Praxise võrdsuspoliitikate ekspert, jurist Mari-Liis Sepper andis ülevaate mõttekoja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programmist ja uurimisteemadest.
Programmi eesmärk on laiema avalikkuse teadlikkuse ja tähelepanu pööramine soolise võrdõiguslikkuse olulisusele ja soolõime meetmete toetamine muudes poliitikakujundamises.
Praxis osaleb Eesti eksperdina EL soolise võrdõiguslikkuse alase teadusliku analüüsi ja nõustamise võrgustikus (SAAGE – Scientific analaysis and advice on gender equality in the EU) mis panustab Euroopa tasandi soolise võrdõiguslikkusega seonduvate poliitikate analüüsi ja kujundamisse.
Teemadeks: sootundlik eelarvestamine, sooline ebavõrdsus tervises, rände-alane integratsioonimonitooring ja noorte eurooplaste hoiakud rände osas jms.
Rakenduslikest uuringutest tutvustas ettekandja Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud uuringut selle kohta, kas struktuuritoetustest rahastatud haridusprojektid edendavad soolist võrdsust. Uuringust selgus, et soolise ebavõrdsuse probleeme ei osata määratleda, sest soopõhiseid andmeid ei kasutata soolõhede kaardistamisel.
Huvilised saavad tutvuda Praxise analüüsiga: „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise analüüs perioodil 2014–2020 struktuuritoetustest rahastatud haridusprojektides“
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnavõtt seostus EWL’i paktis käsitletud nn. hooldusmajandusega, mis seoses üha pikeneva eluea ja vananeva elanikkonnaga vajab kõigi riikide tähelepanu ja on tugevasti seotud naiste olukorraga tööturul.
Osalejad said ülevaate sellest, kuidas toimub ministeeriumi koostöö Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (ELVL) olukorra hindamiseks ja parimate tegutsemisviiside jagamiseks.
Lahendamist vajab probleem, kuidas tagada erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse kättesaadavus ja piisav rahastamine sh leida vahendid kohalikele omavalitsustele vastavate teenuste tagamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks
Üks võimalikest ettepanekutest on rahastada üldhooldusteenust osaliselt riigieelarvest selleks vahendite, kas tulubaasi tõstmise teel või sihtotstarbeliste eraldistena, et vähendada pereliikmete finantskohustusi ja hoolduskoormust.
Senine poliitilised seiskohad on, et kohalikud omavalitsused peaksid senisest enam toetama teenuseid, mis võimaldaks kodus elamist (isiklik abistaja, tugiisik, koduhooldus, päevahoid jms). Suurendada tuleks kohalike omavalitsuste omapanust sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist.
Lihtsustada abiandmise korraldust erivajadustega inimestele, sh. KOV ei tohiks seada teenuste ja muu abi saamiseks peaks olema inimesele määratud puue. See pole kooskõlas kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega (Riigikohtu lahend Narva linna sotsiaalteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide kohta 9.12.2019 nr. 5-18-7).
Ametnike/poliitikute piiratud analüüsisoovile viitas ettekandja sõnum, et näiteks demokraatia ja soolise võrdõiguslikkuse nimel soo lõikes näitajate (40/60 %) väljatoomine arengukavades on mõnede otsustajate arvates too much!
Ettekande lõpus selgitas Rait Kuuse ministeeriumi seisukohti partnerlusprojektide rahastamisega seotult.
Vaata ka Heaolu arengukava hoolekande programmi
Rait Kuuse ettekande “Arengud Heaolu arengukavast lähtuvalt” slaidid
Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna soolise võrdõiguslikkuse poliitikate juht Käthlin Sander tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti seoses EK palkade läbipaistvuse direktiivi ettepanekute osas, käimasolevaid uuringuid ja analüüse (nt. uurimisprojekt „Soolise palgalõhe vähendamine“, lühendiga REGE, mis tuleneb projekti inglisekeelsest nimest „REducing GEnder wage gap“, Emori poolt tüdrukute suunamiseks IKT valdkonda väljatöötatud „müksude/nükete“ piloteerimine koolides, ja projekt „Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade karjääärivalikute ja töötingimuste toetamiseks“.)
Pikmalt peatus ettekandja 3.-4. septembril 2020 Tallinnas toimuva konverentsi „Men who care“ temaatilisel ülesehitusel: mehed hooldustöötajatena, isadus, mehed ja vägivald, maskuliinsus ja vananemine, mehed soolise võrdõiguslikkuse edendajatena.
Käthlin Sanderi ettekande “”Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2020-2021” slaidid
Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter tutvustas osakonna lähiaja ülesandeid – ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamist, kriisinõustamise teenuse, sh. psühho-sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumist kriisiolukordades. Oluliseks ülesandeks on kaasa aidata EN ligipääsetavuse direktiivi ülevõtmisele, mis seab ligipääsetavuse nõuded toodetele ja teenustele, mis lastakse turule või osutatakse pärast 28. juunit 2025 ja ÜRO puuetega inimeste konventsiooni täitmisele. Ligipääsetavuse tagamiseks on loodud Riigikantselei rakkerühm, mis töötab välja soovitused valitsusele.