Haridus

Haridussüsteem (selle kõik tasemed) on oluline sotsiaalsete sooliste erinevuste ja ebavõrdsuste taastootmise ja omandamise institutsionaalne keskkond. Lisaks õpetajate otsestele ja varjatud suhtumistele ja hoiakutele, mis lapsi mõjutavad, on soolistatud tegurid juba haridusasutuste struktuuridesse (näiteks õppekavad- ja materjalid) tihedalt integreeritud ning seda kõike vaatamata seadustes sätestatud võrdsetele võimalustele kõigile inimestele. Sooaspektid haridussüsteemis on olulised, kuna nad

Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse 2014-2015 (kursused)

I õpetajate täiendkoolitus Sooteadlikkus koolis – mis ja milleks? Kahepäevase täienduskoolituskursuse eesmärk on tutvustada soo rolli hariduses ja sooteadlikkuse mõju koolis. Muuhulgas käsitletakse kursusel seda, kuidas ära tunda soostereotüüpset lähenemist enda, oma kolleegide ja õpilaste käitumises ning tutvustatakse stereotüüpidevaba õpetamise

Projekt „Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse“

Projekt „Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse“ vältas 26 kuud – 2013. aasta detsembrist 2016. aasta jaanuarini. Projekti tegevuste elluviimist rahastas Norra toetuste 2009-2014 soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu ühitamise programm. Projekti eesmärgiks oli toetada soolise võrdõiguslikkuse lõimimist Eesti

Soolise võrdõiguslikkuse täiendkoolitus koolijuhtidele

Praxis, 2016 Praxis ja Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut on ettevalmistanud ühepäevase täiendkoolituskursuse „Sooteadlik koolijuhtimine – mis ja milleks?“, mis on suunatud kooli juhtkonnale. Koolituse käigus selgitatakse võrdõiguslikkuse temaatika üldhariduskoolidesse lõimimise olulisust, arutletakse kooli ja juhtkonna rolli sooliste stereotüüpide loomisel ja

Kõrge kvaliteediga haridussüsteemid paistavad silma nii suurepäraste õpitulemuste kui võrdsusega õpitulemustes

OECD, 2017 — Edinburghis, Šotimaal toimus märtsis seitsmes õpetajavaldkonna tippkohtumine, kus tulid kokku maailma parimate haridussüsteemidega riikide poliitikakujundajad ja õpetajaühenduste juhid. Aruteludel keskenduti küsimusele, kuidas viimaste PISA tulemuste taustal toetada õpetajate professionaalset arengut.Tippkohtumiseks OECD poolt välja antud uuringus „Empowering and

Inimõigused Eestis 2011

Eesti Inimõiguste Instituut, 2011 — 11. aprillil 2012 esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet “Inimõigused Eestis 2011”. Järjestikku neljas aruanne käsitleb sarnaselt eelmise aastaga Eesti viimase aasta arengut pea kõigis Euroopa inimõiguste konventsiooniga tunnustatud õigustes. Aruandes antakse ülevaade nii poliitilisest kui

Sugu ja haridus keeles ja meeles. Artiklikogumik

Sugu ja haridus keeles ja meeles Artiklikogumik 2016 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Sisukord Eessõna Sooteadlikkus õpetajahariduses – mis ja milleks. Ü.-M.Papp Konstrueerides ning legitimeerides traditsioonilist sooideoloogiat – Haridustegelased kui võtmeisikud. E.-M. Roots Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud. K. Aavik, H.

Kuidas on arenenud soouuringud hariduses

Kuidas on arenenud soouuringud hariduses Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2016 Soouuringud hariduses on tulenenud praktilisest vajadusest kiiresti muutuvas maailmas vähendada traditsioonilisi sotsiaal-kultuurilisi piiranguid isiksuse arengule. Need piirangud lähtuvad soolistest eelarvamustest, soostereotüüpidest ja soolisest hierarhiast, mida enda ümber kogetakse.  

Milles väljendub sooline ebavõrdsus hariduses?

Milles väljendub sooline ebavõrdsus hariduses? Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2016 Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks ühiskonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrd- õiguslikkuse edendamise, seega põhimõtte, et naistel ja meestel on võrd- sed õigused, kohustused,

Kellel on Eestis hea, kellel parem – Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel

Kellel on Eestis hea, kellel parem – Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel Võrdõigusvoliniku kantselei, 2016   Sisu Asjakohaste uuringute ülevaate koostamisel koguti infot võrdõiguslikkuse fookusega uuringute kohta järgmistel teemadel (valiku aluseks oli Suurbritannia mudel): • elu (oodatav eluiga, ebaloomulikul põhjusel  surmajuhtumid, sh

Ka pärast sooteadlikkuse koolitust võib poissi poisiks kutsuda

Sooteadlikkus ei tähenda seda, et poisse ei või poisteks kutsuda ja tüdrukuid tüdrukuteks. Tegelikult on kogu asja mõte märksa lihtsam – õpetajad võiksid soostereotüübid ja eeldused kõrvale heita ja kuulata, mida laps ise räägib. Mõttekoda Praxis on novembris korraldanud kaks

Mikk, Jaan – Soorollid õppekirjanduses

Mikk, Jaan Soorollid õppekirjanduses Tartu Ülikooli Pedagoogika osakonna väljaanne nr. 12 Toimetaja Jaan Mikk Keeletoimetaja Siret Linnas Kokkuvõtete keeletoimetaja Mall Tamm ISBN 9985-4-0298-7 Aasta: 2002 Õppe/uurimisasutus: Tartu Ülikool Osakond/õppetool: Haridusteaduskond / pedagoogikaosakond Lisad Täistekst (.pdf)   Sisukord Ajaloo õpikud Liina Järviste.

Lõksudest välja? (Eesti inimarengu aruanne ; 2014/2015)

Autor: Eesti Koostöö Kogu Illustreerija: Karel Korp Eessõna autor: Toomas Hendrik Ilves, Raivo Vetik Toimetaja: Raivo Vetik Kirjastaja: Eesti Koostöö Kogu Ilmumisaeg: 2015 Eesti keeles Inglise keeles Varasemad numbrid 2015. a aruanne olemas ka ENUTi raamatukogus

Sooaspekti Integreerimine õpetaja Haridusse ja Täiendkoolitusse (SIHT) (2014)

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud alustas projekti SIHT (Sooaspekti Integreerimine õpetaja Haridusse ja Täiendkoolitusse) elluviimist. Projetis lööb mitmel moel kaasa ka Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus. Näiteks teostab ENUT kvalitatiivse uuringu Sooline võrdõiguslikkus Eesti Kutsehardiduses. Uuringu eesmärgiks on analüüsida Eesti kutseharidusmaastikul tegutsevate oluliste

Sugu ja haridus

ENUTi materjalid ja uurimused “Soo sotsiaalne konstrueerimine Eesti lasteaedades 7 Tallinna lasteaia vaatlusandmete põhjal” Kadri Aavik, Kirsti Kajak (2009)

Eesti Seksuaaltervise Liidu toel on eesti keeles valmis saanud Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa seksuaalhariduse standardid

Standardid on mõeldud kasutamiseks poliitikakujundajatele, haridus- ja tervishoiuasutustele ning teistele spetsialistidele. Standardid töötati välja Maailma Terviseorganisatsiooni Saksamaal paikneva kompetentsikeskuse BZgA poolt koondatud seksuaalhariduse ja –tervise ala spetsialistide poolt 2010. aastal, praeguseks on need tõlgitud 18 keelde. Eestikeelsete standarditega saab tutvuda