Feministlike tekstide andmebaas FRAGEN
Feministlike tekstide andmebaas FRAGEN Koostatud projekti “FRAGEN – Feministlike tekstide kogumine” (2009-2010) raames 2009-2010
Gender in focus: (new) trends in media
Gender in focus: (new) trends in media Editors: Carla Cerqueira, Rosa Cabecinhas & Sara I. Magalhães 2016
Sotsiaalkaitseminister osaleb New Yorgis alanud ÜRO Naiste Staatuse Komisjoni 60. istungjärgul
Eile New Yorgis alanud ÜRO Naiste Staatuse Komisjoni 60. istungjärgul tõi sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna Eesti prioriteetidena välja võitluse naistevastase vägivalla ja soolise palgalõhega. Naiste Staatuse Komisjoni avaistungil esitlesid riigid oma saavutusi ning tutvustasid arenguid soolise võrdõiguslikkuse ja naistevastase vägivalla tõkestamise
Ilmunud on uus Ariadne Lõng
Võrdõigusvoliniku konverentsi „Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis” erinumber Lae alla Ariadne Lõng 2015 (PDF) Sisukord Soostereotüübid ja episteemiline ebaõiglus Endla Lõhkivi Naisena võõras akadeemias: Kesk- ja Ida-Euroopa-päritolu naisteadlased problematiseerimas soolist võrdõiguslikkust Rootsi ülikoolides Marion Pajumets, Triin Roosalu Feminismi
Soolise võrdõiguslikkuse ja spordi teemaline konverents Vilniuses 7. märtsil 2016
Tähistamaks Rahvusvahelist naistepäeva olümpiaaastal 2016, korraldas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) konverentsi. Konverents toimus 7. märtsil 2016. aastal Vilniuses teemal: “Sooline võrdõiguslikkus ja sport”. Naissportlased, treenerid, kohtunikud ja otsustajad rääkisid, mida tähendab olla naine spordimaailmas, kus endiselt on otsustajateks enamjaolt
ÜRO Naiste Staatuse Komisjoni 60. istungjärk 14-24. märts 2016
ÜRO Naiste Staatuse Komisjoni (ingl k UN Commission on the Status of Women, CSW) 60. istungjärk toimub 14.-24. märtsil New Yorgis. Istungjärgul osalevad ÜRO liikmesriikide esindajad, ÜRO esindajad, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogusse (ingl k United Nations Economic and Social Council, ECOSOC)
Riik tahab ettevõtluses soolist tasakaalu suurendada
Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt tuleks Eesti ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaani vastuvõtmisel lisada sinna punktid, mis suurendavad soolist tasakaalu ettevõtjate hulgas. Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt tuleks ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaani lisada heaolu arengukava 2016–2023 rakendusplaani tegevus, millega tagatakse naistele ja meestele võrdsed võimalused ettevõtlustoetuste saamiseks.
ELAK: töö- ja pereelu ühitamist on vaja lihtsustada
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) toetas tänasel istungil Euroopa Komisjoni initsiatiivi töötada välja lahendusi töötavate lapsevanemate ja hooldajate väljakutsetele seoses töö ja pereelu ühitamisega. Initsiatiiv puudutab lapsehoiuteenuseid, pikaajalise hoolduse teenuseid, paindlikku töökorraldust, perekonnaga seotud puhkusevõimalusi ning töö ja pereelu
Praxise analüüs: töösuhetes toimuva soolise diskrimineerimise ennetamisega on vajalik jõulisemalt tegeleda
Äsja avaldatud Praxise analüüsist selgub, et tööandjate teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse seadusest on madal. Teisisõnu, riik on vastu võtnud küll seaduse, mis aitaks ennetada ebavõrdset kohtlemist, kuid ei ole seadust piisavalt jõustanud. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS) on riigi soolise võrdõiguslikkuse- ja
Teenetemärgi saanud ettevõtja hakkab kaitsma naisi
Ida-Virumaal ettevõtluse arendajana Valgetähe teenetemärgiga austatud Svetlana Heino, Kiviõli õmblustööstuse Svarmil juht läheb kevadel pensionile ja hakkab võitlema naiste õiguste eest. Loe lähemalt majandus24.postimees.ee
5. veebruar: Konverents SIHT (Sooaspekti Integreerimine õpetajaHaridusse ja Täiendkoolitusse)
5. veebruaril 2016 Tallinna Ülikoolis Narva mnt 29 Ruum A002 Osalemisest palun teatada meiliaadressil hariduskonverents2016@gmail.com Esialgne kava 9.30-10.00 Osavõtjate registreerimine, tervituskohv 10.00-11.00 I paneel: Sissejuhatus teemasse Urmas Paet, Euroopa Parlamendi liige Mailis Reps, Riigikogu kultuurikomisjoni liige Dagfinn Sørli, Norra suursaadik
Women Screenwriters : An international guide
Toimetajad Jill Nelmes, Jule Selbo Lehekülgedel 288-301 käsitletakse eesti filmiloojaid nagu Aksella Luts, Leida Laius, Helle Karis ja Kadri Kõusaar jt.
Vainomäe, Kadri – Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepperi kujutamine meedias : uudismeedia (päeva- ja nädalalehed) ja avalik-õigusliku televisiooni (ETV) näitel
Õppe-/uurimisasutus: Tallinna Ülikool Osakond/õppetool: Kommunikatsiooni instituut Juhendaja: Dotsent Barbi Pilvre Uurimuse tüüp: Magistritöö Tallinn 2013 Täistekst ETERAs
Tukk, Merlika – Vägistamine: uurimused, teooriad ja müüdid
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2002 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste kehtiva Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. 1.3. Raskendavad asjaolud. / 2. Vägistamist kvalifitseerivad asjaolud. 3. Vägistamise olemus ja liigid.
Viks, Karin; Madar, Elina – Vägistamised
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Tallinn, 1999 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Peatükk. 1.1. Seksuaalkuritegude iseloomustus ja seksuaalkuritegude liigid. 1.2. Vägistamine kui üks ohtlikumaid kuritegusid. 1.3. Vägistajate tüübid. 1.4. Vägistaja isiksus. 1.5. Vägistamise ohver. 1.6. Vägistamise kohtueelne uurimine. / 2. Peatükk. 2.1.
Tomingas, Aleksandr – Alaealised vägistajad
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2003 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. / 2. Vägistamine. 2.1. Üldiseloomustus. 2.2. Ühiskonna alkoholiseeritus. 2.3. Narkomaania. 2.4. “Provokatiivne käitumine”.
Veski, Triin – Sarivägistajad
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Ilmunud: Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Sarivägistajad. 1.1. Sarivägistajad. Mõiste. 1.2. Vägistajad. 1.3. Vägistamise olemus ja ligid. 1.4. Sarivägistajate tüübid. 1.5. Müüdid vägistamise kohta. 1.6. Uurimus. 1.7. Arengulised iseloomuomadused. / 2. Uurimus. / Kokkuvõte Kokkuvõte
Kübarsepp, Igor – Politsei roll paarissuhtevägivalla ennetamisel
Õppe-/uurimiasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Katri Tammekand Ilmunud: Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla mõiste ja liigid. / 2. Paarisuhtevägivalla põhjused ja seda soodustavad tegurid. / 3. Paarisuhtevägivalla tagajärjed. 3.1. Paarisuhtevägivalla tase maailmas. 3.2. Naistevastase vägivalla tase Eestis aastal 2001-2003.
Kullamaa, Kairi – Naiste vastu suunatud perevägivald. Vägivallatseja võimalikud mõjutusvahendid
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Helve Kase Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2005 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla mõiste ja olemus. 1.1. Vägivalla määratlemine. 1.2. Perevägivalla olemus. / 2. Perevägivalda soodustavad tegurid ja tagajärjed. 2.1. Perevägivalda soodustavad tegurid. 2.2. Müüdid perevägivallast. 2.3.
Räim, Tõnis – Perevägivalla vastane koostöövõrgustik Võru maakonna näitel
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Katri Tammekand Uurimuse tüüp: Diplomitöö Aasta: 2006 Sisukord Sissejuhatus / 1. Vägivalla mõiste ja liigid, perevägivald. 1.1. Vaimne, füüsiline ja seksuaalne vägivald. 1.2. Perevägivald. / 2. Võrgustikutöö. 2.1. Sotsiaalvõrgustik ja ametnikevõrgustik. / 3. Perevägivalla vastaseid koostöö
Krass, Helen – Perevägivallajuhtumid Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna territooriumil 2005-2007
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Riina Kroonberg Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2007 73 lk. ; lisad lk. 59-73 Bibl. märkus Bibliograafia lk. 57-58 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla spetsiifika. 1.1. Naistevastase vägivalla ajaloost. 1.2. Vägivalla määratlemine. 1.3. Vägivalla teooriad. 1.4. Ohvriteooriad.
Kütt, Tarmo – Perevägivalla juhtumi lahendamine: politsei roll ning koostöö võimalused (Jõhvi politseiosakonna näitel)
Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Diplomitöö Tallinn, 2008 Sisukord Sissejuhatus / 1. Perevägivalla ajalugu, mõiste ja liigid. 1.1. Perevägivalla ajaloost. 1.2. Perevägivalla mõiste ja olemus. 1.3. Perevägivalla liigitus. 1.4. Perevägivald Eestis ja mujal maailmas. / 2. Poltisei roll perevägivalla juhtumite
Reinart, Kaja – Naissoost ettevõtjad Eestis
Juhendaja: Arvi Kuura, PhD (haldusjuhtimine) Õppe-/uurimisasutus: Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Osakond/õppetool: Ettevõtluse osakond, ettevõtlus ja projektijuhtimine Uurimuse tüüp: Diplomitöö Pärnu, 2005
Paluoja, Diana – Naised projektijuhtidena Eestis
Juhendaja: Arvi Kuura, PhD Õppe-/uurimisasutus: Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Osakond/õppetool: Ettevõtlus ja projektijuhtimine Uurimuse tüüp: Diplomitöö Pärnu, 2013 Lisad Täistekst dspace.ut.ee