskindral Tiiu Kera: USA pomme, kuule ja hävitajaid valitseb naine! Ragne Jõerand. Pealinn, 11.04.2016 ÜRO

Mitmesugust

Eesti aruanne ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni täitmisest Esimene, teine ja kolmas aruanne CEDAW Komitee soovitused kolmanda aruande kohta Soovitused aastast 2002. Eesti neljas aruanne ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni täitmisest Eesti keeles. CEDAW Komitee soovitused

Naised ettevõtluses

Naisettevõtlus Eestis Naisettevõtluse edendamine ja kasvustrateegiad Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” soopõhine analüüs. Kadi Viik, ENUTi uudiskiri 2/2011 Naisettevõtlus vajab eraldi innustust ja tuge. Reet Laja, ENUTi uudiskiri 2/2011   Organisatsioonid MTÜ BPW Estonia– Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) QUIN-Estonia Naiskoolituse Keskus

Töö- ja pereelu ühitamine

Rahvastikuminister.ee: Töö- ja pereelu ühitamine Lühiülevaade töö- ja pereelu ühitamise teemast Artiklite kogumik Töö- ja pere: paindlik töökorraldus ja lastevanemate tööhõive Eesti Tööandjate Keskliidu poolt projekti Choices & Balance raames välja antud kogumik (2007) Töö- ja pereelu ühitamise projekt Choices &

Sootundlikud eelarved

EIGE sootundliku eelarvestamise materjalid Gender budgeting: practical implementation. Handbook / prepared by Sheila Quinn Directorate General of Human Rights and Legal Affairs, Council of Europe 2009 Riigieelarve naistele ja meestele : vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris. Sotsiaalministeerium 2011 Sootundlikust eelarvestamisest meil