Purple Pact. Feministlik majanduskäsitlus

Koostaja:  European Women’s Lobby Tõlkija: Riina Kütt Purple Pact on EWLi ühine panus feministlikesse aruteludesse Euroopa tuleviku üle ajal, mil Euroopa elanikud ja liidrid otsivad lahendusi arvukatele globaalsetele väljakutsetele. Käesolevas dokumendis analüüsitakse kriitilisest feministlikust vaatenurgast praegust majandussüsteemi, et pakkuda radikaalseid

Towards Gender Equality in the Cultural and Creative Sectors

See aruanne keskendub kultuuri rollile soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja mis veelgi olulisem – kuidas saavutada sooline võrdõiguslikkus kultuuri- ja loomesektoris. ELi liikmesriigid määratlesid esmakordselt soolist võrdõiguslikkust prioriteedina kultuuri tegevuskavas aastateks 2019–2022. Sooline võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtuste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba

Girls’ career aspirations in STEM

Uuring vaatleb tüdrukute karjäärivaliku tegureid ja ajendeid, mis puudutab tehnoloogiavaldkondi. Uuringu ajendiks on pidev naiste alaesindatus naised teaduse ja tehnoloogia tööturul. Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri peadirektoraat, 2021 Allalaadimine (uuring ja lühiülevaade)

A comparative analysis of gender equality law in Europe

See aruanne annab ülevaate ELi soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise viisidest Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, samuti Islandi, Liechtensteini ja Norra (EMP riigid), Ühendkuningriigi ja viie kandidaatriigi (Albaania, Montenegro,Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi) siseriiklikes seadustes. Analüüs põhineb riikide aruannetel, mille on koostanud soolise

Study on Gender Behaviour and its Impact on Education Outcomes (with a special focus on the performance of boys and young men in education)

Selle uuringu eesmärk oli anda ülevaade, miks poisid ja noormehed hariduses üha enam maha jäävad, ning selle suundumuse tagajärgedest ühiskonnale. Uuringu eesmärk oli ka esile tuua algatusi, mis võivad takistada selle suundumuse edasist süvenemist. Tellija: Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri

Riina Aana — Vanemaealiste meeste juhendamise kogemused organisatsioonis Elektrilevi OÜ näitel

Tallinna ÜlikoolHaridusteaduste InstituutAndragoogika ja täiskasvanuhariduse valdkondTallinn 2021 Juhendaja: Tiina Tambaum (MA) Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada ettevõttes töötavate vanemaealiste meestearusaamad juhendamisest ning nende rollist juhendajana ja anda ülevaade nende pooltkirjeldatud kogemustest juhendajana organisatsiooni oskusteabe jagamisel.Uurimuse tulemusena selgusid kaasamise ja juhendamise

Kairi Kullas — Lapse turvalisus kui üks osa seksuaalkasvatusest 4-7aastaste laste vanemate hinnangul

Tallinna ÜlikoolHaapsalu kolledžTervisejuhi õppekavaHaapsalu 2021 Juhendaja: MA Liina ViiretKaasjuhendaja: Lemme Haldre Uurimistöö probleemküsimuseks on kas ja kui paljud lapsevanemad vestlevad lapsegaseksuaalkasvatuse teemadel või millistel viisidel ning tingimustel räägitakse lastele kehaturvalisusest, privaatsusest, beebide ilmale tulekust või meeste/naiste vahelistest erinevustest?Uurimistöö eesmärgiks on

Kadri Kesküla — Soolise palgalõhe käsitlemine eesti trükimeedias aastatel 2010-2021

Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate InstituutInfoteadusedTallinn 2021 Juhendaja: Elviine Uverskaja Käesoleva töö kontekstis uuritakse, kui palju ja kuidas on eesti meedia soolist palgalõhet kui ühtesoolise ebavõrdsuse näitajat käsitlenud.Magistritöö eesmärgiks on DIGAR Eesti artiklite andmebaasi alusel välja selgitada ajavahemikus2010-2021 eesti trükimeedias soolise palgalõhe (SPL)

Sammelselg Avely — Tütarlaste ja emade seksuaalteemadega seonduv infokäitumine

Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate instituutInfoteadusedTallinn 2021 Juhendaja: Sirje Virkus, PhD Käesolev magistritöö on keskendunud tütarlaste ja emade seksuaalteemadega seotudinfokäitumisele, sest ema on tavaliselt see vanem, kelle poole tütar esimesena pöördub ningseetõttu on oluline uurida just nendevahelist suhtlust ja seksuaalteemadega seotud infokäitumist.Samuti on

Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses

Uuringu peamiseks eesmärgiks oli selgitada välja, milline on soolise võrdõiguslikkuse hetkeseis Eestiteaduses, pakkuda soovitusi, kuidas soolise võrdõiguslikkuse olukorda parendada – keskendudessellele, kuidas takistavaid tegureid ületada või nende mõju vähendada – ning esitada indikaatorid, missobivad soolise võrdõiguslikkuse seisu mõõtmiseks Eesti teadusmaastikul.

Eesti on EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi edetabelis võrreldes eelmise aastaga langenud ühe koha võrra

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) igaaastase soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, et skooriga 67,9 sajast on EL täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamisest vähemalt 60 aasta kaugusel. Kuid seda ainult siis, kui jätkame praeguses tempos. Eestil on punkte isegi veel vähem kui EL

Naised Eesti parlamendis 1917–1940, 1992–2019

Väljaanne annab ülevaate Eesti parlamendi naisliikmete elustja tegevusest kahel ajaperioodil. Põhiosa koostati Eesti Rahvusraamatukogus aastal veebiväljaandena, mida on hiljemtäiendatud. E-väljaanne valmis 2020.Perioodi 1917–1940 elulood on põhjalikumad ja varustatudmahuka bibliograafilise materjaliga. Perioodi 1992–2019 elulugudekäsitlus on napisõnalisem ja lingid viitavad enamastiRiigikogu ja

Comparing Gender and Media Equality Across the Globe

A Cross-National Study of the Qualities, Causes, and Consequencesof Gender Equality in and through the News MediaMonika Djerf-Pierre & Maria Edström (Eds.) Comparing Gender and Media Equality Across the GlobeVäljaandja: Nordicom, Göteborgi Ülikool Sooline võrdõiguslikkus maailma eri riikides uudistemeedia näitel

EIGE: Sooteadlik eelarvestamine: etapiline teabepake

EIGEl on valminud ja tõlgitud kõigisse EL ametlikesse keeltesse käsiraamat sooteadlikust eelarvestamisest. Selle etapilise teabepakme eesmärk on aidata Euroopa Liidu korraldusasutustel rakendada sooteadliku eelarvestamise töövahendeid Euroopa Liidu ühiselt hallatavate rahaliste vahendite protsessides. Teabepakmes tutvustatakse mitmesuguseid töövahendeid ja tuuakse esile ELi

Praxis: Sooline palgalõhe. Võrdlevuuringu aruanne

See ‘Võrdlevuuringu aruanne’ on koostatud Euroopa Liidu programmi PROGRESS rahastatud projekti “Sooline palgalõhe: uued lahendused vanale probleemile. Koostöös sotsiaalpartneritega lahenduste leidmine soolisele palgalõhele” raames. Projekti peamine eesmärk on töötada välja ametiühingute, soolise võrdõiguslikkuse edendamise ametkondade ja muude oluliste sidusrühmade tihedas

Lupanova, Olga — Naiste roll üle 60-aastaste meeste sotsiaalses osalemises vanemate meeste, naiste ja sotsiaaltöötajate vaatest

TARTU ÜLIKOOLSotsiaalteaduste valdkondÜhiskonnateaduste instituutSotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppekava Juhendaja: Reeli Sirotkina, MSW Magistritöö eesmärk on uurida tähendusi, mida omistavad vanemad mehed, naised ja sotsiaaltöötajad naiste rollile vanemate meeste sotsiaalses osalemises. Magistritöö .PDF