Eesti Linnade ja Valdade Liidu arendusjuht Ott Kasuri tutvustas Zoomi vahendusel Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (The Council of European Municipalities and Regions – CEMR) meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, eelkõige naiste ja meeste võrdse esindatuse – demokraatia propageerimist otsuste tegemisel.
CEMRi 11-st ekspertgrupist/töörühmast on üks keskendunud soolise võrdõiguslikkuse küsimustele. Töörühm nimetusega The Observatory kogub parimaid praktikad, avaldab juhised, on korraldanud valmiseelseid kampaaniaid, viinud läbi soolise võrdsuse teemalisi uuringuid.
Ott Kasuri tutvustas osalejatele viimatise uuringu kohta avaldatud publikatsiooni. Väljaanne “Naised poliitikas: kohalikud ja Euroopa suundumused” pakub naiste esindatuse põhjalikku analüüsi 41 Euroopa riigis ja kõigil valitsustasanditel alates kohalikest volikogudest kuni Euroopa Parlamendini.
Sotsiaalministeeriumi nõunik Liivi Pehk andis ülevaate Eesti kohalike omavalitsuste ees seisvatest väljakutsetest seoses soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuste täitmisega.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud normid ja kohustused lähtuvad põhimõttest, et võrdsemad ja sooliselt tasakaalustatumad kogukonnad, kus arvestatakse nii naiste kui meeste huvide, vajaduste, võimaluste ja kogemustega, on jätkusuutlikumad elukeskkonna ning elanike rahulolu tagamisel.
Praegusteks puudusteks on see, et maakondlike arengukavade taustaanalüüsides pole olukorra kirjeldamisel kuigi palju kasutatud soo lõikes esitatud statistilisi andmeid, puuduvad eri valdkondade soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid ning spetsiifilisi meetmeid ei ole rakendatud.
Kuna 2020-2022 on kavandatud maakondlike arengustrateegiate uuendamine/kaasajastamine, peavad need lähtuma pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidest ja põhimõtetest.
Riiklikus strateegias „Eesti 2035“ (eelnõu) sõnastatud eesmärk on idealistlik: „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest erinevustest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal majanduslikust võimekusest ja elukohast“.
Strateegia näeb ette sotsiaalse sidususe suurendamist ja võrdsete võimaluste loomist hariduses ja tööturul. Kuigi soolise võrdõiguslikkuse edendamine on strateegiadokumendis seotud kitsalt nn. soolise palgalõhe vähendamise eesmärgiga, on tähelepanu pööratud ka sellele, et soolise võrdõiguslikkuse kui ühe keskse ja läbiva teema eesmärgid peaksid olema terviklikumalt käsitletud.
Liivi Pehki ettekande „Sooline võrdõiguslikkus valdades ja linnades“ slaidid
Tampere Ülikooli sotsiaalteaduskonna magistriõppe üliõpilane ja ENUT’i praktikant Hely Hollo tutvustas, kuidas on seni ellu viidud soolise võrdõiguslikkuse edendamist Soome kohalikes omavalitsustes.
Soome riiklik soolise võrdõiguslikkuse poliitika lähtub soome soolise võrdsuse seaduses sätestatud normidest, mis kehtivad kõigil tasanditel. (Soomele sarnased kohustused riigi ja kohalike omavalitsusüksuste asutustele on kehtestatud ka Eesti soolise võrdõiguslikkuse seaduses). Erinevalt Eestist on Soomes kehtestatud sookvoodid vallavalitsuse komisjonidesse ja muudesse kollegiaalsetesse nõukogudesse liikmete nimetamisele. Enam kui 30 töötajaga asutused peavad koostama soolise võrdõiguslikkuse edendamiskavad.
Soomes pakuvad kohalikud omavalitsused (310 valda ja linna) kaks kolmandikku avalikest teenustest. Euroopa hartaga naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus on ühinenud 23 valda ja linna ning kaks maakonda. Soome Omavalitsuste Liit (Kunttaliitto) on avaldanud juhendeid hartas sätestatud eesmärkide täitmiseks jms. Põhirõhk on demokraatia tagamisel ja sooliselt tasakaalustatud osalemisel otsustustasandil.
Sooaspekte tuleb KOV asutustel vaadata nii enda kui tööandja kui ka teenuste pakkumise seisukohalt.
Hely Hollo tõi oma ettekandes konkreetseid näiteid Vantaa linnas rakendatud meetmetest – sootundlikust eelarvestamisest, teenuste sootundlikust analüüsist, soolõime meetoditest.
Hely Hollo ettekande “Võrdõiguslikkuse edendamine Soome valdades ja linnades” slaidid