European Investment Bank, 2022 Autorid: Rozalia Pal, Désirée Rückert, Patricia Wruuck See aruanne annab ülevaate naisettevõtlusest ja sellest, mis naisettevõtjaid tagasi hoiab. Käesolevas analüüsis vaadeldakse kolme erineva uuringu tulemusi: EIB Investment Survey (EIBIS) 2021, EIBIS Startup and Scaleup Survey 2019
Uuringu peamiseks eesmärgiks oli selgitada välja, milline on soolise võrdõiguslikkuse hetkeseis Eestiteaduses, pakkuda soovitusi, kuidas soolise võrdõiguslikkuse olukorda parendada – keskendudessellele, kuidas takistavaid tegureid ületada või nende mõju vähendada – ning esitada indikaatorid, missobivad soolise võrdõiguslikkuse seisu mõõtmiseks Eesti teadusmaastikul.
See ‘Võrdlevuuringu aruanne’ on koostatud Euroopa Liidu programmi PROGRESS rahastatud projekti “Sooline palgalõhe: uued lahendused vanale probleemile. Koostöös sotsiaalpartneritega lahenduste leidmine soolisele palgalõhele” raames. Projekti peamine eesmärk on töötada välja ametiühingute, soolise võrdõiguslikkuse edendamise ametkondade ja muude oluliste sidusrühmade tihedas
Sooline võrdõiguslikkus kõigis eluvaldkondades on suure tähelepanu all nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus. Eesti paistab silma nii mitmegi väga kõrge ebavõrdsuse näitaja poolest. Näiteks on Eestis suureks probleemiks tööjõu sooline segregeerumine. See tähendab, et naised ja mehed tegutsevad tööturul
Originaalasukoht TÜ DSpace andmebaasis Angela Ventsel2018 Tartu ÜlikoolÕigusteaduskondAvaliku õiguse osakond MagistritööJuhendaja dr. iur. Gaabriel Tavits Tartu2018 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE OLEMUS1.1. Soolise võrdõiguslikkuse mõiste, tekkimine ja selle tagamine1.2. Sooline palgalõhe kui soolise võrdõiguslikkuse osa1.2.1. Soolise palgalõhe olemus1.2.2.
Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4 Autor: Vivika Halapuu Ilmunud: 2015 PIAAC uuringu andmete baasil on käesolevaks hetkeks koostatud mitu ülevaadet oskuste ja erinevate tööturuväljundite, sealhulgas palga seostest. Oskuste rolli palgalõhede selgitamisel
EGGE – Tööhõive ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna ekspertide võrgustik (2008– 2011) Network of Experts on Employment and Gender Equality Issues oli üks kahest võrgustikust, mis pakkus Euroopa Komisjonile soolise võrdõiguslikkuse alast teavet. EGGE käsitles tööturuga seotud teemasid soolisest perspektiivist lähtuvalt. Võrgustiku raames viidi läbi vastavateemalistele poliitikatele suunatud analüüse ning raportid esitati Euroopa Komisjoni Tööhõive, Sotsiaalküsimuste
Autorid: Eve Mägi (Poliitikauuringute Keskus Praxis), Helen Biin (Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut), Karmen Trasberg (Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut), Kersti Kruus (Eesti Kaitseliit) Ilmunud: Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 4(1), 2016, 159–194 Annotatsioon Soolise võrdõiguslikkuse taotlemisel lähtutakse põhimõttest, et
Kodus, tööl ja koolis on Euroopa meeste ja naiste elus suuri erinevusi, aga leidub ka sarnasusi. Digiväljaande “Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree” eesmärk on võrrelda naiste ja meeste igapäevaelu. Samuti näitab see, kui palju naiste ja meeste igapäevaelu
Eesti ühiskond kiirenevas ajas – Uuringu Mina. Maailm. Meedia 2002–2014 tulemused Peeter Vihalemm, Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Triin Vihalemm Saadavus raamatukogus Sisukord Teoreetiline hoovõtt: ühiskond ja elavik / Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Veronika Kalmus, Margit Keller, Maie Kiisel, Anu
Tekst: Els Heile Interneti kiire levik ning taskukohasus on suurendanud inimeste majanduslikku ja sotsiaalset heaolu,1 demokratiseerinud avalikku ruumi2 ning hõlbustanud kvaliteetse hariduse kättesaadavust üle maailma.3 Seega võib pidada internetti oluliseks vahendiks inimõiguste tagamisel. Samas on interneti ning tehnoloogia areng kaasa
Koostajad: I. Kukk, K. Lamesoo, Ü. Papp Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus, 2017
Sotsiaalkonstruktivistliku teooria kohaselt vormivad ja tõlgendavad sotsiaalsed praktikad, kultuur ja ühiskond bioloogilist reaalsust (Kimmel 2004). Feminiinsust ja maskuliinsust luuakse ja tõlgendatakse erinevatel ajaperioodidel ja erinevates kultuurides erinevalt. Pidev tähenduste loomine käib sotsiaalse elu kulgemise protsessi juurde. Vastavalt erinevatele ajaetappidele ja
Roman Krõlov 2015 ISBN: 978-9949-81-123-6 Teaduslik konsultant: Mai-Len Skilbray, Oslo Ülikool Tõlkija : Mae Taal Kujundaja: Margus Leibak Autoriõigus 2015: Roman Krõlov, Eluliin MTÜ Uuringus esitatud teavet võib vabalt kasutada, viitamine on kohustuslik.
Eurofound, 2016 — Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond on avaldanud kokkuvõtte tööelu arengust Euroopas 2015. aasta kohta. Võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonna kohta on raportis öeldud, et paljude 2015. aastal avaldatud uuringute tulemuste põhjal saab öelda, et Euroopa 2020 tööhõive
Praxis, 2012 — Uuring vaatleb meeste rolli soolise võrdõiguslikkuse tekkimises. Sisukord Involvement of men in domestic and care work Household chores and the contribution of men Care involvement of men for dependent persons Care conflicts and regulations related to married,
Gender relations have increasingly changed throughout the past decades, and European gender politics have productively accompanied these improvements. Still Europe is far from being a gender-equal society. For a long period gender equality policies have been contextualised mainly as a
GEM — Avaldatakse alates aastat 2008.
European Commission, 2014 —
European Commission, 2014 —
TNS Emor, Praxis, 2015 Uuringuaruanne —
Noorte naiste töötus Euroopa Liidus (Loi, D., Patrizio, M., Samek Lodovici, M., 2017) – Uuringus analüüsiti noorte naiste töötust Euroopa Liidus vanusegruppides 15-24 aastat ja 25-29 aastat (nn NEET noored, kes ei tööta ega õpi). Analüüsi tulemused näitavad, et noortel
Euroopa Komisjon 2017 — „Pay transparency in the EU“ – Palkade läbipaistvuse suurendamiseks rakendatavate meetmete analüüs Euroopa Liidu liikmesriikides, Islandil, Norras ja Liechtensteinis. Euroopa Komisjoni tellimusel valmis 2017. aasta kevadel uuring, milles hinnati meetmeid, mida EL liikmesriigid on rakendanud, et
Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on aga jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv, selgub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemustest. Valdav osa elanikkonnast on oma hoiakutes soolist võrdõiguslikkust soosiv, pidades naiste ja
Tervisevaldkonna uuringud Rahvastiku tervise arengukava 2009 – 2020 (Sotsiaalministeerium, 2008) Inimõiguste alased aruanded ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni Eesti esimene aruanne 13.11.2015 (eesti keeles) Inimõigused Eestis 2014-2015 (Eesti Inimõiguste Keskus) Inimõigused Eestis 2012 (Eesti Inimõiguste Instituut, 2012) Inimõigused Eestis 2011 (Eesti Inimõiguste Instituut, 2011)