TALLINNA ÜLIKOOLÜhiskonnateaduste InstituutRiigiteaduste suund Juhendaja: Dotsent Mari-Liis Jakobson Tallinn 2021 Magiströö on ajendatud autori uudishimust ja mõistmise vajadusest, kuidas igapäeva meediamaastiku ja -tarbimise kontekstis kujundatakse lugejate arusaamu ja seisukohti erinevate teemade kajastamisel. Sellest ajendatult on analüüsimiseks valitud teema, mis pole
TALLINNA ÜLIKOOLHaridusteaduste instituutKasvatusteaduste õppekava Juhendaja: PhD Tiiu Kuurme Tallinn 2021 Magistritöös seati eesmärgiks kirjeldada õpetajate valmisolekut ning teadlikkust edendadaõpilastes soolist võrdõiguslikkust kui hoiakulist väärtust.Töö koosneb 4 peatükist. Teoreetilises osas antakse ülevaade sooliste stereotüüpide kujunemisest, sellest, kuidas kodu ja vanemad, kool
TALLINN UNIVERSITYSCHOOL OF HUMANITIESDepartment of Anthropology Juhendaja: PhD Eeva Kesküla Tallinn 2021 Naiste ja naiselikkuse uurimine sõjapidamises See lõputöö uurib naisi ja naiselikkust sõjapidamises, naiselikkuse ja mehelikkuse dünaamikatsõjas ja sõjaväe kontekstis. See uurimus keskendub põhiliselt naissoost sõduritele ja kuidas neidtajuvad
Sotsiaalministeerium 2021 Toimetajad: Raili Marling, Käthlin Sander, Marju Raju, Marion Pajumets Artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“ on sisuline jätk 2000. a ÜRO Arenguprogrammi eestvõttel ja 2010. a Sotsiaalministeeriumi vedamisel välja antud samanimelistele kogumikele. Vastilmunud kogumikus käsitletakse nii naiste ja meeste
Koostaja: European Women’s Lobby Tõlkija: Riina Kütt Purple Pact on EWLi ühine panus feministlikesse aruteludesse Euroopa tuleviku üle ajal, mil Euroopa elanikud ja liidrid otsivad lahendusi arvukatele globaalsetele väljakutsetele. Käesolevas dokumendis analüüsitakse kriitilisest feministlikust vaatenurgast praegust majandussüsteemi, et pakkuda radikaalseid
Eesti Panga Toimetised 4/2021The gap that survived the transition: the gender wage gap over three decades in Estonia Selle uuringu eesmärk on mõista pikaajalisi soolise palgalõhe tegureid kasutades selleks Eesti Tööturu Uuringu andmeid aastatest 1989-2020. Otsitakse vastust kahele uurimisküsimusele, esiteks
See aruanne keskendub kultuuri rollile soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja mis veelgi olulisem – kuidas saavutada sooline võrdõiguslikkus kultuuri- ja loomesektoris. ELi liikmesriigid määratlesid esmakordselt soolist võrdõiguslikkust prioriteedina kultuuri tegevuskavas aastateks 2019–2022. Sooline võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtuste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba
Uuring vaatleb tüdrukute karjäärivaliku tegureid ja ajendeid, mis puudutab tehnoloogiavaldkondi. Uuringu ajendiks on pidev naiste alaesindatus naised teaduse ja tehnoloogia tööturul. Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri peadirektoraat, 2021 Allalaadimine (uuring ja lühiülevaade)
Kõrghariduse omandanud naiste osakaal on aja jooksul kiiresti kasvanud ja ületab nüüd meeste oma. Ometi on nad tugevalt alaesindatud reaalteaduse valdkondades (üldiselt tuntud kui teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika või STEM).Nende valdkondade majandusliku tähtsuse tõttu on oluline julgustada naisi reaalaineid
Ülevaade uurib, kuidas edendada kaasavat haridust kõigile õppijaile, eelkõige kuidas edendada turvalisi ja toetavaid õpikeskkondi ning toob häid näiteid demonstreerimaks, kuidas kaasav õhkkond tekitab õpikeskkondades ühtekuuluvustunde ja parandab õppijate heaolu. Tellija: Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri peadirektoraat, 2021 Täitja: ET
See aruanne annab ülevaate ELi soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise viisidest Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, samuti Islandi, Liechtensteini ja Norra (EMP riigid), Ühendkuningriigi ja viie kandidaatriigi (Albaania, Montenegro,Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi) siseriiklikes seadustes. Analüüs põhineb riikide aruannetel, mille on koostanud soolise
Selle uuringu eesmärk oli anda ülevaade, miks poisid ja noormehed hariduses üha enam maha jäävad, ning selle suundumuse tagajärgedest ühiskonnale. Uuringu eesmärk oli ka esile tuua algatusi, mis võivad takistada selle suundumuse edasist süvenemist. Tellija: Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri
Tallinna ÜlikoolHaridusteaduste InstituutAndragoogika ja täiskasvanuhariduse valdkondTallinn 2021 Juhendaja: Tiina Tambaum (MA) Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada ettevõttes töötavate vanemaealiste meestearusaamad juhendamisest ning nende rollist juhendajana ja anda ülevaade nende pooltkirjeldatud kogemustest juhendajana organisatsiooni oskusteabe jagamisel.Uurimuse tulemusena selgusid kaasamise ja juhendamise
Tallinna ÜlikoolHaapsalu kolledžTervisejuhi õppekavaHaapsalu 2021 Juhendaja: MA Liina ViiretKaasjuhendaja: Lemme Haldre Uurimistöö probleemküsimuseks on kas ja kui paljud lapsevanemad vestlevad lapsegaseksuaalkasvatuse teemadel või millistel viisidel ning tingimustel räägitakse lastele kehaturvalisusest, privaatsusest, beebide ilmale tulekust või meeste/naiste vahelistest erinevustest?Uurimistöö eesmärgiks on
Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate InstituutInfoteadusedTallinn 2021 Juhendaja: Elviine Uverskaja Käesoleva töö kontekstis uuritakse, kui palju ja kuidas on eesti meedia soolist palgalõhet kui ühtesoolise ebavõrdsuse näitajat käsitlenud.Magistritöö eesmärgiks on DIGAR Eesti artiklite andmebaasi alusel välja selgitada ajavahemikus2010-2021 eesti trükimeedias soolise palgalõhe (SPL)
Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate instituutInfoteadusedTallinn 2021 Juhendaja: Sirje Virkus, PhD Käesolev magistritöö on keskendunud tütarlaste ja emade seksuaalteemadega seotudinfokäitumisele, sest ema on tavaliselt see vanem, kelle poole tütar esimesena pöördub ningseetõttu on oluline uurida just nendevahelist suhtlust ja seksuaalteemadega seotud infokäitumist.Samuti on
Uuringu peamiseks eesmärgiks oli selgitada välja, milline on soolise võrdõiguslikkuse hetkeseis Eestiteaduses, pakkuda soovitusi, kuidas soolise võrdõiguslikkuse olukorda parendada – keskendudessellele, kuidas takistavaid tegureid ületada või nende mõju vähendada – ning esitada indikaatorid, missobivad soolise võrdõiguslikkuse seisu mõõtmiseks Eesti teadusmaastikul.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) igaaastase soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, et skooriga 67,9 sajast on EL täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamisest vähemalt 60 aasta kaugusel. Kuid seda ainult siis, kui jätkame praeguses tempos. Eestil on punkte isegi veel vähem kui EL
Aruanne „Sooline ebavõrdsus hoolduskohustuses ja selle tagajärjed tööturule” on osa EIGE tööst jälgida ELi edusamme soolise võrdõiguslikkuse kohustuste täitmisel vastavalt Pekingi tegevusplatvormile. Aruanne valmis Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Saksamaa tellimusel.
Väljaandja: Centre for Digital Youth CareAutorid: Christian Mogensen & Stine Helding Rand Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellis 2020. aastal ülevaate põhjamaade internetikasutajate misogüünsete ja antifeministlike postituste ulatusest ja mõjust
Väljaanne annab ülevaate Eesti parlamendi naisliikmete elustja tegevusest kahel ajaperioodil. Põhiosa koostati Eesti Rahvusraamatukogus aastal veebiväljaandena, mida on hiljemtäiendatud. E-väljaanne valmis 2020.Perioodi 1917–1940 elulood on põhjalikumad ja varustatudmahuka bibliograafilise materjaliga. Perioodi 1992–2019 elulugudekäsitlus on napisõnalisem ja lingid viitavad enamastiRiigikogu ja
A Cross-National Study of the Qualities, Causes, and Consequencesof Gender Equality in and through the News MediaMonika Djerf-Pierre & Maria Edström (Eds.) Comparing Gender and Media Equality Across the GlobeVäljaandja: Nordicom, Göteborgi Ülikool Sooline võrdõiguslikkus maailma eri riikides uudistemeedia näitel
Euroopa Parlament, Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonThe gendered impact of the COVID-19 crisis and post-crisis periodUuringus tuuakse välja mõned COVID-19 kriisi ja kriisijärgse perioodi peamised soolised mõjud.
TARTU ÜLIKOOLSotsiaalteaduste valdkondÜhiskonnateaduste instituutAjakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala Juhendaja: Signe Ivask, PhD MAGISTRITÖÖ .PDF
EIGEl on valminud ja tõlgitud kõigisse EL ametlikesse keeltesse käsiraamat sooteadlikust eelarvestamisest. Selle etapilise teabepakme eesmärk on aidata Euroopa Liidu korraldusasutustel rakendada sooteadliku eelarvestamise töövahendeid Euroopa Liidu ühiselt hallatavate rahaliste vahendite protsessides. Teabepakmes tutvustatakse mitmesuguseid töövahendeid ja tuuakse esile ELi