Tallinna Ülikool 2023Humanitaarteaduste Instituut Juhendajad: PhD Ulrike PlathPhD Kadri Tüür On üldiselt teada, et ajalookirjutuses, seal hulgas ajalooõpikutes, mainitakse mehi rohkem kui naisi.Selle üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et kirjutiste autoriteks on varasemal ajal olnud peaaegualati mehed. Seepärast ongi minu
Tartu Ülikool 2023 Etnoloogia osakond, Kultuuriuuringute Instituut Juhendajad: Professor Ene Kõresaar (Tartu Ülikool), Professor Raili Marling (Tartu Ülikool)Opponendid: Dr Tuula Juvonen (Tampere Ülikool), Dr Andrés Brink Pinto (Lundi Ülikool) Doktoritöö keskmes on küsimus, kuidas on Eestis eri ajastutele omaste diskursustega
Autor: Agnès Hubert Rahastaja: Euroopa Parlament 2022 Raamat annab põhjaliku ülevaate soolise võrdõiguslikkuse arengust Euroopas alates 1960st aastatest. Lisaks kronoloogilisele ülevaatele (taas)tutvustab Agnès Hubert meile olulisi feministlikke ja progressiivseid aktiviste nagu Eliane-Vogel Polsky, Vasso Papandreou, Yvette Roudy, Helena Dalli jt.
Eesti naine läbi aegade Autor: Helmi Mäelo Kirjastaja: Varrak Ilmumisaeg: 1999 Keel: eesti Deposiitor: Eesti Rahvusraamatukogu Rahastus: Digiteerimist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium Kasutusmärge: Zeutchel 14000 A2 Laad: raamat Autoriõigusega kaitstud kuni 01.01.2049 ESTER b12424985 ISBN 978-9949-798-74-2 (pdf) ISBN 9985-3-0276-1 (köites)
Artikli aluseks on ettekanne A. H. Tammsaare muuseumi 11. sügiskonverentsil „Kirjandus ja haigus” 30. novembril 2015 Tallinnas. Haigust võib mõista füüsilise või psüühilise vaevusena, kehalise kogemusena, millele indiviid annab oma tähenduse. Samaaegselt on see ka kultuuriline konstruktsioon, kuna eri
Polli, Kadi (2014). Balti aadlipreili kunstiharrastusest. Helene Marie Zoege von Manteuffel (1773/74-1842) / Artistic pursuits of an aristrocratic Baltic lady. Helene Marie Zoege von Manteuffel (1773/74-1842). Eesti Kunstimuuseumi toimetised, 4(9), 11 – 38. Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 4(9), 2014 Üks
Feministliku analüüsi võimaluste kasutamata jätmine on üks kõige ilmsemaid puuduolekuid Eesti arhitektuuriajalookirjutuses. Kuigi Eesti 20. sajandi arhitektuurilugu tunnebtervet rida võimekaid naisarhitekte alates Erika Nõvast ja Valve Pormeistrist kuni MarikaLõokese või Siiri Vallnerini ning kunstiajaloos ja -kriitikas on soodiskursus esindatudvähemalt 1990.
Väljaanne annab ülevaate naistest ja nende tegevusest seadusandlikus kogus kahel ajalooperioodil. See on koostatud Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuses 2010. aastal ning hiljem täiendatud (1917–1940 koostanud Piret Viljamaa, 1992–2015 Rita Hillermaa). Väljaannet saab vaadata Eesti Rahvusraamatukogu veebilehel https://www.nlib.ee/index.php?id=14889
Naised ajaloos. Thought.co Inglisekeelseid artikleid ja materjale naiste ajaloost.
Reet Laja (RiTo 14), Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse esinaine Vabatahtlikel naisorganisatsioonidel on Eestis ammused traditsioonid, nende tegutsemisest on kasu mitte ainult naistel endil, vaid kogu ühiskonnal. Eesti riik on kiiresti arenenud. See on kaasa toonud vajaduse lahendada kiiresti
6. märtsil tähistasime feministi ja Eesti naisliikumise juhi Marie Reisiku 130. juubelit tema eluloost ja pärandist rääkiva loenguga, mida viis läbi Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liige ning naiste ajaloo uurija Evelin Tamm. Loengu järel oli osalejail võimalus kuuldu põhjal muljeid
DIGAR Eesti ajalehed http://dea.digar.ee/ Eesti 1920-30ndate aastate ajakirjanduse analüütiline bibliograafia (BIBIS) http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Eesti artiklite ja retsensioonide kroonika 1940-1991 http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud?id=5625 Eesti Lastekirjanduse Keskus. Artiklid http://www.elk.ee/riksweb/ Eesti sõjanduse bibliograafiline andmebaas (ESBA) http://ise.elnet.ee/screens/kv.html Filmialaste artiklite bibliograaafia http://efis.ee/et/varamu/bibliograafia Jaan Eilart. Bibliograafia http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/biblioserver/index2.php?id=96 Kodulugu.ee. Eesti
2017. aastal täitub Eesti naisliikumise teekonnal mitu silmapaistvat tähtpäeva. Täpselt sajand tagasi said siinsed naised valimisõiguse ja toimus esimene eesti naiste kongress. 110 aastat tagasi asutati Tartus esimene naisi koondav selts ning 130 aastat tagasi sündis eesti naisliikumise suurkuju Marie
„Tee teistele seda, mida sa sooviksid, et nad sulle teeksid,” selle oma tähise all astus tänavu 27. mail oma 8. peakoosolekuks Viinis kokku Rahvusvaheline Naisliit. See vanem ja mõjukaim naiste rahvusvaheline organisatsioon on oma 42-aastase tegevuse jooksul kogunud enda ümber
Feminist ja Eesti naisliikumise juht Marie Reisik sai 6. veebruaril 130-aastaseks. Kutsume teid sel puhul kuulama temale pühendatud loengut! Reisik oli õpetaja, tõlkija, kunstirühmituse “Pallas” üks asutajatest, Asutava Kogu ja Riigikogu liige, Tartu Naisseltsi üks asutaja ja juhataja, Tartu Naisliidu
Unustatud naine – koolmeister ja kirjanik Lilli Suburg 150 1. augustil 1991 möödus 150 aastat eesti prosaisti, ajakirjaniku ja kooliõpetaja Lilli Suburgi sünnist. 5. augustil tähistati Vändras tema 150. sünniaastapäeva. Kõigepealt koguneti Vändra lähistele, kus Uue-Vändra Rõusa mõisas Lilli (ristinimega
Autor: August Wilhelm Hupel Algselt ilmunud 1791 ajakirjas Nordische Miscellaneen Artikkel ajakirjas Tuna, 4/2016 Vaata ka kommentaari artiklile
Autor: Merili Metsvahi, Mati Laur Kommentaar August Wilhelm Hupeli 1791. aasta artiklile “Neitsilikkuse väärtusest eestlaste ja lätlaste hulgas” Artikkel ajakirjas Tuna, 4/2016. Loe artiklit academia.edu
Merili Metsvahi Sugudevahelise suhtlemise ja kosimise teema Ksenia Müürsepaga tehtud intervjuudes Toimetajad: Helen Kästik, Eva Saar Setumaa kogumik 7 (93−117) Tartu Ülikooli Kirjastus Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat; XV-XVI, 2016 Lugeda saab artiklit www.academia.edu
Eesti Naisliidu ajalugu. Eesti ja inglise keeles. History of the Estonian Women’s Union. In Estonian and English.
Täistekstid digiteeritud Eesti ajakirjade andmebaasis DEA
Tartu, 1911-1927 Eelkäija Käsitööleht 1906-1911, nr. 11. – Naesterahwa Töö ja Elu ilmus 1911, nr. 1-11 Käsitöölehe lisana (ajakirja lehekülgedel) Trükikoda: Postimees 1911-1923; Ühistrükikoda Rakveres 1924 – 1925, nr. 3; Varrak 1925, nr. 4 – 1927 Vastutav toimetaja: M. Tammann
Juhendaja: Anu Raudsepp, PhD Õppe-/uurimisasutus: Tartu Ülikool Osakond/õppetool: Filosoofiateaduskond, ajaloo ja arheoloogia instituut Uurimuse tüüp: Bakalaureusetöö Aasta: 2013 Lisad Täistekst dspace.ut.ee
Murutar, Kati Eesti naisliikumine ja naisteajakirjandus 19. sajandist 1944. aastani Juhendaja:Epp Lauk Õppe-/uurimisasutus: Tartu Ülikool Osakond/õppetool: Žurnalistika kateeder Uurimuse tüüp: Bakalaureusetöö Aasta: 1990
Mugu, Anu Naine keskajal Õppe-/uurimisasutus: Tartu Ülikool