5. märtsil 2024 tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. Võrdse palga päeva tähistatakse igal aastal erineval kuupäeval: see tähendab, et teenimaks meestega sama palju, peaks naised töötama aastas kaks kuud ja viis päeva rohkem. ENUT on läbi aastate koos oma partnerite
Tallinna ÜlikoolÜhiskonnateaduste instituutRiigiteaduste bakalaureuseõppekava Juhendaja: Kadri Aavik PhD Tallinn 2021 Eesti sooline palgalõhe on endiselt Euroopa Liidus esimesel kohal ning lõhe aeglase vähenemise tõttu on oluline uurida, kuivõrd on antud probleemi prioriseeritud valitsustasandil. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida, milline on
Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate InstituutInfoteadused Juhendaja: Elviine Uverskaja Tallinn 2021 Magistritöö eesmärgiks on DIGAR Eesti artiklite andmebaasi alusel välja selgitada ajavahemikus 2010-2021 eesti trükimeedias soolise palgalõhe (SPL) teemal ilmunud artiklid ning nende analüüsimisel leida vastused küsimusele, kuidas ajakirjandus on antud teemat kajastanud.
Eesti Panga Toimetised 4/2021The gap that survived the transition: the gender wage gap over three decades in Estonia Selle uuringu eesmärk on mõista pikaajalisi soolise palgalõhe tegureid kasutades selleks Eesti Tööturu Uuringu andmeid aastatest 1989-2020. Otsitakse vastust kahele uurimisküsimusele, esiteks
Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate InstituutInfoteadusedTallinn 2021 Juhendaja: Elviine Uverskaja Käesoleva töö kontekstis uuritakse, kui palju ja kuidas on eesti meedia soolist palgalõhet kui ühtesoolise ebavõrdsuse näitajat käsitlenud.Magistritöö eesmärgiks on DIGAR Eesti artiklite andmebaasi alusel välja selgitada ajavahemikus2010-2021 eesti trükimeedias soolise palgalõhe (SPL)
See ‘Võrdlevuuringu aruanne’ on koostatud Euroopa Liidu programmi PROGRESS rahastatud projekti “Sooline palgalõhe: uued lahendused vanale probleemile. Koostöös sotsiaalpartneritega lahenduste leidmine soolisele palgalõhele” raames. Projekti peamine eesmärk on töötada välja ametiühingute, soolise võrdõiguslikkuse edendamise ametkondade ja muude oluliste sidusrühmade tihedas
5. märtsist kuni 29. maini 2020 toimus Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon palgalõhe ja palkade läbipaistvuse teemal. Konsultatsiooni eesmärk oli saada sisendit uue õigusliku algatuse ettevalmistamiseks, millega sätestatakse EL-tasandil siduvad meetmed meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevamaks rakendamiseks palkade läbipaistvuse
Tallinna Ülikooli pressiteade Miks Eesti naised saavad viiendiku võrra vähem palka kui mehed? Tallinna Ülikooli uuring püüab selgitada 23.03 tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. See on kuupäev, kui Eesti naised on välja teeninud Eesti meeste 2019. aasta palga, põhjuseks sooline
Väikeste, raskelt tulevate sammudega edasi – nii näitavad soolise palgalõhe viimased andmed Eurostatilt. Oleme ikka veel Euroopa Liidus nimekirja lõpus. Eesti sooline palgalõhe vähenes aastaga 1,6 protsenti. “Sooline palgalõhe kujuneb paljude tegurite koosmõjus, kuid süsteemse lähenemise ja pideva teavitustööga kõigis
Originaalasukoht TÜ DSpace andmebaasis Angela Ventsel2018 Tartu ÜlikoolÕigusteaduskondAvaliku õiguse osakond MagistritööJuhendaja dr. iur. Gaabriel Tavits Tartu2018 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE OLEMUS1.1. Soolise võrdõiguslikkuse mõiste, tekkimine ja selle tagamine1.2. Sooline palgalõhe kui soolise võrdõiguslikkuse osa1.2.1. Soolise palgalõhe olemus1.2.2.
Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4 Autor: Vivika Halapuu Ilmunud: 2015 PIAAC uuringu andmete baasil on käesolevaks hetkeks koostatud mitu ülevaadet oskuste ja erinevate tööturuväljundite, sealhulgas palga seostest. Oskuste rolli palgalõhede selgitamisel
Valitsus kiitis eilsel kabinetinõupidamisel heaks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ettepanekud soolise palgalõhe vähendamiseks avalikus sektoris, mille kohaselt suurendatakse palkade läbipaistvust avalikus sektoris ja luuakse senisest tõhusamad võimalused soolise palgalõhe analüüsimiseks. „Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim. Vaatamata diskrimineerimise
Täna, võrdse palga päeval [2. aprillil], saatis sotsiaalministeerium kooskõlastusringile soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu muudatused, millega luuakse senisest mugavamad lahendused soolise palgalõhe vähendamiseks. Eelnõu eesmärk on aidata tööandjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Lisaks antakse
Eestis valitseb palgasaladuse kultuur, milleks ei kohusta miski, leiti võrdse palga päeva arutelul. Töövahendajate, aga ka ettevõtete kogemuse põhjal on Eesti naiste palgasoov juba eos meeste omast madalam, mis on üks põhjustest, et Eesti troonib Eurostati andmetel suurima palgalõhega riigina
Kas sa oled tabanud end kunagi mõttelt, et sa pole piisavalt hea sellele lahedale töökohale kandideerimast? Kas sa oled töövestlusel palgasoovi esitades nimetanud oluliselt väiksema numbri, kui sa tegelikult sooviksid, sest kardad, et sa pole nii suurt summat väärt? Tööturustatistika
Eestis on naiste-meeste palgalõhe ikka Euroopa Liidu suurim. Naiste ligi kolmandiku võrra madalam palk mõjutab nii naiste majanduslikku sõltumatust kui laste vaesusriski. Võrdse palga päeval võib probleemile tähelepanu juhtimiseks teha midagi järgnevast: kanda punaseid kotte väljendamaks majanduslikku diskrimineerimist; jagada probleemi
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus korraldab 5. aprillil kell 14.00-16.30 Euroopa Liidu Maja infokeskuses (Tallinn, Rävala pst 4) taas palgalõhe vähendamise teemal aastat kokkuvõtvale arutelu “Kas ja kus palgad avalikustada? Kes avalikustab?” Eesti Ametiühingute liidud on teinud üleskutse “Palk ei ole
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kutsub osalema ja kaasa mõtlema võrdse palga päeva hommikukohvil. Kuupäev: 2.04.2018 Kellaaeg: 10.00–11.00 (kogunemine 9.30) Toimumiskoht: Restoran R14 (Rotermanni 14, Tallinn) Viimaste andmete järgi on Eestis naiste ja meeste palgalõhe 25,3 protsenti. Aastatega on küll
ÜRO seatud 17 kestliku arengu eesmärki on suured ja laiad, sisaldades kokku pea paarsada alaeesmärki. Saamaks ülevaadet, mis nende valdkondade sees toimub, palus Andrei Liimets ekspertidel vabakonnast ja mujalt kirjutada, milline pilt Eestis ja Eesti perspektiivist paistab ning kuidas eesmärgid
Eesti on Eurostat’i andmeil endiselt palgalõhe osas Euroopas esikohal. Meie naised saavad meestest palka 25,3 protsenti vähem, seejuures Euroopa keskmine on 16,2 protsenti. Tutvu statistikaga http://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-press-releases/-/3-07032018-BP
Terminoloogia Materjalid EIGE statistika teemade kaupa Vaata kõiki palgalõhega seotud artikleid
Sooline palgalõhe on Euroopas keskmiselt 16%, Eestis aga koguni 27%. Palgalõhe kujunemisel on palju mõjutajaid – alustades töö, pere- ja eraelu ühitamise võimalustest, naiste karjäärikatkestustest, personalipraktikatest töökohal, soolisest segregatsioonist hariduses ja tööturul, haridusvalikutest, hoiakutest ning lõpetades üldiste normide ja väärtustega.
Palgalõhe vastu!plaaniga ühinenud organisatsioonid tunnustavad valitsust perehüvitiste reformi läbiviimisel, leides, et sellel on oluline mõju ka palgalõhe vähendamisele. Vastu!plaani osalised esitasid valitsusele lisaks kolm mõtet, kuidas veelgi kiirendada perehüvitiste seaduse muutmisel seatud eesmärkide saavutamist. Töögrupp usub, et isade rolli laste
Euroopa Komisjon 2017 — „Pay transparency in the EU“ – Palkade läbipaistvuse suurendamiseks rakendatavate meetmete analüüs Euroopa Liidu liikmesriikides, Islandil, Norras ja Liechtensteinis. Euroopa Komisjoni tellimusel valmis 2017. aasta kevadel uuring, milles hinnati meetmeid, mida EL liikmesriigid on rakendanud, et
Viies inimõiguste aastaaruanne “Inimõigused Eestis 2012” 30. aprillil 2013 esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet “Inimõigused Eestis 2012”, milles käsitleti Eesti viimase aasta arengut pea kõigi Euroopa inimõiguste konventsiooniga tunnustatud inimõiguste valdkondades. Koondades kokku eelmise aasta olulisemad sündmused inimõiguste valdkonnas, on