Naiste ettevõtluse edendamine. Küsitluse kokkuvõte

Tekst: Liivi Pehk

20. novembril toimus Tallinnas Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse eestvedamisel ja koostöös naiste ettevõtlust toetavate MTÜ-de võrgustikuga naiste ettevõtluse edendamise teemaline konverents „Hoogu naisettevõtlusele!“.

Oma avakõnes rõhutas Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKE-de peadirektoraadi esindaja Jose Freitas, et naisettevõtlust pole Euroopa Liidus majanduskasvu ja töökohtade loomise huvides suudetud veel piisavalt ära kasutada. Saavutada võiks palju rohkem, ning kuigi peamised takistused, mis naiste ees ettevõtlusega alustamisel seisavad, on teada, püsib naiste osakaal (30%) ettevõtjate hulgas Euroopas samal tasemel juba aastaid.

Ka Eestis on naisi ettevõtjate hulgas oluliselt vähem kui mehi. Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal naisi ettevõtjate hulgas 34,5% ning kõigist 2014. aastal asutatud ettevõtetest moodustasid naiste poolt loodud ettevõtted vaid 28,53%.

Globaalse ettevõtlusmonitooringu 2016/2017 naiste ettevõtlust käsitleva eriraporti järgi on Eestis naiste varase faasi ettevõtlusaktiivsus võrreldes 2014. aastaga kasvanud kolmandiku võrra ning üle poole uuringus osalenud naistest Eestis on veendunud, et neil on head võimalused ettevõtlusega alustamiseks. Siiski jääb naiste varase faasi ettevõtlusaktiivsus Globaalse ettevõtlusmonitooringu 2016/2017 andmetel meeste omast pea kaks korda madalamaks. Naiste ja meeste varase faasi ettevõtlusaktiivsuse suhtarv on 0,56.1

Ka EAS-ist starditoetuse saajate hulgas oli aastatel 2015–2017 ettevõtteid, kus juhatuses olid naised enamuses, vaid 22%. Võrdselt naisi ja mehi oli juhatustes 12%-l starditoetust saanud ettevõtetest.

Miks siis ikkagi leiavad naised harvem tee ettevõtluse juurde ja mida teha, et anda hoogu juurde naiste ettevõtlusele? Küsisime naiste ettevõtluskonverentsile „Hoogu naisettevõtlusele“ registreerunud naistelt arvamust selle kohta, mis nende hinnangul on suurimaks takistuseks oma ettevõtte loomisel ja ettevõtluses püsimajäämisel ja kas täna pakutavad ettevõtlustoetused ja -teenused vastavad nende arvates naiste loodud ettevõtete vajadustele. Millistest toetustest ja teenustest jääb vajaka ning mida peaks naiste ettevõtluse toetamiseks veel ette võtma?

Meie ankeedile vastas 286 naist, kelle hulgas 55,3% oli vanuses 26– 54 aastat ja 30,4% üle 55 aastased. Vastajatest 52,8% tegeles ettevõtlusega ja 24,1% plaanis alustada ettevõtlusega. Ülejäänud 23% hulka jäid veel need, kes tegelesid ettevõtlusega põhitöö kõrvalt ja väiksemas mahus; need, kes olid tegelenud ettevõtlusega varasemal perioodil ja enam ei tegele jms.

Ettevõtete tegevusaladena nimetati enim koolitust ja konsulteerimist, erinevaid müügiga, reklaamiga, turundusega, tootmisega, kinnisvaraga ja finantsteenustega seonduvaid tegevusi. Vähem esindatud olid transpordi, IT ja tehnoloogiaga seotud valdkonnad.
Ettevõtlusega oli tegelenud üle 3 aasta 40,9%, 1–3 aastat 22,2% ja alla 1 aasta 25,7% vastanutest.

Küsisime ka nendelt, kes olid ettevõtlusega tegelemise lõpetanud, selle põhjust. Peamiselt liigitusid lõpetamise põhjused kolme gruppi:
1) ettevõtte majanduslikud raskused;
2) soov stabiilsema elustiili ja sissetuleku järele;
3) töö- ja pereelu ühitamise raskused.

Oma ettevõtte loomisel peeti kõige suuremaks takistuseks:
1) (riski)julguse, eneseusu, enesekindluse puudumist, ebakindlust tuleviku ees, kartust ebaõnnestuda – 34% vastanutest;
2) algkapitali puudumist ja raskusi rahastaja leidmisel – 18% vastanutest;
3) väheseid teadmisi ja oskusi ettevõtlusega tegelemiseks – 12% vastanutest.

Veel mainiti raskusi äripartnerite leidmisel, vajalike tugivõrgustike puudumist, alustava ettevõtte suurt maksukoormust, rahaliste vahendite nappust ettevõtte loomise perioodil, ülisuuri nõudmisi äriplaanile toetuse küsimisel, soodsa ettevõtluskeskkonna puudumist jms.

Ettevõtluses püsima jäämisel peeti suurimaks takistuseks:
1) suutmatust kohaneda muutuva turuolukorraga, probleeme järjekindluse ja jätkusuutlikkusega (sh vähesest eneseusust ja enesekindlusest põhjustatud), vähest innovatiivsust ja loomingulisust, vähest läbilöövõgivõimet – 16% vastanutest;
2) turu piiratust, probleeme turu leidmisega, vähest ambitsiooni turu laiendamiseks – 14% vastanutest;
3) selge arenguvisiooni ja plaani puudumist keskpikas ja pikas perspektiivis, eesmärgi puudumist, vigu planeerimisel, nõrka äriideed – 13% vastanutest;
4) õige äripartneri ja/või meeskonna puudumist, üksikettevõtja liiga suur töökoormust – 10% vastanutest;
5) rahalisi raskusi, vigu finantsplaneerimisel – 9% vastanutest.

Ettevõtlusega alustamiseks toetuse taotlemine

Ettevõtlusega alustamiseks oli toetust taotlenud 15,8% vastanutest. Nendest 84%-l taotlus rahuldati ja neid, kelle taotlust ei rahuldatud oli 16,2%. Enim küsiti ettevõtlusega alustamiseks toetust Töötukassast – 50% vastanutest. EAS-ist olid toetust küsinud 32% vastanutest.
Nendest, kes ei olnud toetust küsinud, ütles 39,1%, et plaanib seda teha tulevikus. 35,6% vastajatest leidis, et tal puudus vajadus toetuse järele. 12,6% ütles, et nende ettevõte ei vastanud toetuse andmise tingimustele. 11,5%, leidis, et taotlemine oli liiga keeruline. 4% vastas, et ettevõtte tegevusala ei vastanud toetuse andmise tingimustele ja 10,3%-l oli muu põhjus. Toetuse mitteküsimise põhjustena mainiti ka, et ei leitud õigel hetkel programmi, kuhu oleks sobitud; toetusmeede ei toetanud käibevahendite ostu; puudus informatsioon toetuste kohta jms.

Ettevõtte laiendamiseks või arendamiseks toetuse taotlemine

Ettevõtte laiendamiseks või arendamiseks olid toetust taotlenud ainult 6,9% vastanutest. Enim oli toetust küsitud EAS-ist (31%). 38,5% nendest, kes vastasid, et nad ei ole toetust taotlenud, ütles, et plaanib seda teha tulevikus. 35,3% leidis, et on puudunud vajadus toetuse järele. 12,3% arvates on taotlemine liiga keerukas. 9,6% vastajatest ütles, et nende ettevõte ei vastanud toetuse andmise nõuetele ja 5,3%, et ettevõtte tegevusala ei sobinud. Toetuse mitteküsimise põhjustena nimetati: liiga suurt omapanuse nõuet; info saamise keerukust; ei soovitud luua nõutud töökohti; väikesel ettevõttel pole nii suuri kulutusi kui programmist taotledes miinimum on.

Milliseid teenuseid või toetusmeetmeid naistest ettevõtjad enim vajavad?

Vastavalt küsitlusele sooviti enim:
1) mentortuge (52,5%);
2) ettevõtlusalaseid konsultatsioone ja koolitusi ( 51,6%);
3) toetust ettevõtte laiendamiseks või arendamiseks ( 42,4%);
4) toetust ettevõtlusega alustamiseks (26,7%).
Veel sooviti teavet väljaspool Eestit olevatest turgudest ja nõudlusest, soodsamaid maksutingimusi ettevõtjale, võimalusi teiste ettevõtjatega (eriti teiste naisettevõtjatega) mõtete vahetamiseks, võimalusi IT-alaste teadmiste täiendamiseks.

Vastajatelt küsiti ka, mida oleks nende arvates vaja teha, et rohkem toetada ettevõtlusega tegelevaid naisi.
Sooviti:

  • vaimset ja juhtimisalast tuge mentorite ja coach’ide näol;
  • naiste ja meeste võrdset kohtlemist ühiskonnas;
  • töö- ja pereelu ühitamise võimaluste parandamist;
  • mikrolaenude saamiseks riikliku süsteemi loomist, väike- ja mikroettevõtjate suuremat väärtustamist;
  • naistele suunatud ettevõtlusalase koolitusprogrammi loomist, sh toetavad koolitused, mis aitavad tõsta eneseusku, on motiveerivad ja julgustavad;
  • lastehoiu võimalusi koolitusel osalemise ajaks;
  • asjatundlikku nõu, julgustamist (sh suuremate riskide võtmisel), tunnustamist ja koolitamist;
  • positiivseid näiteid, naiste julgustamist ja toetamist, heade praktikate jagamist;
  • muuta ettevõtlusega tegelevate naiste hääl ühiskonnas kuuldavamaks ja jagada rohkem edulugusid;
  • toetavat võrgustikku – viia ettevõtlikud naised omavahel kokku;
  • spetsiaalseid mentorprogramme naistele-ettevõtjatele; supervisiooni, kus tegutsevad ettevõtjad saavad julgustada alustajaid;
  • rohkem teavitustööd juba põhikoolis ja gümnaasiumis, et inspireerida tüdrukuid varakult ettevõtlusega alustama;
  • murda müüt, et ainult mehed saavad (suur)ettevõtjad olla;
  • et ettevõtluskeskkonna arendamisel arvestataks nii nais- kui meessoost ettevõtjate vajadustega; naiste ettevõtluse edendamine peaks olema seatud prioriteediks riiklikul tasandil;
  • rohkem konverentse, mis on suunatud naistele, kes veel ei tegele ettevõtlusega, et neid innustada ja julgustada;
  • rohkem teavet võimalike turgude kohta väljaspool Eestit, uusi kontakte ja soodsaid laene arenduseks ka nende valdkondade osas, kus naised rohkem tegutsevad;
  • hoiakute muutmist ja jälgimist, et igal seminaril, konverentsil ja kogemuste jagamisel oleks kaasatud ka “naishääled”.

Kõikidest soovidest ja ettepanekutest jäi enim kõlama just vajadus naisi rohkem julgustada ja toetada ning esile tõsta, samuti luua toetavaid võrgustikke ja pakkuda mentortuge.

Järeldused ja ettepanekud

Küsitluse tulemuste põhjal saab välja tuua, et olulisemad põhjused, mis naistel oma ettevõtte loomist takistavad, on vähene enesekindlus ja riskijulgus ning kartus ebaõnnestuda. Samale tulemusele on jõutud erinevates uuringutes. Näiteks selgus Tallinna Tehnikaülikoolis 2017. aastal valminud Kristin Dieneri magistritöö „Kapitali kaasamine Eesti naisettevõtjate idufirmade näitel“ tulemustest, et ka Eesti idufirmades kaasasid naistegevjuhid mahupõhiselt kapitali oluliselt vähem kui meestegevjuhid. Aastatel 2014–2016 kaasasid naistegevjuhid kapitali 5% kogumahust ning mehed vastavalt 95%. Ka olid naised kaasanud pigem madalama riskitasemega investeeringuid.2

Selleks, et suurendada naiste osakaalu ettevõtluses, on oluline juba varasest lapseeast peale arendada ka tüdrukutes rohkem selliseid omadusi, mida peetakse ettevõtjale oluliseks – enesekindlust, ettevõtlikkust ja ka riskivalmidust. Samuti tasuks kaaluda algaja ettevõtja koolitusprogrammidesse spetsiaalselt naistele suunatud töötubade lisamist, kus juba tegutsevad naisettevõtjad jagavad oma kogemusi ja saavad julgustada ettevõtlusega alustavaid naisi; üheskoos arutada ja otsida lahendusi nendele probleemidele, millega seisavad silmitsi naised oma ettevõtte loomisel (probleemid enesekindlusega, töö- ja pereelu ühitamine jms). Vaja oleks ka rohkem spetsiaalselt naistele-ettevõtjatele suunatud mentorprogramme.

Algkapitali puudumist ja raskusi rahastaja leidmisel pidas oma ettevõtte loomisel takistuseks 18% küsitlusele vastanutest. Neid, kes olid ettevõtlusega alustamiseks ka tegelikult toetust taotlenud, oli 15,8%. Rohkem oli toetust küsitud Töötukassast ja vähem EAS-ist. Vastustest selgusid ka mõned põhjused, miks toetust ei oldud küsitud: toetust vajati käibevahendite soetamiseks, aga toetused olid ettenähtud põhivara soetamiseks; ettevõtte profiil ei vastanud toetuse andmise tingimustele, kas näiteks ettevõtte tegevusala vms poolest.

Enamasti luuakse ettevõtteid valdkonnas, kus on varem töötatud või mis haakub mõne oma hobiga. Hariduses ja tööturul valitseb täna suur sooline segregatsioon: naised ja mehed õpivad ja töötavad erinevatel erialadel ja loovad ka oma ettevõtteid erinevates valdkondades. Seetõttu võivad erineda ka naiste ja meeste loodud ettevõtete vajadused toetusmeetmete järele. See, millistest toetusmeetmetest jääb naiste loodud ettevõtetel täna vajaka, vajaks põhjalikumat analüüsimist ning vajadusel ka toetusmeetmete kohandamist naisettevõtjate vajadustele vastavamaks.

Ettevõtte laiendamiseks või arendamiseks olid toetust taotlenud ainult 6,9% vastanutest ehk kaks korda vähem kui ettevõtlusega alustamise toetuse taotlejaid. Toetuse mitteküsimise põhjustena nimetati: liiga suurt omapanuse nõuet, info saamise keerukust, ei soovitud luua nõutud arvu töökohti, väikesel ettevõttel pole nii suuri kulutusi kui programmist taotledes ettenähtud miinimum on jms.

Naiste loodud ettevõtted eristuvad meeste loodud ettevõtetest ka veel selle poolest, et nad on väiksemad ja nende kasvutempo on aeglasem. Neil on väiksem vajadus ja soov kasutada palgatööjõudu ja väiksem riskivalmidus kapitali kaasamisel. Samas on pakutavad kasvutoetused enamasti orienteeritud just kiiresti arenevatele ja kasvavatele ettevõtetele, kellel on suur kapitalivajadus.

Rääkides maakondlike arenduskeskuste esindajatega, selgus, et ettevõtluskoolitustel osalejate hulgas on naisi isegi rohkem kui mehi. See tähendab, et huvi oma ettevõtte loomise vastu on naistel küll olemas, aga tihti jääb just vajaka usust endasse või julgusest astuda see viimane samm. Erinevate riikide, sh Eesti kogemused näitavad, et ettevõtjatele suunatud mentorprogrammid ja -klubid on selles osas olnud just naistele-ettevõtjatele suureks toeks ja abiks julgustamaks tegelema ettevõtlusega ja leidmaks uusi ärikontakte ning koostöövõimalusi. Selleks, et naisettevõtlus Eestis hoogu juurde saaks, oleks oluline, et iga maakondliku arengukeskuse teenuste paketis oleks ka neid tooteid, mida naistest ettevõtjad ootavad (näiteks mentorprogrammid ja -klubid, kus on ettevõtlusega tegelevate naiste vajadustega arvestatud).

 

Märkused


1  Global Entrepreneurship Monitor 2016/2017, Allalaaditav: http://www.gemconsortium.org/report

2 Diener, K (2017) Magistritöö „Kapitali kaasamine Eesti naisettevõtjate idufirmade näitel“, Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonna ärikorralduse instituut. Juhendaja U. Venesaar

Seotud teemad