Tofantšuk, Julia – Identiteedi konstrueerimine kaasaegsete briti naiskirjanike loomingus (Jeanette Winterson, Meera Syal, Eva Figes)

Identiteedi konstrueerimine kaasaegsete briti naiskirjanike loomingus (Jeanette Winterson, Meera Syal, Eva Figes) ; 18 Autor: Julia Tofantšuk Tallinna Ülikool Kirjastaja: Tallinna Ülikool Ilmumisaeg: 2007 Keel: eesti Deposiitor: Tallinna Ülikool Laad: raamat Autoriõigusega kaitstud ESTER b22363865 ISBN 978-9985-58-479-8 ISBN 978-9985-58-479-8 ISBN

Ventsel, Angela. Soolise võrdõiguslikkuse tagamine sotsiaaltoetuste maksmisel (magistritöö, 2018)

Originaalasukoht TÜ DSpace andmebaasis Angela Ventsel2018 Tartu ÜlikoolÕigusteaduskondAvaliku õiguse osakond MagistritööJuhendaja dr. iur. Gaabriel Tavits Tartu2018   Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE OLEMUS1.1. Soolise võrdõiguslikkuse mõiste, tekkimine ja selle tagamine1.2. Sooline palgalõhe kui soolise võrdõiguslikkuse osa1.2.1. Soolise palgalõhe olemus1.2.2.

Tedresalu, Aimi. Väike inglise-eesti seletav sõnastik soolise võrdõiguslikkuse teemal (Magistriprojekt, 2010)

Pealkiri: Väike inglise-eesti seletav sõnastik soolise võrdõiguslikkuse teemal Autor: Aimi Tedresalu Magistriprojekt Juhendaja: Krista Kallis Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia osakond Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Võrdõiguslikkuse areng Võrdõiguslikkus Eestis Sõnastiku sõnavaliku kriteeriumid Tähelepanekud ja probleemid Inglise-eesti sõnastik

Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis

Infotöötlusoskuste roll soolise ja keelelise palgalõhe selgitamisel Eestis PIAAC uuringu temaatiline aruanne nr 4 Autor: Vivika Halapuu Ilmunud: 2015 PIAAC uuringu andmete baasil on käesolevaks hetkeks koostatud mitu ülevaadet oskuste ja erinevate tööturuväljundite, sealhulgas palga seostest. Oskuste rolli palgalõhede selgitamisel

Parbus, Tiiu; Ruudi, Ingrid. Emantsipeeriv arhitektuur. Erika Nõva ja modernistlik arhitektuuridiskursus sookriitilisesperspektiivis

Feministliku analüüsi võimaluste kasutamata jätmine on üks kõige ilmsemaid puuduolekuid Eesti arhitektuuriajalookirjutuses. Kuigi Eesti 20. sajandi arhitektuurilugu tunnebtervet rida võimekaid naisarhitekte alates Erika Nõvast ja Valve Pormeistrist kuni MarikaLõokese või Siiri Vallnerini ning kunstiajaloos ja -kriitikas on soodiskursus esindatudvähemalt 1990.

Roots, Fideelia-Signe. Naine kui kangelane. Doktoritöö (2017)

Fideelia-Signe Roots Naine kui kangelane Doktoritöö (2017) Loomepõhine uurimus „Naine kui kangelane“ tegeleb soorollide ja nõukogudeaegsete naistraktoristide kuvandi ümbermõtestamisega.Küsitakse, kuidas saaksime ühiskonnas, mis näeb naisi pigem ohvri rollis, tõlgendada naist  kangelasena, vältides tema objektistamist ja üleseksualiseerimist. Autor rakendab nii kunstipraktikaid

Naiste ja meeste esindatus äri- ja majandusuudistes ajalehe „Äripäev ja ajakirja „Director” näitel. Kontentanalüüs. Liivi Pehk, 2012

Sotsiaalkonstruktivistliku teooria kohaselt vormivad ja tõlgendavad sotsiaalsed praktikad, kultuur ja ühiskond bioloogilist reaalsust (Kimmel 2004). Feminiinsust ja maskuliinsust luuakse ja tõlgendatakse erinevatel ajaperioodidel ja erinevates kultuurides erinevalt. Pidev tähenduste loomine käib sotsiaalse elu kulgemise protsessi juurde. Vastavalt erinevatele ajaetappidele ja

Part, Kai; Laanpere, Made; Rahu, Kaja; Haldre, Kai. Rahu, Mati; Karro, Helle. (2007) Eesti naiste tervis: seksuaal – ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne

Eesti naiste tervis: seksuaal – ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne Autorid: Kai Part, Made Laanpere, Kaja Rahu, Kai Haldre, Mati Rahu, Helle Karro Tartu Ülikooli Naistekliinik 2007 Originaali asukoht http://www.ut.ee/ARNS/Eesti_naise_tervis1.pdf

Raitviir, Tiina. Eesti naised võimu juures 1992-2003

11. juuni 2003 / RiTo nr 7, 2003 Eesti seadusandliku ja täidesaatva võimu juurest on kõrvale jäänud suur hulk ühiskonnaliikmeid – naised. Olles rahvastikus ülekaalus (53,9%), käsitletakse naisi poliitika kujundamisel ja juhtimisel vähemusena. Loe RiTo veebilehel

Tukk, Merlika – Vägistamine: uurimused, teooriad ja müüdid

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2002 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste kehtiva Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. 1.3. Raskendavad asjaolud. / 2. Vägistamist kvalifitseerivad asjaolud. 3. Vägistamise olemus ja liigid.

Viks, Karin; Madar, Elina – Vägistamised

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Tallinn, 1999 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Peatükk. 1.1. Seksuaalkuritegude iseloomustus ja seksuaalkuritegude liigid. 1.2. Vägistamine kui üks ohtlikumaid kuritegusid. 1.3. Vägistajate tüübid. 1.4. Vägistaja isiksus. 1.5. Vägistamise ohver. 1.6. Vägistamise kohtueelne uurimine. / 2. Peatükk. 2.1.

Tomingas, Aleksandr – Alaealised vägistajad

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2003 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. / 2. Vägistamine. 2.1. Üldiseloomustus. 2.2. Ühiskonna alkoholiseeritus. 2.3. Narkomaania. 2.4. “Provokatiivne käitumine”.

Veski, Triin – Sarivägistajad

Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Ilmunud: Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Sarivägistajad. 1.1. Sarivägistajad. Mõiste. 1.2. Vägistajad. 1.3. Vägistamise olemus ja ligid. 1.4. Sarivägistajate tüübid. 1.5. Müüdid vägistamise kohta. 1.6. Uurimus. 1.7. Arengulised iseloomuomadused. / 2. Uurimus. / Kokkuvõte Kokkuvõte