Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis

Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis
PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4

Autor: Vivika Halapuu
Ilmunud: 2015

PIAAC uuringu andmete baasil on käesolevaks hetkeks koostatud mitu ülevaadet oskuste ja erinevate tööturuväljundite, sealhulgas palga seostest. Oskuste rolli palgalõhede selgitamisel ei ole aga seni veel niisama aktiivselt käsitletud. Samas on Eesti juba aastaid paistnud Euroopa riikide hulgas silma kõrgeima soolise palgalõhe näitajaga ning mõned autorid on välja toonud ka eestlaste ja mitte-eestlaste ebavõrdse positsiooni tööturul. Muuhulgas noomis OECD Eestit hiljuti suure soolise palgalõhe pärast Eesti majandusülevaates (OECD 2015). Probleemi ulatuslikkuse ja aktuaalsuse, aga ka seniste analüüside kitsaskohtade ületamise võimalusetõttu otsustati koostada PIAAC uuringu 4. temaatiline aruanne just palgalõhede teemal. Käesoleva aruande keskmes on küsimus, kas ja mil määral suudavad PIAACis (Programme for the International Assessment of Adult Competencies – rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring) mõõdetud infotöötlusoskused luua selgust soolise ning keelelise1 palgalõhe seni selgitamata komponentides. Lisaks matemaatilise kirjaoskuse, funktsionaalse lugemisoskuse ja tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse rollile, mida kontrollitakse kolme erineva mudelispetsifikatsiooni abil, analüüsitakse, millist tähtsust omavad palgalõhede selgitamisel infotöötlusoskuste (funktsionaalse lugemisoskuse, matemaatilise kirjaoskuse, keerukate probleemide lahendamise oskuse ja IKT oskuste), aga ka muude oskuste (mõjutamisja planeerimisoskuste ning töötaja autonoomia) töine kasutussagedus ning eesti ja inglise keele oskus. Viimaseid ei mõõdetud uuringus vahetult, vaid nende kohta koguti vastajatelt infot enesehinnanguliste küsimuste kaudu. Keeleoskuse tunnuste puhul oli tegu riigispetsiifiliste tunnustega, millele puudub rahvusvaheline võrdlusmoment.

 

Seotud teemad