Pealkiri: Väike inglise-eesti seletav sõnastik soolise võrdõiguslikkuse teemal Autor: Aimi Tedresalu Magistriprojekt Juhendaja: Krista Kallis Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia osakond Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Võrdõiguslikkuse areng Võrdõiguslikkus Eestis Sõnastiku sõnavaliku kriteeriumid Tähelepanekud ja probleemid Inglise-eesti sõnastik
Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4 Autor: Vivika Halapuu Ilmunud: 2015 PIAAC uuringu andmete baasil on käesolevaks hetkeks koostatud mitu ülevaadet oskuste ja erinevate tööturuväljundite, sealhulgas palga seostest. Oskuste rolli palgalõhede selgitamisel
Autorid: Eve Mägi (Poliitikauuringute Keskus Praxis), Helen Biin (Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut), Karmen Trasberg (Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut), Kersti Kruus (Eesti Kaitseliit) Ilmunud: Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 4(1), 2016, 159–194 Annotatsioon Soolise võrdõiguslikkuse taotlemisel lähtutakse põhimõttest, et
Sooteadliku kultuuriuurimise suundi Eestis [Võrguteavik] : konverents 5. mail 2017 Eesti Kirjandusmuuseumis : ajakava, teesid Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus Koostanud Eve Annuk, Triinu Ojamaa Kaane kujundanud Kalju Annuk Kaanefoto: Eve Annuk Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2017 Kirjeldus: 1 võrguväljaanne
Polli, Kadi (2014). Balti aadlipreili kunstiharrastusest. Helene Marie Zoege von Manteuffel (1773/74-1842) / Artistic pursuits of an aristrocratic Baltic lady. Helene Marie Zoege von Manteuffel (1773/74-1842). Eesti Kunstimuuseumi toimetised, 4(9), 11 – 38. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 4(9), 2014 Üks
Feministliku analüüsi võimaluste kasutamata jätmine on üks kõige ilmsemaid puuduolekuid Eesti arhitektuuriajalookirjutuses. Kuigi Eesti 20. sajandi arhitektuurilugu tunnebtervet rida võimekaid naisarhitekte alates Erika Nõvast ja Valve Pormeistrist kuni MarikaLõokese või Siiri Vallnerini ning kunstiajaloos ja -kriitikas on soodiskursus esindatudvähemalt 1990.
Fideelia-Signe Roots Naine kui kangelane Doktoritöö (2017) Loomepõhine uurimus „Naine kui kangelane“ tegeleb soorollide ja nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandi ümbermõtestamisega.Küsitakse, kuidas saaksime ühiskonnas, mis näeb naisi pigem ohvri rollis, tõlgendada naist kangelasena, vältides tema objektistamist ja üleseksualiseerimist. Autor rakendab nii kunstipraktikaid
Sotsiaalkonstruktivistliku teooria kohaselt vormivad ja tõlgendavad sotsiaalsed praktikad, kultuur ja ühiskond bioloogilist reaalsust (Kimmel 2004). Feminiinsust ja maskuliinsust luuakse ja tõlgendatakse erinevatel ajaperioodidel ja erinevates kultuurides erinevalt. Pidev tähenduste loomine käib sotsiaalse elu kulgemise protsessi juurde. Vastavalt erinevatele ajaetappidele ja
Seksuaalse väärkohtlemise kogemused ja hoiakud Eesti noorte hulgas. Uuringu aruanne Autorid: Kadri Soo, Dagmar Kutsar (toim.)Kaasautorid: Judit Strömpl Mare Ainsaar Kadri Soo Kristel Altosaar Tiina Laur Tartu Ülikool, Tartu Laste Tugikeskus 2004
Paarisuhtevägivald Eestis – levik ja tagajärjed. Uuringu lõppraport Autor: Kadri Soo Tartu Ülikool Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Sotsiaalministeerium 2010
Eesti naiste tervis: seksuaal – ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne Autorid: Kai Part, Made Laanpere, Kaja Rahu, Kai Haldre, Mati Rahu, Helle Karro Tartu Ülikooli Naistekliinik 2007 Originaali asukoht http://www.ut.ee/ARNS/Eesti_naise_tervis1.pdf
Sünnitaja käitumine ja koduvägivald Eestis. Küsitluse tulemused Autorid: Helve Kase, Iris Pettai Eesti Avatud Ühiskonna Instituut Eesti Ämmaemandate Ühing 2006
Research of Victims Needs in Connection with Rehabilitation Services and Clarifying Motivation Factors that Help to Leave the Trafficking Environment Uurimus Roman Krõlov 2015 Olemas ENUTi raamatukogus
11. juuni 2003 / RiTo nr 7, 2003 Eesti seadusandliku ja täidesaatva võimu juurest on kõrvale jäänud suur hulk ühiskonnaliikmeid – naised. Olles rahvastikus ülekaalus (53,9%), käsitletakse naisi poliitika kujundamisel ja juhtimisel vähemusena. Loe RiTo veebilehel
COST Social Sciences and Humanities COST Action (A34) Gender and Well-Being: Interaction between Work, Family and Public Policies SOCIAL INDICATORS REPORT 2005-06 Reporters: Anu Laas Eda Merisalu Ken Kalling Merle Varik CONTENTS 1.
The catalogue of the exhibition “Nõukogude naine eesti kunstis / The Soviet woman in Estonian art”. Kumu kunstimuuseum, Tallinn, Eesti, 2010.
Õppe-/uurimisasutus: Tallinna Ülikool Osakond/õppetool: Kommunikatsiooni instituut Juhendaja: Dotsent Barbi Pilvre Uurimuse tüüp: Magistritöö Tallinn 2013 Täistekst ETERAs
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2002 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste kehtiva Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. 1.3. Raskendavad asjaolud. / 2. Vägistamist kvalifitseerivad asjaolud. 3. Vägistamise olemus ja liigid.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Tallinn, 1999 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Peatükk. 1.1. Seksuaalkuritegude iseloomustus ja seksuaalkuritegude liigid. 1.2. Vägistamine kui üks ohtlikumaid kuritegusid. 1.3. Vägistajate tüübid. 1.4. Vägistaja isiksus. 1.5. Vägistamise ohver. 1.6. Vägistamise kohtueelne uurimine. / 2. Peatükk. 2.1.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2003 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. / 2. Vägistamine. 2.1. Üldiseloomustus. 2.2. Ühiskonna alkoholiseeritus. 2.3. Narkomaania. 2.4. “Provokatiivne käitumine”.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Ilmunud: Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Sarivägistajad. 1.1. Sarivägistajad. Mõiste. 1.2. Vägistajad. 1.3. Vägistamise olemus ja ligid. 1.4. Sarivägistajate tüübid. 1.5. Müüdid vägistamise kohta. 1.6. Uurimus. 1.7. Arengulised iseloomuomadused. / 2. Uurimus. / Kokkuvõte Kokkuvõte
Õppe-/uurimiasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Katri Tammekand Ilmunud: Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla mõiste ja liigid. / 2. Paarisuhtevägivalla põhjused ja seda soodustavad tegurid. / 3. Paarisuhtevägivalla tagajärjed. 3.1. Paarisuhtevägivalla tase maailmas. 3.2. Naistevastase vägivalla tase Eestis aastal 2001-2003.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Helve Kase Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla mõiste ja olemus. 1.1. Vägivalla määratlemine. 1.2. Perevägivalla olemus. / 2. Perevägivalda soodustavad tegurid ja tagajärjed. 2.1. Perevägivalda soodustavad tegurid. 2.2. Müüdid perevägivallast. 2.3.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Katri Tammekand Uurimuse tüüp: Diplomitöö Aasta: 2006 Sisukord Sissejuhatus / 1. Vägivalla mõiste ja liigid, perevägivald. 1.1. Vaimne, füüsiline ja seksuaalne vägivald. 1.2. Perevägivald. / 2. Võrgustikutöö. 2.1. Sotsiaalvõrgustik ja ametnikevõrgustik. / 3. Perevägivalla vastaseid koostöö