Eesti naised muutuvas ühiskonnas. Eesti rahvusraport 1995
Eesti naised muutuvas ühiskonnas. Eesti rahvusraport 1995 Sotsiaalministeerium 1999 PDF / 16 lk / 1.8 MB
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia: käsiraamat
Autor: Teele Kaldoja Koostaja: A. Norberg, Marion Pajumets, Ülle Papp, Katrin Saks, Elviine Uverskaja Toimetaja: Teele Kaldoja Kirjastaja: Sotsiaalministeerium Ilmumisaeg: 2007 PDF / 107 lk / 385 KB
Euroopa harta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus
Euroopa harta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus Euroopa kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele suunatud harta. Harta koostajaks ning edendajaks on Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu. Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2008 PDF / 36 lk / 274 KB
100 mõistet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta
Käesolev sõnaraamat põhineb 1999. aasta väljaandel “100 mõistet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta”, mis on saadaval ka PDF formaadis. Veel sõnastikke A B C D E F G H I J M O P Q R S T U V W A Activity rate Tööjõus osalemise määr Tööjõu osatähtsus tööealises (15-64 aastat) rahvastikus Affirmative
Choices & Balance: paindlikud töövormid töö-ja pereelu ühildamisel
Uuringu eesmärk oli analüüsida paindlike töövormide levikut ja rolli väikelaste vanemate tööturule tagasi tulemisel ning töö- ja pereelu ühildamisel. Uurimus moodustas osa projektist Choices & Balance, mis viiakse läbi seitsme organisatsiooni koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu juhtimisel. Kogu projekti eesmärk oli
Sugu meedias
Nils Niitra: isaste vabariik (08.09.2015) Triin Toomesaar: „Ma ei ole rassist, aga…“ (ERR, 30.06.2015) Kristiina Ehini ettekanne Postimehe arvamusliidrite lõunal (Postimees, 11.02.2015)
Soopõhine vägivald
Euroopa naised vägivalla vastu Euroopa naiste- ja lastevastase vägivalla ennetamisega tegelevate MTÜde võrgustik (Women Against Violence Europe)
Töö- ja pereelu ühitamine
Rahvastikuminister.ee: Töö- ja pereelu ühitamine Lühiülevaade töö- ja pereelu ühitamise teemast Artiklite kogumik Töö- ja pere: paindlik töökorraldus ja lastevanemate tööhõive Eesti Tööandjate Keskliidu poolt projekti Choices & Balance raames välja antud kogumik (2007) Töö- ja pereelu ühitamise projekt Choices &
Sugu ja haridus
ENUTi materjalid ja uurimused “Soo sotsiaalne konstrueerimine Eesti lasteaedades 7 Tallinna lasteaia vaatlusandmete põhjal” Kadri Aavik, Kirsti Kajak (2009)
Sootundlikud eelarved
EIGE sootundliku eelarvestamise materjalid Gender budgeting: practical implementation. Handbook / prepared by Sheila Quinn Directorate General of Human Rights and Legal Affairs, Council of Europe 2009 Riigieelarve naistele ja meestele : vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris. Sotsiaalministeerium 2011 Sootundlikust eelarvestamisest meil
Säästev areng ja sooline võrdõiguslikkus
ENUTi materjalid ja uurimused Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus arengukoostöös Kadri Aaviku ettekanne 2008. aastal Välisministeeriumis – ülevaade teemal naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus arengukoostöös. Sama ülevaade (koos mõningate fotodega) asub ka Avatud Eesti Fondi blogis. Lingid muudele materjalidele ja
Soouuringud
Eestis läbi viidud soouuringud Eestis läbiviidud soouuringute andmebaas
Inimkaubandus ja prostitutsioon
ENUTi materjalid ja uurimused ENUTi Inimkaubanduse ennetamise koolituse materjalid (2003) Ettevaatusabinõud enne kodumaalt lahkumist ja välisriigis olles. (Leen Kadakas) Grupitööd HIV nakkuse levik Eestis. (Sirle Blumberg) Inimkaubandus maailmas. Põhja- ja Baltimaade kampaania tutvustus. (Kristiina Luht) Inimkaubitsemine ja prostitutsioon. (Marion Pajumets)
Naised ja poliitika
European Women’s Lobby The European Women’s Lobby (EWL) on suurim organisatsioon, mis ühendab Euroopa Liidu mittetulundusühingutest naisorganisatsioone. EWL-is on üle 4000 liikmeorgnisatsiooni 25-st EL-i riigist. EWL-i eesmärk on saavutada naiste ja meestvaheline võrdõiguslikkus Euroopas ning toimida EL-i tasemel kui poliitilisi
Infokeskused ja andmebaasid
Eesti Sotsiaalministeeriumi Soolise võrdõiguslikkuse andmebaas gender.sm.ee Koduleheküljelt saate informatsiooni erinevate teemavaldkondade kohta, kus soolise ebavõrdsuse vähendamine on väga oluline: poliitika, majandus, töö, haridus, meedia, tervis ja naistevastane vägivald.
Ariadne Lõng 2011
SisukordIndividuaalne sooideoloogia – millest see sõltub? Kairi Kasearu60‒69-aastaste naiste ja meeste töötamine ja eluga rahulolu seitsmes Euroopa riigis. Mare AinsaarTöökoha leidmine sotsiaalsete võrgustike abil: meeste ja naiste erinevused Eesti tööjõu-uuringu tulemuste põhjal. Priit JeenasEnesetäiendamise viisi ja kõrgema ametipositsiooni seos meeste ja naiste
Ariadne Lõng 2010
SisukordAteneumi kunstikoolid ja naised Eestist. Kai StahlNaisakt nõukogude perioodi kunstis. Varjatud erootika, politiseeritud žest, protofeministlik kujund? Katrin KivimaaPeamised trendid meeste tekstilisel konstrueerimisel naisteajakirja Cosmopolitan artiklites. Greete Kempel, Andra SiibakNaiselikkuse ja mehelikkuse seos isikuomadustega 16-19-aastaste Eesti noorte seas. Mare Ainsaar, Kadri Soo, Tiina LaurNaised
Ariadne Lõng 2009
SisukordKas naiste võim aitab olla laste- ja peresõbralikum? Naised kohalikes volikogudes ja lapsesõbralikkus Eestis. Mare Ainsaar, Kadri Soo, Rein ToomlaSoo sotsiaalne konstrueerimine seitsmes Tallinna lasteaias. Kadri AavikVõitjate põlvkonna müüt ja uue eliidi enesekirjeldused 1990. aastate üldhuvimeedias. Margaret TaliEesti Ekspressi “Persoon” soo aspektist. Barbi
Ariadne Lõng 2008
SisukordFüüsika kui meeste mängumaa: soostereotüüpidest Eesti füüsika kultuuris. Endla Lõhkkivi, Katrin VelbaumVäljapaistvad naised teaduses: naisteadlaste karjääriteed “eduka teadlase” diskursuse taustal. Kairi Talves, Anu LaasSugu ja episteemiline vastutus füüsikas. Kristina RolinIntersektsionaalsusest ehk lugusid feministliku mõtte rändamisest. Redi KoobakUus identiteedikäsitlus ja selle peegeldused naiskirjanike loomingus: Eva
Ariadne Lõng 2007
SisukordNähtamatu ja nähtav pärimus. Seto rahvaluule kogumisest ning menstruatsiooni ja sünnitusjärgse käitumisega seotud tabudest. Andreas KalkunEma-tütre suhe Joy Kogawa Obasanis ja Ene Mihkelsoni Ahasveeruse unes. Eva ReinSugu virtuaalmaailmas. Andra Siibak”Ei maksa seda isatamist väga ka üle pingutada”. Lapsevanemate isapuhkusest loobumise diskursused. Marion
Ariadne Lõng 2005/2006
SisukordKas eesti mees on mees või inimene? Liisi PiitsVõrdõiguslikkus kui avaliku debati objekt Ameerika Ühendriikides ja Eestis: sarnasused ja erinevused. Raili PõldsaarMeeste meediakujutise muutus 1996. ja 2004. aasta Eesti Päevalehe ja Postimehe nädalalõpulisade näitel. Kristi MalmbergEesti poisteraamatute kangelaste muutumised ajas. Ave
Ariadne Lõng 2004
SisukordKoidula pildis: ajaloolisest isikust rahvuslikuks sümboliks. Katrin KivimaaRuthi õed: sajandipöörde naiste reaalsus ja fantaasia. Tiina KirssJ. Randvere Ruth ja Otto Weiningeri Geschlecht und Charakter. Mirjam HinrikusKeha ja haigus Ilmi Kolla kirjades ja luuletustes. Eve AnnukMeest ja naist märkiv leksika sõnaraamatutes. Kerli OltKas tüdrukud jõuavad järele?
Ariadne Lõng 2003
SisukordToimetuselt Anne Lill, Eve Annuk ja Mirjam HinrikusSeto naisautobiograafide maailm Andreas KalkunAjakasutus läbi sooprisma Eestis ja Euroopas Malle JärveSöömishäirete olemus ja tekkepõhjused erinevate vaatenurkade ristteel – tütarlaste ning arstide nägemused Katri EesperePluralism tunnetusteoorias: Helen E. Longino sotsiaalepistemoloogiline lahendus traditsioonilise ratsionalismi
Ariadne Lõng 2002
SisukordToimetuselt. Anne Lill, Eve Annuk ja Mirjam HinrikusInimväärne elu naisena: teoreetilisi perspektiive eesti naiste elulugude uurimiseks. Tiina KirssLa gareonne või geniaalne eideke: Karin Lutsu (auto)portreelised kujutised kunstniku ja naisena. Katrin KivimaaTantsitud sugu: soolisus eesti 1990. aastate moderntantsus. Heili EinastoNaine mehe peas:
Ariadne Lõng 2001
SisukordToimetuselt. Anne Lill, Eve Annuk ja Mirjam HinrikusNaised Kreeka tragöödia meestemaailmas. Anne LillDekadentsist ja dekadentlikust naisekujutusest Tammsaare loomingus. Mirjam HinrikusEnese loomine kirjanikuna Aino Kallase ja Virginia Woolfi päevikuis. Leena Kurvet-KäosaarNeiu hundiks. Libahundimuistendi “Teine puhkajatest murrab looma” analüüs. Merili MetsvahiNaised ja