Equal Opportunities for Women and Men Monitoring law and practice in new member states and accession countries of the European Union Bulgaria, Czech Republic (Czechia), Estonia, Hungary, Lithuania, Poland, Romania, Slovakia, Turkey Väljaandja: © Open Society Institute (OSI) Network Women’s
Lühike flash-animatsioon palgalõhe statistikaga Euroopa Liidus, samal teemal slaidid mitmetes Euroopa Liidu keeltes ja videoklipp (3:54 min, inglise keeles/ingliskeelsete subtiitritega). Slaidide teemad: Mida tähendavad soolised palgaerinevused? Miks soolised palgaerinevused püsivad? Mida on EL ette võtnud? Miks on see tähtis? Soolised
The catalogue of the exhibition “Nõukogude naine eesti kunstis / The Soviet woman in Estonian art”. Kumu kunstimuuseum, Tallinn, Eesti, 2010.
LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas. Uuring. (.pdf) Võrdõigusvoliniku kantselei 2016
Soolõimest avaliku sektori juhile (.pdf) Võrdõigusvoliniku kantselei 2016
Töökius. Psühholoogiline eneseabi (.pdf) Võrdõigusvoliniku kantselei 2016
I KNOW MY RIGHTS – Tackling discrimination at the workplace Gender Equality and Equal Treatment Commissioner office 2016 Diskrimineerimine rahvuse tunnusel, inglise keeles Võrdõigusvoliniku kantselei 2016
Я ЗНАЮ СВОИ ПРАВА: просто и кратко о том, как и зачем отличать мнимую дискриминацию от реальной Канцелярия уполномоченного по гендерному равноправию и равному обращению 2016 Diskrimineerimine rahvuse tunnusel, vene keeles Võrdõigusvoliniku kantselei 2016
Õigus tööle igas eas (.pdf) Indrek Teder Võrdõigusvoliniku kantselei 2016
Puudega inimeste õigused töösuhtes Indrek Teder Võrdõigusvoliniku kantselei 2016
Письма родителям Индрек Кофф Канцелярия уполномоченного по гендерному равноправию и равному обращению 2016 Kirjad lapsevanemale, vene keeles Indrek Koff Võrdõigusvoliniku kantselei 2016
Kirjad lapsevanemale Indrek Koff Võrdõigusvoliniku kantselei, 2016
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi EIGE väljaanne 2014
Soolise võrdõiguslikkuse näitajad = Indicators of gender equality Koostaja: Teele Järvpõld, Maretta Lunev, Tõlkija: Kairi Kübarsepp, Toimetaja: Kairit Põder, Autor: Eesti. Statistikaamet, Norway Grants Kakskeelne (eesti ja inglise keeles) Eesti Statistikaamet 2015 Euroopa Liidu suurim palgalõhe on Eestis. Soolise
Hea tööandja teejuht. Küsimused ja vastused tööelus võrdse kohtlemise tagamiseks Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei väljaanne 2016 Lae alla (.PDF)
Täistekstid digiteeritud Eesti ajakirjade andmebaasis DEA
Tartu, 1911-1927 Eelkäija Käsitööleht 1906-1911, nr. 11. – Naesterahwa Töö ja Elu ilmus 1911, nr. 1-11 Käsitöölehe lisana (ajakirja lehekülgedel) Trükikoda: Postimees 1911-1923; Ühistrükikoda Rakveres 1924 – 1925, nr. 3; Varrak 1925, nr. 4 – 1927 Vastutav toimetaja: M. Tammann
Artikleid Eesti meediast soolisusest, soolisest võrdõiguslikkusest, soolisest vägivallast jmt. Arengukoostöö ümarlaud: naistevastane vägivald on üleilmne probleem Ka pärast sooteadlikkuse koolitust võib poissi poisiks kutsuda. Helen Mihelson. Postimees, 20. november 2016 Kes kardab Hillary Clintonit? Raili Marling. Sirp, 26.08.2016 Eestlannast USA naiskindral Tiiu Kera: USA pomme, kuule ja hävitajaid valitseb naine! Ragne Jõerand. Pealinn, 11.04.2016 ÜRO
Feministlike tekstide andmebaas FRAGEN Koostatud projekti “FRAGEN – Feministlike tekstide kogumine” (2009-2010) raames 2009-2010
Gender in focus: (new) trends in media Editors: Carla Cerqueira, Rosa Cabecinhas & Sara I. Magalhães 2016
Õppe-/uurimisasutus: Tallinna Ülikool Osakond/õppetool: Kommunikatsiooni instituut Juhendaja: Dotsent Barbi Pilvre Uurimuse tüüp: Magistritöö Tallinn 2013 Täistekst ETERAs
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2002 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste kehtiva Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. 1.3. Raskendavad asjaolud. / 2. Vägistamist kvalifitseerivad asjaolud. 3. Vägistamise olemus ja liigid.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Tallinn, 1999 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Peatükk. 1.1. Seksuaalkuritegude iseloomustus ja seksuaalkuritegude liigid. 1.2. Vägistamine kui üks ohtlikumaid kuritegusid. 1.3. Vägistajate tüübid. 1.4. Vägistaja isiksus. 1.5. Vägistamise ohver. 1.6. Vägistamise kohtueelne uurimine. / 2. Peatükk. 2.1.
Õppe-/uurimisasutus: Sisekaitseakadeemia politseikolledž Juhendaja: Uno Traat Uurimuse tüüp: Diplomitöö Tallinn, 2003 Sisukord Sissejuhatus. / 1. Vägistamise mõiste. 1.1. Vägistamise mõiste Kriminaalkoodeksi järgi. 1.2. Vägistamise mõiste Karistusseadustiku järgi. / 2. Vägistamine. 2.1. Üldiseloomustus. 2.2. Ühiskonna alkoholiseeritus. 2.3. Narkomaania. 2.4. “Provokatiivne käitumine”.
