Praxis: Sooline palgalõhe. Võrdlevuuringu aruanne

See ‘Võrdlevuuringu aruanne’ on koostatud Euroopa Liidu programmi PROGRESS rahastatud projekti “Sooline palgalõhe: uued lahendused vanale probleemile. Koostöös sotsiaalpartneritega lahenduste leidmine soolisele palgalõhele” raames. Projekti peamine eesmärk on töötada välja ametiühingute, soolise võrdõiguslikkuse edendamise ametkondade ja muude oluliste sidusrühmade tihedas

Ventsel, Angela. Soolise võrdõiguslikkuse tagamine sotsiaaltoetuste maksmisel (magistritöö, 2018)

Originaalasukoht TÜ DSpace andmebaasis Angela Ventsel2018 Tartu ÜlikoolÕigusteaduskondAvaliku õiguse osakond MagistritööJuhendaja dr. iur. Gaabriel Tavits Tartu2018   Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE OLEMUS1.1. Soolise võrdõiguslikkuse mõiste, tekkimine ja selle tagamine1.2. Sooline palgalõhe kui soolise võrdõiguslikkuse osa1.2.1. Soolise palgalõhe olemus1.2.2.

Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis

Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4 Autor: Vivika Halapuu Ilmunud: 2015 PIAAC uuringu andmete baasil on käesolevaks hetkeks koostatud mitu ülevaadet oskuste ja erinevate tööturuväljundite, sealhulgas palga seostest. Oskuste rolli palgalõhede selgitamisel

Võrgustikud, uurimiskeskused ja eksperdid

EGGE – Tööhõive ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna ekspertide võrgustik (2008– 2011) Network of Experts on Employment and Gender Equality Issues oli üks kahest võrgustikust, mis pakkus Euroopa Komisjonile soolise võrdõiguslikkuse alast teavet. EGGE käsitles tööturuga seotud teemasid soolisest perspektiivist lähtuvalt. Võrgustiku raames viidi läbi vastavateemalistele poliitikatele suunatud analüüse ning raportid esitati Euroopa Komisjoni Tööhõive, Sotsiaalküsimuste

Õpetajakoolituse üliõpilaste hoiakud ja teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse küsimuses

Autorid: Eve Mägi (Poliitikauuringute Keskus Praxis), Helen Biin (Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut), Karmen Trasberg (Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut), Kersti Kruus (Eesti Kaitseliit) Ilmunud: Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 4(1), 2016, 159–194 Annotatsioon Soolise võrdõiguslikkuse taotlemisel lähtutakse põhimõttest, et

Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree 2017

Kodus, tööl ja koolis on Euroopa meeste ja naiste elus suuri erinevusi, aga leidub ka sarnasusi. Digiväljaande “Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree” eesmärk on võrrelda naiste ja meeste igapäevaelu. Samuti näitab see, kui palju naiste ja meeste igapäevaelu

Naiste ja meeste esindatus äri- ja majandusuudistes ajalehe „Äripäev ja ajakirja „Director” näitel. Kontentanalüüs. Liivi Pehk, 2012

Sotsiaalkonstruktivistliku teooria kohaselt vormivad ja tõlgendavad sotsiaalsed praktikad, kultuur ja ühiskond bioloogilist reaalsust (Kimmel 2004). Feminiinsust ja maskuliinsust luuakse ja tõlgendatakse erinevatel ajaperioodidel ja erinevates kultuurides erinevalt. Pidev tähenduste loomine käib sotsiaalse elu kulgemise protsessi juurde. Vastavalt erinevatele ajaetappidele ja

Uurimus inimkaubanduse ohvrite vajadustest seoses rehabilitatsiooni teenustega ja motivatsiooni faktorite selgitamine inimkaubanduse keskkonnast lahkumise hõlbustamiseks

Roman Krõlov 2015 ISBN: 978-9949-81-123-6 Teaduslik konsultant: Mai-Len Skilbray, Oslo Ülikool Tõlkija : Mae Taal Kujundaja: Margus Leibak Autoriõigus 2015: Roman Krõlov, Eluliin MTÜ Uuringus esitatud teavet võib vabalt kasutada, viitamine on kohustuslik.

UURING: Meeste ja naiste võrdõiguslikkust toetavad hoiakud on ühiskonnas veidi tugevnenud

Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on aga jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv, selgub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemustest. Valdav osa elanikkonnast on oma hoiakutes soolist võrdõiguslikkust soosiv, pidades naiste ja

Viited uuringutele

Tervisevaldkonna uuringud Rahvastiku tervise arengukava 2009 – 2020 (Sotsiaalministeerium, 2008) Inimõiguste alased aruanded ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni Eesti esimene aruanne 13.11.2015 (eesti keeles) Inimõigused Eestis 2014-2015 (Eesti Inimõiguste Keskus) Inimõigused Eestis 2012 (Eesti Inimõiguste Instituut, 2012) Inimõigused Eestis 2011 (Eesti Inimõiguste Instituut, 2011)