Suvekool 2020 (4. Vaimse tervise teemad ja teenused)

Vaimse tervise teemale keskendumise vajadus tõstatus tõdemusest, et Eestis on üha enam levimas esoteerika, vaimse tasakaalu ja enesearengu eesmärgil otsitakse abi nõidadelt ja selgeltnägijatelt, ida ja loodusrahvaste usunditest, mitte ekspertidelt.

Teemaploki juhatas sisse meediaekspert, Tallinna Ülikooli dotsent Barbi Pilvre, kelle küsimuseasetused lähtusid hingehoiu ja vaimse tervise teenuste vajadustest ja nende osas toimunud muudatustest (2020. a peakaplani ametikoha loomisest sotsiaalministeeriumisse, spordikaplanaadi loomisest, kaplaniteenuste osutamisest haiglates ning riiklikust hingehoiuteenusest, mida pakuvad kristliku taustaga hingehoidjad). 

Oma kogemusi ja nägemusi probleemidest, millega kuulajatel oli kerge suhestuda, vahendasid psühholoog Voldemar Kolga, perearst Karmen Joller, paari- ja pereterapeudina töötav psühholoog Marge Vainre, spordipsühholoog, -kaplan ja koolitaja, Tallinna Kristlik Mosaiik Koguduse juhatuse liige Elina Kivinukk, kogemusnõustajad Helerin Heiger ja Illimar Lõiv.

Vaimse tervise teenuste teemalistest ettekannetest said osalejad teda, et

  • vaja oleks täpsustada vaimse tervise valdkonna definitsioone ja määratlusi ning arvestada analüüsides soolisuse, rahvuse, regionaalsuse aspekte (Voldemar Kolga);
  • pikaajaliste vaimsete probleemide taga peitub sageli mingil varasemal perioodil kogetud vägivald, sh. autoritaarsed kasvatusmeetodid ning sellest tulenev madal enesehinnang (Karmen Joller);
  • Eestis on puudus kliinistest psühholoogidest (Karmen Joller);
  • elanikkonna teadlikkus vaimse tervise küsimustest on suhteliselt madal ja ootused psühhoterapeutidele on liiga suured („tehke mu laps terveks“) ning alternatiivmeditsiini poole pöördumine tundub olevat lihtne ja kohe „tervendav“, arvestamata, et professionaalne ravi on pikaajaline, aega ja pereliikmete ressursse nõudev (Karmen Joller);
  • perearstid vajaksid oma koormuse vähendamiseks vaimse tervisega tegelevat tugipersonali ja/või sihipärast teraapiafondi (Karmen Joller);
  • pereterapeudi poole pöördumise põhjuseks on sageli lastega seotud mured (Marge Vainre);
  • tüdrukute ja poiste neurobioloogiliste erinevuste tõttu võivad vaimsed häired ka sooliselt erineda, näiteks poistel ilmnevad sagedamini aktiivsus- ja tähelepanuhäired, nende häired ilmnevad väljapoole enda väljaelamiste ja impulsiivse käitumise kaudu. Tüdrukute vaimse tervise häired avalduvad hiljem ja mõjutavad eelkõige nende enesehinnangut. (Marge Vainre);
  • nn. abistavate elukutsete puhul puudub sooline tasakaal ja vaimse tervise teenused on alarahastatud (Marge Vainre);
  • kiindumussuhte teooria kohaselt saab analüüsida suhteid peres kahel teljel: turvaline või kaootiline kiindumussuhe ja ärev või vältiv kiindumussuhe (Marge Vainre);
  • laste vaimse tervise ja peresuhete kontekstis on oluline vanemaharidus (Marge Vainre)
  • vaja on pakkuda teenuseid vägivaldsetele meestele, et vältida järgmiste vägivallaohvrite lisandumist järgnevates suhetes (Marge Vainre);
  • vajalik on pakkuda nii ilmalikku kui kristlikku hingeabi (Elina Kivinukk);
  • sportlased, kelle seas võib olla eri usundite tunnistajaid, vajavad nn. murevabasid sooritusi ja hingeabi ebaõnnestumiste ja/või karjäärist loobumise korral (Elina Kivinukk);
  • spordikaplanid on vabatahtlikud kristlastest tugipersonal, kes on valmis toetama ja looma isiklikke suhteid sportlastega, et hoida nende heaolu ja vaimset tasakaalu näiteks peale aktiivse sportlasekarjääri lõpetamist jms (Elina Kivinukk);
  • eestlaste rahvuslikus identiteedis jääb puudulikuks nn andestamise printsiip (Elina Kivinukk);
  • kogemusnõustamise teenus pakub vastastikkust abi ja tuge inimeste vahel, kellel on sarnased kogemused, tingimused või probleemid (Helerin Heiger, Illimar Lõiv);  
  • Kogemusnõustamise olemusest ja selle rakendamise näidetest laste haiguste või vägivallakogemuste kontekstis ja mõnedest soolistest erinevustest nõustatavate puhul rääkisid kogemusnõustajad Helerin Heiger ja Illimar Lõiv.  
  • (NB! Kogemusnõustamine on aastast 2014 Eestis ametlikult tunnustatud aitamistöö meetod. Aastast 2016 on kaasatud kogemusnõustamise teenus nii Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenust kui Töötukassa teenuste hulka).

Vaimse tervise tagamise teenuste korraldamise teemad võttis kokku Sotsiaalministeeriumi rahva tervise osakonna peaspetsialist Käthlin Mikiver.

Kuulajad said ülevaate 2020.aastal Sotsiaalministeeriumis koostatud vaimse tervise rohelises raamatus kirjeldatud visioonist/ideaalpildist Eesti vaimse tervise teenuste korralduse kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni poolt välja töötatud vaimse tervise teenuste osutamise mudeli kohaselt toetuvad need inimese üldisele teadlikkusele ning eneseabi oskustele, kogukondlikele vaimse tervise tugiteenustele ning on igal järgneval tasandil üha rohkem seotud professionaalse abiga. Kogukonnateenustele lisanduvad esmatasandi tervishoiuteenused (nt perearstiabi), haiglates pakutavad psühhiaatrilised teenused ning viimasena statsionaarne psühhiaatriline abi haiglates.

Vaimse tervise rohelises raamatus on tähelepanu pööratud soopõhisele  vägivallale, soolisele ja/või seksuaalsele ahistamisele ja sellele, et ühiskonnas levinud sotsiaalsed soonormid ning -rollid ning neist tulenev häbimärgistamine on üheks takistuseks, miks mehed ei otsi abi vaimse tervise teenuste pakkujatelt.