TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyLaw Juhendaja: Mart Susi dr. iur. Helsingi 2020 This Bachelor’s Thesis reasearches what is the legal status of the women and children in ISIS and who has the obligation to protect their rights, also
TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyInternational Relations Juhendaja: Matthew Crandall PhD Tallinn 2019 This thesis is a feminist discourse analysis of Sweden’s Feminist Foreign Policy. This thesis seeksto look into how the international relations (IR) feminist theory characteristics are
Tallinna ÜlikoolHaridusteaduste instituutKasvatusteaduste õppekava Juhendaja: Tiiu Kuurme PhD Tallinn 2020 Magistritöös seati eesmärgiks uurida lahusõpetuse tähendust, võimalusi ja piiranguid segaklassining ühesooliste laste klassi õpetamiskogemusega õpetajate tõlgendustes ja arusaamades ninganalüüsida, kas ja kuidas õpetajate arusaamad toetavad stereotüüpidest vabanemist ning elutervesoolise identiteedi
TALLINNA ÜLIKOOLÜhiskonnateaduste instituutSotsioloogia suund Juhendaja: Kadri Aavik PhD Tallinn 2020 Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada vanglateenistuses töötavate meessoost- janaissoost vanglaametnike arusaamad soolistatud võimusuhetest Tallinna Vanglas, et mõistameeste ja naiste rollide olulisust vanglatöös nii sooaspektist lähtuvalt kui ka erinevateametipositsioonidest lähtuvalt.
Tallinna ÜlikoolBalti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Juhendaja: Linnar Priimägi, PhD Tallinn 2020 Antud bakalaureuse töö eesmärgiks oli uurida modellide soo mõju kauba kuvandile,keskendudes empiirilise uuringu osas viiele väljavalitud margile. Teemale läheneti läbiuurimisküsimuse: kas konkreetsed modellid mõjutavad esindatavate markide
TALLINNA ÜLIKOOLHaridusteaduste instituutAlushariduse valdkond Juhendaja: Tiiu Kuurme PhD Tallinn 2020 Magistritöö eesmärgiks on kirjeldada lastevanemate tähelepanekute, arvamuste, arusaamade ja kogemuste põhjal soostereotüüpide esinemist ja iseloomu ning neist lähtuva suhtumise mõju laste enesehinnangule, otsustele ning valikutele mängudes ja muudes tegevustes.
TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyPolitics and Governance Juhendaja: Matthew Crandall PhD Tallinn 2020 This work is showing how Sweden sees itself as a norm creator for other actors to follow with theirfeminist foreign policy through analysis the documents,
TALLINNA ÜLIKOOLHumanitaarteaduste instituut Juhendaja: Helen Geršman PhD Tallinn 2020 Bakalaureusetöö uurimisobjektiks on Abbassiidide ajastul (750-1258) elanud laulutüdrukud, kes olid küllorjaseisuses, kuid kellele omistati olulisemalt suuremaid vabadusi kui teistele orjadele.Uurimistöö eesmärgiks on tõlkida araabia keelest eesti keelde valik laulutüdrukuid ja nende
TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyStudy Area of International Relations Juhendajad: Matthew Earl Crandall, PhDKadri Aavik, PhD Tallinn 2020 The focus of the analysis is on the Estonian organisations and actors of the antigender movement, and the importing of
Autor: Ülle-Marike Papp Väljaandja: Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Tallinn 2019 Projekt „ENUT koos partneritega tasakaalus ja demokraatlikult areneva ühiskonna eest – võrdsuspoliitikat edendades“
Autor: Ülle-Marike Papp Väljaandja: Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Tallinn 2019 Projekti „ENUT koos partneritega tasakaalus ja demokraatlikult areneva ühiskonna eest –võrdsuspoliitikat edendades“ raames läbiviidud analüüs.
Tallinn UniversitySchool of Governance, Law and SocietyPolitical Science and Governance / International Relations and Future Studies Juhendaja: MA. Catlyn Kirna Tallinn 2021 See uuring keskendub faktorile,kuidas välismaised osalejad (sealhulgas rahvusvahelised rahastajad ja organisatsioonid) mõjutavad valitsusväliste organisatsioonide (NGO) tööd ja Ladina-Ameerika
TALLINNA ÜLIKOOLHUMANITAARTEADUSTE INSTITUUT Juhendajad: Margus Vihalem, PhD Raili Marling, PhD Tallinn 2021 Magistritöö uurimisprobleemiks oli, et kui vaadata erinevaid transsoolisuse käsitlusi – nii meditsiinilisi, autobiograafilisi kui ka humanitaar- ja sotsiaalteaduslikke –, siis jääb silma, et transsoolisust kirjeldatakse mingit tüüpi vastuolu
Tallinna ÜlikoolBalti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Juhendaja: Andres Kõnno, PhD Tallinn 2021 Antud magistritöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas on homoseksuaalsust ja üldiselt seksuaalvähemusi käsitlev meediarepresentatsioon Eesti ühiskonnas arenenud ja muutunud või kas üldse on muutunud. Teemale läheneti
Tallinna ÜlikoolÜhiskonnateaduste instituutRiigiteaduste bakalaureuseõppekava Juhendaja: Kadri Aavik PhD Tallinn 2021 Eesti sooline palgalõhe on endiselt Euroopa Liidus esimesel kohal ning lõhe aeglase vähenemise tõttu on oluline uurida, kuivõrd on antud probleemi prioriseeritud valitsustasandil. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida, milline on
TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyPolitics and Governance Juhendaja: Katrina Koppel Tallinn 2021 Võimul olevad naisministrid Soome meediasSee lõputöö teeb kriitilise diskursuse analüüsi uudistemeedia artiklitest Soome poliitikas pärast 2019. aasta detsembrit võimul olnud naistest kasutades feministlikku teooriat uurimuse teoreetilise
Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate InstituutInfoteadused Juhendaja: Elviine Uverskaja Tallinn 2021 Magistritöö eesmärgiks on DIGAR Eesti artiklite andmebaasi alusel välja selgitada ajavahemikus 2010-2021 eesti trükimeedias soolise palgalõhe (SPL) teemal ilmunud artiklid ning nende analüüsimisel leida vastused küsimusele, kuidas ajakirjandus on antud teemat kajastanud.
Tallinna ÜlikoolÜhiskonnateaduste instituutSotsioloogia suund Juhendaja: PhD Kadri Aavik Tallinn 2021 Käesolev bakalaureusetöö keskendub osalise töökoormusega töötavate Eesti naistudengiteõpingute ja tööl käimise ühildamise kogemustele. Töö eesmärgiks on uurida, kuidas kujunevadnaistudengite töölkäimise põhjused, millised on nende töö ja õpingute ühildamise kogemused,kuidas hindavad
TALLINNA ÜLIKOOLÜhiskonnateaduste InstituutRiigiteaduste suund Juhendaja: Dotsent Mari-Liis Jakobson Tallinn 2021 Magiströö on ajendatud autori uudishimust ja mõistmise vajadusest, kuidas igapäeva meediamaastiku ja -tarbimise kontekstis kujundatakse lugejate arusaamu ja seisukohti erinevate teemade kajastamisel. Sellest ajendatult on analüüsimiseks valitud teema, mis pole
TALLINNA ÜLIKOOLHaridusteaduste instituutKasvatusteaduste õppekava Juhendaja: PhD Tiiu Kuurme Tallinn 2021 Magistritöös seati eesmärgiks kirjeldada õpetajate valmisolekut ning teadlikkust edendadaõpilastes soolist võrdõiguslikkust kui hoiakulist väärtust.Töö koosneb 4 peatükist. Teoreetilises osas antakse ülevaade sooliste stereotüüpide kujunemisest, sellest, kuidas kodu ja vanemad, kool
TALLINN UNIVERSITYSCHOOL OF HUMANITIESDepartment of Anthropology Juhendaja: PhD Eeva Kesküla Tallinn 2021 Naiste ja naiselikkuse uurimine sõjapidamises See lõputöö uurib naisi ja naiselikkust sõjapidamises, naiselikkuse ja mehelikkuse dünaamikatsõjas ja sõjaväe kontekstis. See uurimus keskendub põhiliselt naissoost sõduritele ja kuidas neidtajuvad
Sotsiaalministeerium 2021 Toimetajad: Raili Marling, Käthlin Sander, Marju Raju, Marion Pajumets Artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“ on sisuline jätk 2000. a ÜRO Arenguprogrammi eestvõttel ja 2010. a Sotsiaalministeeriumi vedamisel välja antud samanimelistele kogumikele. Vastilmunud kogumikus käsitletakse nii naiste ja meeste
Koostaja: European Women’s Lobby Tõlkija: Riina Kütt Purple Pact on EWLi ühine panus feministlikesse aruteludesse Euroopa tuleviku üle ajal, mil Euroopa elanikud ja liidrid otsivad lahendusi arvukatele globaalsetele väljakutsetele. Käesolevas dokumendis analüüsitakse kriitilisest feministlikust vaatenurgast praegust majandussüsteemi, et pakkuda radikaalseid
Eesti Panga Toimetised 4/2021The gap that survived the transition: the gender wage gap over three decades in Estonia Selle uuringu eesmärk on mõista pikaajalisi soolise palgalõhe tegureid kasutades selleks Eesti Tööturu Uuringu andmeid aastatest 1989-2020. Otsitakse vastust kahele uurimisküsimusele, esiteks
See aruanne keskendub kultuuri rollile soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja mis veelgi olulisem – kuidas saavutada sooline võrdõiguslikkus kultuuri- ja loomesektoris. ELi liikmesriigid määratlesid esmakordselt soolist võrdõiguslikkust prioriteedina kultuuri tegevuskavas aastateks 2019–2022. Sooline võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtuste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba