Covid and Gender in Estonia

Autor: Barbi Pilvre Väljaandja: Friedrich-Ebert-Foundation in Estonia, 2022 Covid-19 pole mitte ainult viirus, vaid sotsiaalne nähtus, millel on täpne sooline mõõde. Naiste nõrgemat positsiooni Covid-19 kriisiga toimetulekul tunnistas Eesti valitsus avalikult juba 2021. aastal. Naised on olnud pandeemia esirinnas nii

Kairi Jurtom – Noore neiu kujutamine nüüdisaegses Eesti noortekirjanduses

Tallinna Ülikool Humanitaarteaduste instituut Juhendaja: Ave Mattheus, PhD Tallinn 2019 Töö eesmärgiks on uurida, kuidas kujutatakse nüüdisaegses eesti noortekirjanduses noorenaissoost peategelase elu, tema mõtteid ja tundeid, tema valikuid ja võimalusi tänapäevamaailmas. Analüüsimiseks on valitud kolm teost: Mare Sabolotny „Kirjaklambritest vöö“,mis

Jennifer McGreevey  – The Things That Women Reclaim: Healing, Agency, and Meaning-Making in a Sexual and Domestic Violence Survivor Community in London, England

Tallinn University School of Humanities Juhendaja: Sameena Mulla, PhD Tallinn 2019 In this thesis I will argue that healing from sexual and domestic violence is a meaning-makingprocess focused on reinstating the agency of the self through the tripartite reconfiguration ofits

Irena Pavliuk – The Other on Her Own Grounds: Female Subjectivity and Subject Becoming in the Works of Marie Darrieussecq and Natalena Koroleva

Tallinn University School of Humanities Juhendaja: Eneken Laanes Tallinn 2019 In this Master’s thesis the concept of the Other in relation to Subject, and female subjectivity is explored. The goal of this work is to examine, how one can analyse

Elina Kersa – Paremäärmuslikud erakonnad ja naisvalijad: Eesti võrdlus teiste Euroopa riikidega

Tallinna ÜlikoolÜhiskonnateaduste instituutRahvusvaheliste suhete suund Juhendaja: Tõnis Saarts, PhD Tallinn 2019 Antud töö avab, millised on paremäärmuslike erakondade naistele enim olulised poliitikad jaseisukohad ning millised retoorilisi võtteid on need erakonnad naiste häälte saamisel kasutanud. Uuringuläbiviimiseks on analüüsitud viies Euroopa riigis

Dea Lepik – Kiirjooksjate kinemaatiliste näitajate ja kehaliste võimete testide vahelised seosed Eesti nais- ja meeskiirjooksjate näitel

Tallinna ÜlikoolLoodus- ja Terviseteaduste InstituutKehakultuur Juhendaja: Mikola Misjuk Tallinn 2019 Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada seosed kiirjooksu kinemaatilisteparameetrite ja kehaliste võimete testide vahel. Töö võiks olla abiks treeneritele ja sportlasetele kehaliste võimete testide planeerimisel.

Berit Silvia Kondratjev – Soostereotüüpseid hoiakuid muuta aitav teaduspõhine tekst õppimise ja soo kohta alushariduses

TALLINNA ÜLIKOOLHaridusteaduste instituutHariduse juhtimine Juhendajad: Grete Arro PhD, Kati Aus MSc Tallinn 2019 Antud arendusuuringu eesmärgiks oli uurida alushariduse pedagoogide (n=53) soolistehoiakute põhjendusi ning katsetada hoiakuid muuta aitavaid teadustekste.

Anna-Maria Tukiainen – National Threat – Impact of Returning ISIS Western Female Foreign Fighters

TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyPolitical Science and Governance/International Relations Juhendaja: Kevin Martin Blachford Tallinn 2019 Master’s thesis examines the impact of returning ISIS Western female foreign fighters. Research question is divided into two parts: what kind of threats

Anastasia Gorohova – Nais- ja meestõkkejooksjate 100 m ja 110 m tõkkejooksu distantsi läbimise võrdlev analüüs ja distantsi osade seos tulemusega

Tallinna ÜlikoolLoodus- ja Terviseteaduste InstituutKehakultuur Juhendaja: Mikola Misjuk Tallinn 2019 Uuringu eesmärk on välja selgitada maailma parimate mees- ja naistõkkesprinteritedistantsi läbimise dünaamika ja seostada distantsi osade läbimist tõkkejooksu tulemusega.Eesmärgi lahendamiseks püstitati kolm uurimisülesannet. Esiteks, selgitada välja seosednaiste 100 m tõkkejooksu

Эдуард Павлов – Реализация гендерного подхода при обучении рки на примере основной школы Xарьюмаа

Tallinna Ülikool Humanitaarteaduste Instituut Juhendaja И.М. Моисеенко доцент Tallinn 2018 Данная магистерская работа посвящена внедрению положений гендерной педагогики вучебный процесс. В своей работе автор попытался применить гендерный подход приобучении РКИ. Данный подход учитывался при отборе содержания, форм и методовобучения; технологии

Kersti Siilivask – Sweden’s Feminist Foreign Policy Perspective on Security

TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyInternational Relations Juhendaja: Matthew Crandall PhD Tallinn 2019 This thesis is a feminist discourse analysis of Sweden’s Feminist Foreign Policy. This thesis seeksto look into how the international relations (IR) feminist theory characteristics are

Kaia Rungi – Poiste ja tüdrukute lahus õpetamine kui sootundliku pedagoogika võimalus läbi õpetajate kogemuse

Tallinna ÜlikoolHaridusteaduste instituutKasvatusteaduste õppekava Juhendaja: Tiiu Kuurme PhD Tallinn 2020 Magistritöös seati eesmärgiks uurida lahusõpetuse tähendust, võimalusi ja piiranguid segaklassining ühesooliste laste klassi õpetamiskogemusega õpetajate tõlgendustes ja arusaamades ninganalüüsida, kas ja kuidas õpetajate arusaamad toetavad stereotüüpidest vabanemist ning elutervesoolise identiteedi

Janeli Eiert – Soolistatud võimusuhted Tallinna Vanglas

TALLINNA ÜLIKOOLÜhiskonnateaduste instituutSotsioloogia suund Juhendaja: Kadri Aavik PhD Tallinn 2020 Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada vanglateenistuses töötavate meessoost- janaissoost vanglaametnike arusaamad soolistatud võimusuhetest Tallinna Vanglas, et mõistameeste ja naiste rollide olulisust vanglatöös nii sooaspektist lähtuvalt kui ka erinevateametipositsioonidest lähtuvalt.

Ilja Toome – Modelli soo mõju kauba kuvandile

Tallinna ÜlikoolBalti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Juhendaja: Linnar Priimägi, PhD Tallinn 2020 Antud bakalaureuse töö eesmärgiks oli uurida modellide soo mõju kauba kuvandile,keskendudes empiirilise uuringu osas viiele väljavalitud margile. Teemale läheneti läbiuurimisküsimuse: kas konkreetsed modellid mõjutavad esindatavate markide

Eveli Kalev – Lasteaiaealiste laste vanemate arusaamad soostereotüüpidest ja nende mõjust laste käitumisele

TALLINNA ÜLIKOOLHaridusteaduste instituutAlushariduse valdkond Juhendaja: Tiiu Kuurme PhD Tallinn 2020 Magistritöö eesmärgiks on kirjeldada lastevanemate tähelepanekute, arvamuste, arusaamade ja kogemuste põhjal soostereotüüpide esinemist ja iseloomu ning neist lähtuva suhtumise mõju laste enesehinnangule, otsustele ning valikutele mängudes ja muudes tegevustes.

Elisa Halonen – Swedish Feminist Foreign Policy as a Norm Creator? Perception of The Swedish Government

TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyPolitics and Governance Juhendaja: Matthew Crandall PhD Tallinn 2020 This work is showing how Sweden sees itself as a norm creator for other actors to follow with theirfeminist foreign policy through analysis the documents,

Anneliis Hiire – Laulutüdrukute eluolu ja rolli konstrueerimine ibn as-Sāʿī teose „Nisāʾu lḫulafāʾi l-musammā ǧihāti l-ʾaʾimmati l-ḫulafāʾi mina l-ḥarāʾimi wa-l-ʾimāʾi ” põhjal: vabadused orjuses

TALLINNA ÜLIKOOLHumanitaarteaduste instituut Juhendaja: Helen Geršman PhD Tallinn 2020 Bakalaureusetöö uurimisobjektiks on Abbassiidide ajastul (750-1258) elanud laulutüdrukud, kes olid küllorjaseisuses, kuid kellele omistati olulisemalt suuremaid vabadusi kui teistele orjadele.Uurimistöö eesmärgiks on tõlkida araabia keelest eesti keelde valik laulutüdrukuid ja nende

Agnes Einman – The Construction of “Gender Ideology” in the Transnational Antigender Movement: The Case of Estonia

TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyStudy Area of International Relations Juhendajad: Matthew Earl Crandall, PhDKadri Aavik, PhD Tallinn 2020 The focus of the analysis is on the Estonian organisations and actors of the antigender movement, and the importing of

Anakaren Cadena Calvillo – International influence in the empowerment of women in Latin America

Tallinn UniversitySchool of Governance, Law and SocietyPolitical Science and Governance / International Relations and Future Studies Juhendaja: MA. Catlyn Kirna Tallinn 2021 See uuring keskendub faktorile,kuidas välismaised osalejad (sealhulgas rahvusvahelised rahastajad ja organisatsioonid) mõjutavad valitsusväliste organisatsioonide (NGO) tööd ja Ladina-Ameerika