Anneliis Hiire – Laulutüdrukute eluolu ja rolli konstrueerimine ibn as-Sāʿī teose „Nisāʾu lḫulafāʾi l-musammā ǧihāti l-ʾaʾimmati l-ḫulafāʾi mina l-ḥarāʾimi wa-l-ʾimāʾi ” põhjal: vabadused orjuses

TALLINNA ÜLIKOOLHumanitaarteaduste instituut Juhendaja: Helen Geršman PhD Tallinn 2020 Bakalaureusetöö uurimisobjektiks on Abbassiidide ajastul (750-1258) elanud laulutüdrukud, kes olid küllorjaseisuses, kuid kellele omistati olulisemalt suuremaid vabadusi kui teistele orjadele.Uurimistöö eesmärgiks on tõlkida araabia keelest eesti keelde valik laulutüdrukuid ja nende

Agnes Einman – The Construction of “Gender Ideology” in the Transnational Antigender Movement: The Case of Estonia

TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyStudy Area of International Relations Juhendajad: Matthew Earl Crandall, PhDKadri Aavik, PhD Tallinn 2020 The focus of the analysis is on the Estonian organisations and actors of the antigender movement, and the importing of

Anakaren Cadena Calvillo – International influence in the empowerment of women in Latin America

Tallinn UniversitySchool of Governance, Law and SocietyPolitical Science and Governance / International Relations and Future Studies Juhendaja: MA. Catlyn Kirna Tallinn 2021 See uuring keskendub faktorile,kuidas välismaised osalejad (sealhulgas rahvusvahelised rahastajad ja organisatsioonid) mõjutavad valitsusväliste organisatsioonide (NGO) tööd ja Ladina-Ameerika

Sara Arumetsa – Seesmuse ja välisuse vahel. Simone de Beauvoiri ambivalentsuse mõiste toel transsoolisuse fenomenoloogia poole

TALLINNA ÜLIKOOLHUMANITAARTEADUSTE INSTITUUT Juhendajad: Margus Vihalem, PhD Raili Marling, PhD Tallinn 2021 Magistritöö uurimisprobleemiks oli, et kui vaadata erinevaid transsoolisuse käsitlusi – nii meditsiinilisi, autobiograafilisi kui ka humanitaar- ja sotsiaalteaduslikke –, siis jääb silma, et transsoolisust kirjeldatakse mingit tüüpi vastuolu

Marta-Magdaleen Kuningas – Seksuaalvähemuste meediarepresentatsioonid aastatel 1992–1999 ja 2019–2021

Tallinna ÜlikoolBalti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut Juhendaja: Andres Kõnno, PhD Tallinn 2021 Antud magistritöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas on homoseksuaalsust ja üldiselt seksuaalvähemusi käsitlev meediarepresentatsioon Eesti ühiskonnas arenenud ja muutunud või kas üldse on muutunud. Teemale läheneti

Mariann Adelbert – Eesti riigi roll soolise palgalõhe vähendamisel

Tallinna ÜlikoolÜhiskonnateaduste instituutRiigiteaduste bakalaureuseõppekava Juhendaja: Kadri Aavik PhD Tallinn 2021 Eesti sooline palgalõhe on endiselt Euroopa Liidus esimesel kohal ning lõhe aeglase vähenemise tõttu on oluline uurida, kuivõrd on antud probleemi prioriseeritud valitsustasandil. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida, milline on

Jenni Kähärä – Female Ministers in Power in the Finnish Media

TALLINN UNIVERSITYSchool of Governance, Law and SocietyPolitics and Governance Juhendaja: Katrina Koppel Tallinn 2021 Võimul olevad naisministrid Soome meediasSee lõputöö teeb kriitilise diskursuse analüüsi uudistemeedia artiklitest Soome poliitikas pärast 2019. aasta detsembrit võimul olnud naistest kasutades feministlikku teooriat uurimuse teoreetilise

Kadri Kesküla – Soolise palgalõhe käsitlemine eesti trükimeedias aastatel 2010-2021

Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate InstituutInfoteadused Juhendaja: Elviine Uverskaja Tallinn 2021 Magistritöö eesmärgiks on DIGAR Eesti artiklite andmebaasi alusel välja selgitada ajavahemikus 2010-2021 eesti trükimeedias soolise palgalõhe (SPL) teemal ilmunud artiklid ning nende analüüsimisel leida vastused küsimusele, kuidas ajakirjandus on antud teemat kajastanud.

Karin Kosemets – Osalise töökoormusega töötavate eesti naistudengite õpingute ja tööl käimise ühildamise kogemused

Tallinna ÜlikoolÜhiskonnateaduste instituutSotsioloogia suund Juhendaja: PhD Kadri Aavik Tallinn 2021 Käesolev bakalaureusetöö keskendub osalise töökoormusega töötavate Eesti naistudengiteõpingute ja tööl käimise ühildamise kogemustele. Töö eesmärgiks on uurida, kuidas kujunevadnaistudengite töölkäimise põhjused, millised on nende töö ja õpingute ühildamise kogemused,kuidas hindavad

Kadri Aasmaa – Sugu ja skandaal: soo aspekt meediaskandaalide kajastuses

TALLINNA ÜLIKOOLÜhiskonnateaduste InstituutRiigiteaduste suund Juhendaja: Dotsent Mari-Liis Jakobson Tallinn 2021 Magiströö on ajendatud autori uudishimust ja mõistmise vajadusest, kuidas igapäeva meediamaastiku ja -tarbimise kontekstis kujundatakse lugejate arusaamu ja seisukohti erinevate teemade kajastamisel. Sellest ajendatult on analüüsimiseks valitud teema, mis pole

Jaanika Joosu – Eesti ja läti õpetajate arusaamad ning enesepeegeldus soolise võrdõiguslikkuse edendamisest koolis

TALLINNA ÜLIKOOLHaridusteaduste instituutKasvatusteaduste õppekava Juhendaja: PhD Tiiu Kuurme Tallinn 2021 Magistritöös seati eesmärgiks kirjeldada õpetajate valmisolekut ning teadlikkust edendadaõpilastes soolist võrdõiguslikkust kui hoiakulist väärtust.Töö koosneb 4 peatükist. Teoreetilises osas antakse ülevaade sooliste stereotüüpide kujunemisest, sellest, kuidas kodu ja vanemad, kool

Helga Johanna Leppoja – Exploring Women and Femininity in Warfare

TALLINN UNIVERSITYSCHOOL OF HUMANITIESDepartment of Anthropology Juhendaja: PhD Eeva Kesküla Tallinn 2021 Naiste ja naiselikkuse uurimine sõjapidamises See lõputöö uurib naisi ja naiselikkust sõjapidamises, naiselikkuse ja mehelikkuse dünaamikatsõjas ja sõjaväe kontekstis. See uurimus keskendub põhiliselt naissoost sõduritele ja kuidas neidtajuvad

Teel tasakaalustatud ühiskonda III (2021). Naised ja mehed Eestis

Sotsiaalministeerium 2021 Toimetajad: Raili Marling, Käthlin Sander, Marju Raju, Marion Pajumets Artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“ on sisuline jätk 2000. a ÜRO Arenguprogrammi eestvõttel ja 2010. a Sotsiaalministeeriumi vedamisel välja antud samanimelistele kogumikele.  Vastilmunud kogumikus käsitletakse nii naiste ja meeste

Purple Pact. Feministlik majanduskäsitlus

Koostaja:  European Women’s Lobby Tõlkija: Riina Kütt Purple Pact on EWLi ühine panus feministlikesse aruteludesse Euroopa tuleviku üle ajal, mil Euroopa elanikud ja liidrid otsivad lahendusi arvukatele globaalsetele väljakutsetele. Käesolevas dokumendis analüüsitakse kriitilisest feministlikust vaatenurgast praegust majandussüsteemi, et pakkuda radikaalseid

Towards Gender Equality in the Cultural and Creative Sectors

See aruanne keskendub kultuuri rollile soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja mis veelgi olulisem – kuidas saavutada sooline võrdõiguslikkus kultuuri- ja loomesektoris. ELi liikmesriigid määratlesid esmakordselt soolist võrdõiguslikkust prioriteedina kultuuri tegevuskavas aastateks 2019–2022. Sooline võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtuste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba

Girls’ career aspirations in STEM

Uuring vaatleb tüdrukute karjäärivaliku tegureid ja ajendeid, mis puudutab tehnoloogiavaldkondi. Uuringu ajendiks on pidev naiste alaesindatus naised teaduse ja tehnoloogia tööturul. Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri peadirektoraat, 2021 Allalaadimine (uuring ja lühiülevaade)

A comparative analysis of gender equality law in Europe

See aruanne annab ülevaate ELi soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise viisidest Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, samuti Islandi, Liechtensteini ja Norra (EMP riigid), Ühendkuningriigi ja viie kandidaatriigi (Albaania, Montenegro,Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi) siseriiklikes seadustes. Analüüs põhineb riikide aruannetel, mille on koostanud soolise

Study on Gender Behaviour and its Impact on Education Outcomes (with a special focus on the performance of boys and young men in education)

Selle uuringu eesmärk oli anda ülevaade, miks poisid ja noormehed hariduses üha enam maha jäävad, ning selle suundumuse tagajärgedest ühiskonnale. Uuringu eesmärk oli ka esile tuua algatusi, mis võivad takistada selle suundumuse edasist süvenemist. Tellija: Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri

Riina Aana — Vanemaealiste meeste juhendamise kogemused organisatsioonis Elektrilevi OÜ näitel

Tallinna ÜlikoolHaridusteaduste InstituutAndragoogika ja täiskasvanuhariduse valdkondTallinn 2021 Juhendaja: Tiina Tambaum (MA) Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada ettevõttes töötavate vanemaealiste meestearusaamad juhendamisest ning nende rollist juhendajana ja anda ülevaade nende pooltkirjeldatud kogemustest juhendajana organisatsiooni oskusteabe jagamisel.Uurimuse tulemusena selgusid kaasamise ja juhendamise

Kairi Kullas — Lapse turvalisus kui üks osa seksuaalkasvatusest 4-7aastaste laste vanemate hinnangul

Tallinna ÜlikoolHaapsalu kolledžTervisejuhi õppekavaHaapsalu 2021 Juhendaja: MA Liina ViiretKaasjuhendaja: Lemme Haldre Uurimistöö probleemküsimuseks on kas ja kui paljud lapsevanemad vestlevad lapsegaseksuaalkasvatuse teemadel või millistel viisidel ning tingimustel räägitakse lastele kehaturvalisusest, privaatsusest, beebide ilmale tulekust või meeste/naiste vahelistest erinevustest?Uurimistöö eesmärgiks on