TALLINNA ÜLIKOOLHaridusteaduste instituutAndragoogika Juhendajad: Larissa Jõgi PhDKadri Aavik PhD Tallinn 2024 Eestis on tehtud uurimusi nii feministide kui ka andragoogide kohta, kuid nende kahe teemakombinatsiooni pole varem uuritud. Sellest tulenevalt otsustasin uurida, kuidas kujuneb endfeministina määratlevate koolitajate ja kootside feministlik
Tartu Ülikool 2022 Juhendajad: Professor Raili Marling (Tartu Ülikool), abiprofessor Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool)Opponendid: Senior Researcher Veli-Matti Karhulahti, (University of Jyväskylä), Lecturer Andrei Nae (University of Bucharest) Väitekirja eesmärk on luua metodoloogia soo analüüsimiseks videomängudes, mis põhineb teiste erialade kogemustel,
Tartu Ülikool 2023 Etnoloogia osakond, Kultuuriuuringute Instituut Juhendajad: Professor Ene Kõresaar (Tartu Ülikool), Professor Raili Marling (Tartu Ülikool)Opponendid: Dr Tuula Juvonen (Tampere Ülikool), Dr Andrés Brink Pinto (Lundi Ülikool) Doktoritöö keskmes on küsimus, kuidas on Eestis eri ajastutele omaste diskursustega
Selle uuringu eesmärk oli anda ülevaade, miks poisid ja noormehed hariduses üha enam maha jäävad, ning selle suundumuse tagajärgedest ühiskonnale. Uuringu eesmärk oli ka esile tuua algatusi, mis võivad takistada selle suundumuse edasist süvenemist. Tellija: Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri
Tallinna ÜlikoolHaridusteaduste InstituutAndragoogika ja täiskasvanuhariduse valdkondTallinn 2021 Juhendaja: Tiina Tambaum (MA) Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada ettevõttes töötavate vanemaealiste meestearusaamad juhendamisest ning nende rollist juhendajana ja anda ülevaade nende pooltkirjeldatud kogemustest juhendajana organisatsiooni oskusteabe jagamisel.Uurimuse tulemusena selgusid kaasamise ja juhendamise
TARTU ÜLIKOOLSotsiaalteaduste valdkondÜhiskonnateaduste instituutSotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppekava Juhendaja: Reeli Sirotkina, MSW Magistritöö eesmärk on uurida tähendusi, mida omistavad vanemad mehed, naised ja sotsiaaltöötajad naiste rollile vanemate meeste sotsiaalses osalemises. Magistritöö .PDF
Place: Tallinn University, M-213 Time: May 10th, 12:30 – 15:30 Target group: doctoral students and supervisors, researchers and lecturers in social sciences and humanities from Doctoral School of Behavioural, Social and Health Sciences, Doctoral School of Culture Studies and Arts.
Identiteedi konstrueerimine kaasaegsete briti naiskirjanike loomingus (Jeanette Winterson, Meera Syal, Eva Figes) ; 18 Autor: Julia Tofantšuk Tallinna Ülikool Kirjastaja: Tallinna Ülikool Ilmumisaeg: 2007 Keel: eesti Deposiitor: Tallinna Ülikool Laad: raamat Autoriõigusega kaitstud ESTER b22363865 ISBN 978-9985-58-479-8 ISBN 978-9985-58-479-8 ISBN
Kokkuvõte Väitekirjas vaadeldakse nõukogude eesti naisautorite teoseid, mida võib näha kui naisarenguromaane – romaane sellest, kuidas noorepoolne naistegelane elus oma kohta otsib, püüab jõuda selgusele oma tahtmistes ning lepitada neid sotsiaalsete ootustega. Nõukogude perioodi puhul on huvitav ennekõike see, kuidas
Maailma nais- ja soouuringute programmid, osakonnad ja uurimiskeskused Lingid nais- ja soouuringutega tegelevate institutsioonide veebilehekülgedele. AOIFE-Euroopa Feministlike Haridus- ja Uurimisasutuste Assotsiatsioon AOIFE ühendab Euroopa naisuuringutega tegelevaid institutsioone
Eesti TLÜ Soouuringute uurimisrühm Interdistsiplinaarne soouuringute uurimisrühm koondab Tallinna Ülikoolis tegutsevaid soouurijaid ja soouuringutest huvitatud teadlasi (sh doktorante). TLÜ soouuringute uurimisrühm on rahvusvaheliste soouuringute tippkeskuste võrgustiku RINGS liige. Loe uurimisrühma kohta täpsemalt siit. Õppimine maailmas University of Tirana Tirana (ALBANIA) Minors in Gender Studies Feminist Theories and/or History; Gender and Migration http://www.fhf.edu.al/ Karl-Franzens University of
Koostajad: I. Kukk, K. Lamesoo, Ü. Papp Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, 2017
Kuidas on arenenud soouuringud hariduses Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2016 Soouuringud hariduses on tulenenud praktilisest vajadusest kiiresti muutuvas maailmas vähendada traditsioonilisi sotsiaal-kultuurilisi piiranguid isiksuse arengule. Need piirangud lähtuvad soolistest eelarvamustest, soostereotüüpidest ja soolisest hierarhiast, mida enda ümber kogetakse.
The catalogue of the exhibition “Nõukogude naine eesti kunstis / The Soviet woman in Estonian art”. Kumu kunstimuuseum, Tallinn, Eesti, 2010.
Õppe-/uurimisasutus: Tallinna Ülikool Osakond/õppetool: Kommunikatsiooni instituut Juhendaja: Dotsent Barbi Pilvre Uurimuse tüüp: Magistritöö Tallinn 2013 Täistekst ETERAs
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2002 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste kehtiva Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. 1.3. Raskendavad asjaolud. / 2. Vägistamist kvalifitseerivad asjaolud. 3. Vägistamise olemus ja liigid.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Tallinn, 1999 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Peatükk. 1.1. Seksuaalkuritegude iseloomustus ja seksuaalkuritegude liigid. 1.2. Vägistamine kui üks ohtlikumaid kuritegusid. 1.3. Vägistajate tüübid. 1.4. Vägistaja isiksus. 1.5. Vägistamise ohver. 1.6. Vägistamise kohtueelne uurimine. / 2. Peatükk. 2.1.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2003 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. / 2. Vägistamine. 2.1. Üldiseloomustus. 2.2. Ühiskonna alkoholiseeritus. 2.3. Narkomaania. 2.4. “Provokatiivne käitumine”.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Ilmunud: Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Sarivägistajad. 1.1. Sarivägistajad. Mõiste. 1.2. Vägistajad. 1.3. Vägistamise olemus ja ligid. 1.4. Sarivägistajate tüübid. 1.5. Müüdid vägistamise kohta. 1.6. Uurimus. 1.7. Arengulised iseloomuomadused. / 2. Uurimus. / Kokkuvõte Kokkuvõte
Õppe-/uurimiasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Katri Tammekand Ilmunud: Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla mõiste ja liigid. / 2. Paarisuhtevägivalla põhjused ja seda soodustavad tegurid. / 3. Paarisuhtevägivalla tagajärjed. 3.1. Paarisuhtevägivalla tase maailmas. 3.2. Naistevastase vägivalla tase Eestis aastal 2001-2003.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Helve Kase Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla mõiste ja olemus. 1.1. Vägivalla määratlemine. 1.2. Perevägivalla olemus. / 2. Perevägivalda soodustavad tegurid ja tagajärjed. 2.1. Perevägivalda soodustavad tegurid. 2.2. Müüdid perevägivallast. 2.3.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Katri Tammekand Uurimuse tüüp: Diplomitöö Aasta: 2006 Sisukord Sissejuhatus / 1. Vägivalla mõiste ja liigid, perevägivald. 1.1. Vaimne, füüsiline ja seksuaalne vägivald. 1.2. Perevägivald. / 2. Võrgustikutöö. 2.1. Sotsiaalvõrgustik ja ametnikevõrgustik. / 3. Perevägivalla vastaseid koostöö
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Riina Kroonberg Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2007 73 lk. ; lisad lk. 59-73 Bibl. märkus Bibliograafia lk. 57-58 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla spetsiifika. 1.1. Naistevastase vägivalla ajaloost. 1.2. Vägivalla määratlemine. 1.3. Vägivalla teooriad. 1.4. Ohvriteooriad.
Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Diplomitöö Tallinn, 2008 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla ajalugu, mõiste ja liigid. 1.1. Perevägivalla ajaloost. 1.2. Perevägivalla mõiste ja olemus. 1.3. Perevägivalla liigitus. 1.4. Perevägivald Eestis ja mujal maailmas. / 2. Poltisei roll perevägivalla juhtumite
Juhendaja: Arvi Kuura, PhD (haldusjuhtimine) Õppe-/uurimisasutus: Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Osakond/õppetool: Ettevõtluse osakond, ettevõtlus ja projektijuhtimine Uurimuse tüüp: Diplomitöö Pärnu, 2005