Euroopa Naised 2019 auhind

Riina Kütt

Rambivalguses Kesk-Euroopa naised – nõnda tituleeris 4. detsembril 2019 toimunud Euroopa Naised 2019 auhinnatseremooniat üritusest reportaaži teinud Euronews. Tõsi ta on, sel aastal oli 4 tiitlisaaja hulgas 3 naist Kesk-Euroopast.

Euroopa Naised aastaauhinda annavad 2016. aastast alates välja Rahvusvaheline Euroopa Liikumine ja üle 2000 Euroopa naisorganisatsiooni ühendav European Women’s Lobby (EWL). Eelkõige tahetakse auhinnaga pöörata senisest enam tähelepanu naistele, kes on märkimisväärselt panustanud Euroopa ühisprojekti ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Et teha naised, nende tihti tahaplaanile jääv roll ja panus Euroopale nähtavamaks ja julgustada naisi osalema Euroopat ja tema tulevikku puudutavates auteludes ja aktsioonides.

Tänavu anti auhind välja neljas kategoorias:
Naine poliitikas erakordse liidrirolli eest poliitikas.
Naine tegutsemas silmapaistvate aktsioonide eest rohujuuretasandil Euroopas.
Naine ettevõtluses ettevõtlusvaimust kantud Euroopa integratsiooni edendamise eest.
Naine noorte innustaja 15−30-aastaste noorte kategoorias noorte naiste hääle kuuldavaks tegemise eest Euroopas.

Kandidaate saab esitada üle Euroopa korraldajate liikmesorganisatsioonide kaudu. Valiku teeb poliitikuist, meedia-, äri- ja vabaühenduste esindajaist koosnev kõrgetasemeline žürii, mida 2019. aastal juhtis Rahvusvahelise Euroopa Liikumise president, Euroopa Parlamendi liige Eva Maydell. Teiste hulgas kuulusid sinna EWL president Gwendoline Lefebre, Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni naiste komisjoni president Gloria Mills, laulja ja aktivist Barbara Hendriks jt.

BELvue muuseumis Brüsselis 4. detsembril 2019 toimunud auhinnatseremoonia avakõnes rõhutas žürii esinaine Eva Maydell: ”Täna siia kogunenutel on ilmselt kõigil oma eeskujud, kes on mõjutanud meie maailmavaadet. Me ei peaks neid naisi ainult vaikselt imetlema, me peaksime neist ja nende algatustest rääkima, nad nähtavaks tegema ja nende tööd toetama!”

Kes siis olid Euroopa Naine 2019 auhinna saajad?

ENUT osales üle-Euroopalisel võrdsete õiguste päeval

25. mail tähistati Euroopas naiste õiguste päeva. Euroopa Komisjoni ja Eesti Välisministeeriumi toel ning koostöös Arengukoostöö ümarlauaga toimus Telliskivi loomelinnakus sel puhul terve päev kestnud üritus “Her story is our story – every meter counts!”, mille käigus tutvustati naiste olukorda

Palgalõhe. Materjalid

Palgalõhe teemalised uuringud ja materjalid uuringukeskuse Praxis veebilehel Sooline palgalõhe Eestis (2011) Sooliste palgaerinevuste kaotamine Euroopa Liidus (2014) Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR uuringu kokkuvõte; Sotsiaalministeeriumi toimetised 2011 Soolise võrdõiguslikkuse näitajad (2015) Tegevusjuhis naiste ja meeste võrdseks

Palgalõhega seotud terminoloogia

Selgitatud palgalõhe tuleneb n-ö objektiivsetest teguritestehk sellest, et naised ja mehed on koondunud erinevatele ametialadele ja sektoritesseja töötavad erineva koormusega, naiste tööstaaž on üldiselt madalam, naised ja mehed on erineva hariduse ja eriala ning keeleoskusega. Selgitamata palgalõhe tähendab seda, et

Võrdlev tabel soolise võrdõiguslikkusega seotud mõistetest

ENUTi, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ), sotsiaalministeeriumi (SoM) ja võrdõigusvoliniku (SVV) sõnaseletusi võrdlev tabel. Tabeli koostajaks on Ülle-Marike Papp. Loe täpsemalt: Töö võrdõiguslikkusealase terminoloogiaga. Ülle-Marike Papp või vaata teemat Terminoloogia. Mõiste Määratlus ENÜ ENUT SVV SoM Sugu (ehk mõisted tüdrukud-poisid, naised-mehed) tähistab

Soolise Võrdõiguslikkuse Võrgustik

Allpool saad teha avalduse soolise võrdõiguslikkuse võrgustikuga liitumiseks. Loe võrgustikust lähemalt siit. Võrgustikust Eesti Soolise võrdõiguslikkuse eestkostevõrgustik on avalikes huvides tegutsev vabatahtlikkuse alusel moodustatud koostöövõrgustik. Võrgustik moodustati 2009 aastal projekti „Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond“  tegevuste raames.  Projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Soolise võrdõiguslikkuse eestkostevõrgustiku eesmärgiks on kaasa aidata jätkusuutliku demokraatliku ühiskonna arengule Eestis, tugevdades

Naiste tugikeskused

Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik Avas uksed aastal 2006 Telefon: 5333 2627 E-post: naistetugikeskus@gmail.com Kodulehekülg: www.naistetugikeskus.eu Järvamaa Naiste Tugikeskus Avas uksed aastal 2013 Telefon: 5813 3755 E-post: jarvanaistekeskus@gmail.com Kodulehekülg: www.jarvanaistetugi.ee Jõgevamaa Naiste Tugikeskus Avas uksed aastal 2013 Telefon: 5860 0170 E-post: jogevamaanaistetugikeskus@gmail.com

Meediakogu

Meediakogu kajastab ENUTi raamatukogus kohapeal saada olevaid audiovisuaalteavikuid. Teaviku asukoha ja saadavuse kohta saab infot e-kataloogist RIKS. Meediakogu on täiendamisel.

Ilmunud on uus Ariadne Lõng

Võrdõigusvoliniku konverentsi „Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis” erinumber Lae alla Ariadne Lõng 2015 (PDF) Sisukord Soostereotüübid ja episteemiline ebaõiglus Endla Lõhkivi Naisena võõras akadeemias: Kesk- ja Ida-Euroopa-päritolu naisteadlased problematiseerimas soolist võrdõiguslikkust Rootsi ülikoolides Marion Pajumets, Triin Roosalu Feminismi

Arvustusi ajakirjale Ariadne Lõng

Olev Remsu “Pikk hoovõtt näib lõppevat”, Eesti Ekspress, 26. oktoober 2000 http://epl.delfi.ee/news/kultuur/ee-arvustus-pikk-hoovott-naib-loppevat?id=50847564 Maria Kristiina Soomre “Uus naisteajakiri”, Sirp, 17. nov 2000 http://www.sirp.ee/archive/2000/17.11.00/sirp.html Teet Veispak “Hillitsetud feministid”, Sirp, 17.nov 2000 http://www.sirp.ee/archive/2000/17.11.00/sirp.html Margaret Neithal “Ariadne Lõng ja interdistsiplinaarsus”, Universitas Tartuensis, 21. detsember

Projektid

ENUTi tegevus toimub peamiselt projektide raames.Hetkel on meie projektide peamised teemad ja tegevusvaldkonnad järgmised:

Uuring “Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud”

ENUT viis läbi kvalitatiivse uuringu “Sooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud”. Uuring on osa suuremast projektist “SIHT – Sooaspekti Integreerimine õpetaja Haridusse ja Täiendkoolitusse”. Täpsem info projektist: http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=526 ENUTi uuringu eesmärgiks oli selgitada, kuidas mõtestatakse Eesti kutsehariduses soolisust

ENUTi Uudised 1/2013

ENUTi Uudised 1/2013 Sisukord ENUTi I poolaasta Ettepanekud Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 täiendamiseks Kodanikuühiskonna arengukava 2011–2014 peatüki 3 „Kodanikuühendused kui partnerid avalike teenuste osutamisel” analüüs soolise võrdõiguslikkuse aspektist Ilmus raamat, mis selgitab tüdrukute ja poiste maailma Tervise arengukava analüüs –