Naistevastane kübervägivald

Tekst: Els Heile

Interneti kiire levik ning taskukohasus on suurendanud inimeste majanduslikku ja sotsiaalset heaolu,1 demokratiseerinud avalikku ruumi2 ning hõlbustanud kvaliteetse hariduse kättesaadavust üle maailma.3 Seega võib pidada internetti oluliseks vahendiks inimõiguste tagamisel. Samas on interneti ning tehnoloogia areng kaasa toonud mitmeid probleeme. Ühena neist probleemidest saab välja tuua aina enam levinud kübervägivalla, mis piirab internetikasutajate väljendusvabadust ning tekitab nii majanduslikke, füüsilisi kui ka psühholoogilisi kahjusid. Kübervägivalla tõsisemate juhtumite hulka kuuluvad füüsilise vägivallaga ähvardamine, pikaajaline ahistamine, küberjälitamine ja seksuaalne ahistamine.4 Nendele kübervägivalla vormidele keskendus ka Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2017. a avaldatud uuring naiste- ja tüdrukutevastase kübervägivalla kohta.5

Kübervägivalla laialdase leviku põhjuseks on mitmed faktorid, mis on iseloomulikud vaid küberruumile: anonüümsus, distants, kättesaadavus, infosalvestus, teabe tähtajatus ning infotehnoloogia areng. Viimane on võimaldanud tekitada märkimisväärset kahju väiksema aja- ning energiakuluga.6

 

Kübervägivalla statistika

Euroopas on 18–29aastaste naiste hulgas küberahistamist kogenud iga viies.

Kübervägivalla laiale levikule viitab 2014. a Pew Research Centre’i uuring, milles selgus, et 40% internetikasutajatest on kogenud küberahistamist7 ning 73% vastanutest on pealt näinud kellegi ahistamist veebikeskkonnas.8 Lisaks saab uuringute põhjal ka väita, et kübervägivald on suurel määral soopõhine vägivald, kuna on selgunud, et enamik tõsisemate kübervägivalla juhtumite ohvritest on naised. Näiteks on naiste hulgas ebaproportsionaalselt suur hulk küberahistamise ohvreid: 26% noortest naistest (18–24. a) on kogenud küberjälitamist ning 25% seksuaalset ahistamist veebikeskkonnas. Noortest meestest on selliseid ahistamisliike kogenud vastavalt 7% ja 13% küsitletutest.9 Euroopa Liidus ja enamikes liikmesriikides ei ole läbi viidud spetsiaalset laiapõhjalist kübervägivalla uuringut, kuid Euroopa Liidu Põhiõiguste Agentuuri naistevastase vägivalla uuring keskendus ka kübervägivallale.10 Selle uuringu kohaselt on 11% kõikidest ELi naistest kogenud seksuaalset küberahistamist, kusjuures 18–29aastaste hulgas on sellist ahistamist kogenud iga viies naine.11 Küberjälitamist on kogenud 5% ELis elavatest naistest.12

 

Eesti kontekst

Enamik tõsisemate kübervägivalla juhtumite ohvritest on naised.

Eestis räägitakse kübervägivallast tavaliselt seoses alaealistega. Kooliõpilaste küberkiusamise kohta on Eestis saadaval ka kõige rohkem andmeid. OECD riikide PISA uuringust selgub, et Eesti on kahetsusväärselt kõrgel kohal kiusatavate laste hulga põhjal. 9,5% õpilastest väitsid, et neid kiusatakse pidevalt (OECD keskmine on 8,9%) ning 20,2% väitsid, et neid on koolis kiusatud (OECD keskmine 18,7%).13 Küberkiusamise vastu võitlemiseks on algatatud kampaania Suurim Julgus, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust koolikiusamise mõju kohta.14

Lisaks noortele on ka Eestis just naised enamasti kübervägivalla ohvrid. Kuigi Eestil ei ole seadusi, mis oleksid otseselt suunatud (naistevastase) kübervägivalla tõkestamiseks, kaitsevad 2017. a suvel jõustunud karistusseadustiku muudatused ka küberahistamise ohvreid.15 Karistusseadustiku muudatustega sai seksuaalsest ahistamisest süütegu. Seaduse järgi on seksuaalne ahistamine teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtlik tegevus.16 Lisaks muutus süüteoks ka ahistav jälitamine, mis on karistusseadustikus defineeritud kui teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine.17 30. novembri 2017. a seisuga olid mõlema süüteo ohvriteks enamasti naised.18

 

Kübervägivalla mõju

Küberahistamise ohvrid põevad sageli traumajärgset stressi ning raskematel juhtudel võib viia kübervägivald ka enesetapuni.

Kübervägivalla tagajärjed on äärmiselt tõsised. Ähvardused veebikeskkonnas võivad suurendada reaalse vägivalla tõenäosust.19 EIGE analüüsist tuli välja, et 70% naistest, kes on kogenud küberjälitamist, on kogenud ka teatud liiki füüsilist või seksuaalset vägivalda intiimpartneri poolt.20 Kübervägivalla juhtumid on ohvrite jaoks äärmiselt stressirohked ning nõuavad ohvritelt enda veebikeskkonna suhtlust ning veebis olevaid andmeid kohandada.21 Üleüldse kaasneb kübervägivallaga alandatus, sotsiaalne isoleeritus, ärevushäired ja hirm füüsilise vägivalla ees.22 Psühholoogilised mõjud võivad avalduda isegi siis, kui ohver ei kohtu ahistajaga. Suurbritannias läbi viidud kübervägivalla teemalise küsitluse tulemused tõendavad, et küberahistamise ohvrid põevad tihti traumajärgset stressi.23 Väga tõsiste seksuaalsete kübervägivalla juhtumite puhul on ohvrid sooritanud isegi enesetapu.24

Kübervägivallal on ka negatiivne mõju naiste majanduslikule olukorrale,25 kuna demograafilistele näitajatele lisaks on kübervägivallal tõsisem mõju just nendele inimestele, kelle elud on internetiga tihedalt seotud, nt isikud, kes veebi teel tööd otsivad või kes töötavad digitaaltehnoloogia valdkondades.26 Kuna aina enam ettevõtlus- ja/või töövõimalusi on kolinud veebikeskkonda, ohustab soopõhise ahistamise lai levik internetis naiste staatust uutes töökeskkondades ning piirab nende võimalusi digitaliseeritud ühiskonnast kasu saamiseks.27

 

Soovitused

Naiste edu küberruumis sõltub nii erasektori kui ka seadusandliku võimu suutlikkusest ähvardustele vastu seista ning politsei võimest ähvardustega tegeleda. Järgnevalt on välja toodud mõned soovitused, mida Eestis kübervägivallaga võitlemiseks võiks rakendada:

Laiapõhjaline uuring. Vajalike lahenduste leidmiseks Eesti jaoks oleks esmalt tarvis läbi viia laiapõhjaline uuring, mis keskenduks mitmetele kübervägivalla juhtumitele ja nende mõjule. Tähtis on, et uuring analüüsiks ka kübervägivalla erinevat mõju meestele ja naistele. Uuring aitaks kaardistada naistevastase kübervägivalla ulatust Eestis ning seadusandluse puudujääke.

Täpsemad definitsioonid. Lisaks uuringule oleks tarvis luua uuendatud definitsioone mitmetele n-ö traditsioonilise vägivalla vormidele, kuna tehnoloogia areng on võimaldanud nende virtuaalsetel vormidel levida rahvusvaheliselt ja tihti anonüümsete kasutajate poolt. Uuendatud definitsioonid võimaldaksid efektiivsemalt kasutada juba olemasolevat seadusandlust, mis teoorias kehtib ka kübervägivalla juhtumitele. Täpsemad definitsioonid oleksid ka vahenditeks, mis julgustaksid kübervägivalla ohvreid oma juhtumitest teatama.

Politsei väljaõpe. Kübervägivalla vastu võitlemisel on oluline, et politseil oleks piisav väljaõpe uute vägivallavormidega tegelemiseks. Politsei väljaõpe võiks keskenduda kübervägivallale kui soopõhisele vägivallavormile. See võimaldaks politseil näha ka kübervägivalla juhtumites naistevastasele vägivallale omaseid mustreid ning süstemaatilisust. Oluline on ka, et politsei väljaõpe ei käsitleks kübervägivalda kui absoluutselt teistsugust vägivallavormi, vaid võimaldaks kübervägivalla ja n-ö traditsioonilise vägivalla ühitamist.

Teadlikkuse tõstmine. Kampaanial Suurim Julgus on väga oluline roll küberkiusamise vastu võitlemisel. Sarnaseid kampaaniaid võiks luua ka seoses teiste kübervägivalla vormidega.

 

Vaata ka


Uuringuga saab tutvuda siin

 

Märkused


1  International Telecommunication Union, ’ICT Facts and Figures’ (2015) Saadaval: <http://www.itu.int/en/ITU-D/Statistics/Documents/facts/ICTFactsFigures2017.pdf> (20. oktoober 2017).

European Institute for Gender Equality (EIGE), ’Cyber violence against women and girls’ (2017).

The Connectivity Declaration: Deklaratsioon saavutamaks interneti kättesaadavust kõigi inimeste jaoks, milles mitmed prominentsed juhid rõhutavad interneti tähtsust uute töökohtade loomisel, avalike teenuste kättesaadavusel, inimõiguste ning õigluse arengul ja lisaks ka valitsuste läbipaistvuse ning vastutustundlikkuse saavutamisel. Saadaval: <https://www.one.org/us/2015/09/26/the-connectivity-declaration-demanding-internet-access-for-all-and-implementation-of-the-global-goals/> (25. oktoober 2017).

2  Ruth Lewis, Michael Rowe and Clare Wiper, ’Online Abuse as an Emerging Form of Violence against Women and Girls’ (2017) British Journal of Criminology, vol 57, 1462-1481.

3 UN General Assembly Human Rights Council, ’The promotion, protection and enjoyment of human rights on the Internet’ (27. juuni 2016) A/HRC/32/L.20.

4 Pew Research Centre, ’Online Harassment’ (2014), lk 12. Saadaval: <http://www.pewinternet.org/2014/10/22/online-harassment/> (10. oktoober 2017).

5 European Institute for Gender Equality (EIGE) (n 1), lk 2-3.

6 UN Broadband Commission for Digital Development Working Group on Broadband and Gender ’Cyber Violence against Women and Girls: A World-wide Wake-up Call’ (2015).

7 Pew Research Centre (n 4), lk 2, 12.

8 ibid, lk 2, 38.

9 ibid, lk 15.

10 European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) ’Violence against women: and EU-wide study’ (2014).

11 ibid, lk 106.

12 ibid, lk 87.

13 OECD, ’PISA 2015 Results (Volume III): Students’ Well-Being. Bullying’ (2015). Saadaval: <http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Management/oecd/education/pisa-2015-results-volume-iii/bullying_9789264273856-12-en#page4> (27. oktoober 2017).

14 Suurim Julgus. <https://www.suurimjulgus.ee/> (27. oktoober 2017).

15 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Vastu võetud 14. juuni 2017, jõustunud 06. juuli 2017. Saadaval: <https://www.riigiteataja.ee/akt/126062017069> (10. oktoober 2017).

Muudatused viidi sisse seoses Instanbuli Konventsiooni ratifitseerimisprotsessiga, mille kohaselt peavad seksuaalne ahistamine ning ahistav jälitamine olema kriminaalselt karistatavad.

16 Karistusseadustik, para 153 (jõustunud 06.07.2017). Saadaval: <https://www.riigiteataja.ee/akt/126062017069> (10. oktoober 2017).

17 Karistusseadustik, para 157(3) (jõustunud 06.07.2017). Saadaval: <https://www.riigiteataja.ee/akt/126062017069> (10. oktoober 2017).

18 Ahistavat jälitamist kogenutest olid 64 naised ning 7 mehed (sisaldab korduvust). Kümme nendest juhtumitest liigituvad kübervägivalla alla. Seksuaalse ahistamise juhtumite puhul olid kõik 16 kannatanut naised.

Andmed põhinevad PPA-le saadetud päringul.

19 Danielle Keats Citron, ’Law’s Expressive Value in Combating Cyber Gender Harassment’, (2009) Michigan Law Review, vol 108, 373-416.

20 European Institute for Gender Equality (EIGE) (n 1), lk 2.

21 ibid.

22 Carsten Maple, Emma Short, Antony Brown, ’Cyberstalking in the United Kingdom: An analysis of the ECHO Pilot Survey’ (2011) University of Bedfordshire: National Centre for Cyberstalking Research.

Frithjof Staude-Müller, Britta Hansen, Melanie Voss, ’How stressful is online victimisation? Effects of victim’s personality and properties of the incident’ (2012) European Journal of Development Psychology, vol 9(2), 260-274.

23 Carsten Maple et al. (n 22).

24 Danielle Keats Citron (n 19).

UN Broadband Commission for Digital Development Working Group on Broadband and Gender (n 6), lk 24.

25 Carsten Maple et al. (n 22).

26 Pew Research Centre (n 15), lk 5.

27 Amanda Hess, ’Why women aren’t welcome on the internet’ (6. jaanuar 2014) Pacific Standard. Saadaval: <https://psmag.com/social-justice/women-arent-welcome-internet-72170> (21. oktoober 2017).

 

 

Seotud teemad