Turu-Uuringute AS, 2016 — Sotsiaalministeerium esitles märtsis 2016. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusi. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eesti elanike arvamused ja ootused naiste ja meeste sotsiaalsete rollide suhtes ning kuidas jagunevad Eesti peredes kohustused ja vastutus pere
OECD, 2017 — Edinburghis, Šotimaal toimus märtsis seitsmes õpetajavaldkonna tippkohtumine, kus tulid kokku maailma parimate haridussüsteemidega riikide poliitikakujundajad ja õpetajaühenduste juhid. Aruteludel keskenduti küsimusele, kuidas viimaste PISA tulemuste taustal toetada õpetajate professionaalset arengut.Tippkohtumiseks OECD poolt välja antud uuringus „Empowering and
EIGE, 2017 — olukorra raport soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta EL liikmesriikides .Raport võtab kokku, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste olukord on viimaste kümnendite jooksul Euroopa Liidus paranenud tänu seadusmuudatustele ning sotsiaalsetele ja kultuurilistele arengutele tööturul. Ent suured erinevused naiste
EIGE 2017 — Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) uuringu tulemused näitavad, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine avaldab positiivset mõju majanduskasvule. Statistilised hinnangud näitavad, et soolise võrdsuse paranemine aitab Euroopa Liidus luua 2050. aastaks üle 10,5 miljoni täiendava töökoha ja suurendada sisemajanduse
Noorte naiste töötus Euroopa Liidus (Loi, D., Patrizio, M., Samek Lodovici, M., 2017) – Uuringus analüüsiti noorte naiste töötust Euroopa Liidus vanusegruppides 15-24 aastat ja 25-29 aastat (nn NEET noored, kes ei tööta ega õpi). Analüüsi tulemused näitavad, et noortel
Euroopa Komisjon 2017 — „Pay transparency in the EU“ – Palkade läbipaistvuse suurendamiseks rakendatavate meetmete analüüs Euroopa Liidu liikmesriikides, Islandil, Norras ja Liechtensteinis. Euroopa Komisjoni tellimusel valmis 2017. aasta kevadel uuring, milles hinnati meetmeid, mida EL liikmesriigid on rakendanud, et
Eesti Inimõiguste Instituut, 2011 — 11. aprillil 2012 esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet “Inimõigused Eestis 2011”. Järjestikku neljas aruanne käsitleb sarnaselt eelmise aastaga Eesti viimase aasta arengut pea kõigis Euroopa inimõiguste konventsiooniga tunnustatud õigustes. Aruandes antakse ülevaade nii poliitilisest kui
Viies inimõiguste aastaaruanne “Inimõigused Eestis 2012” 30. aprillil 2013 esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet “Inimõigused Eestis 2012”, milles käsitleti Eesti viimase aasta arengut pea kõigi Euroopa inimõiguste konventsiooniga tunnustatud inimõiguste valdkondades. Koondades kokku eelmise aasta olulisemad sündmused inimõiguste valdkonnas, on
2016. aasta 10. detsembril esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet „Inimõigused Eestis 2014-2015”, mis käsitleb Eestis möödunud kahel aastal inimõiguste valdkonnas toimunud olulisemaid arenguid. Eestis on küsimus järjest enam selles, kuidas tagada inimõigused neile vähemustele, kelle inimõiguste võrdseks kaitseks ei piisa
Inimeste tervis mõjutab märkimisväärselt nende võimet igapäevaelus toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ja riigi üldist edu. Tervis on seega oluline rahvuslik ressurss, mis väärib sihi- ja kavakindlat arendamist. Samuti kuulub õigus tervise kaitsele inimese põhiõiguste hulka
Poverty, gender and intersecting inequalities in the EU: Report Ilmunud: 28. november 2016 Vaata publikatsiooni EIGE kodulehel
Poverty and gender over the life cycle: Review of the implementation of the Beijing Platform for Action Ilmunud: 21. aprill 2017 Kirjastus: EIGE Sisu Almost one in four people in the EU live at risk of poverty or social exclusion.
Economic Benefits of Gender Equality in the European Union: Report on the empirical application of the model Ilmunud: 8. märts 2017 Kirjastaja: Publications Office of the European Union ISBN 978-92-9493-738-4 DOI 10.2839/970626 Vaata publikatsiooni EIGE kodulehel
Soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja naiste eneseteostusvõimaluste suurendamine Teabematerjal vabaühendustele ja ajakirjanikele Tekstid: Kadri Aavik ja Liivi Pehk Keeletoimetaja: Raina Vürmer Kujundus ja küljendus: Kadri Aavik Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus 2011 Sisukord Sissejuhatus Naised, sooline võrdõiguslikkus ja areng ÜRO aastatuhande eesmärgid
Women’s labour market participation in the European Union has increased over recent decades, passing 70% in 2014. In that year, women comprised almost 46% of the active EU labour market population. Nevertheless, women’s employment and participation rates are still lower than those of
11. juuni 2003 / RiTo nr 7, 2003 Eesti seadusandliku ja täidesaatva võimu juurest on kõrvale jäänud suur hulk ühiskonnaliikmeid – naised. Olles rahvastikus ülekaalus (53,9%), käsitletakse naisi poliitika kujundamisel ja juhtimisel vähemusena. Loe RiTo veebilehel
Refworld – Integration of refugees in Estonia – Participation and Empowerment
Sugu ja haridus keeles ja meeles Artiklikogumik 2016 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus SisukordEessõna Sooteadlikkus õpetajahariduses – mis ja milleks. Ü.-M. PappKonstrueerides ning legitimeerides traditsioonilist sooideoloogiat – Haridustegelased kui võtmeisikud. E.-M. RootsSooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud. K. Aavik, H. Uusma, M.
Kuidas on arenenud soouuringud hariduses Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2016 Soouuringud hariduses on tulenenud praktilisest vajadusest kiiresti muutuvas maailmas vähendada traditsioonilisi sotsiaal-kultuurilisi piiranguid isiksuse arengule. Need piirangud lähtuvad soolistest eelarvamustest, soostereotüüpidest ja soolisest hierarhiast, mida enda ümber kogetakse.
Milles väljendub sooline ebavõrdsus hariduses? Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2016 Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks ühiskonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrd- õiguslikkuse edendamise, seega põhimõtte, et naistel ja meestel on võrd- sed õigused, kohustused,
COST Social Sciences and Humanities COST Action (A34) Gender and Well-Being: Interaction between Work, Family and Public Policies SOCIAL INDICATORS REPORT 2005-06 Reporters: Anu Laas Eda Merisalu Ken Kalling Merle Varik CONTENTS 1.
Reet Laja (RiTo 14), Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse esinaine Vabatahtlikel naisorganisatsioonidel on Eestis ammused traditsioonid, nende tegutsemisest on kasu mitte ainult naistel endil, vaid kogu ühiskonnal. Eesti riik on kiiresti arenenud. See on kaasa toonud vajaduse lahendada kiiresti
Eessõna autor: Vĕra Jourová Autor: Euroopa Komisjon. Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat Kirjastaja:Euroopa Liidu Väljaannete Talitus Ilmumisaeg:2016 Keel:eesti Loe Digaris
DIGAR Eesti ajalehed http://dea.digar.ee/ Eesti 1920-30ndate aastate ajakirjanduse analüütiline bibliograafia (BIBIS) http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Eesti artiklite ja retsensioonide kroonika 1940-1991 http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud?id=5625 Eesti Lastekirjanduse Keskus. Artiklid http://www.elk.ee/riksweb/ Eesti sõjanduse bibliograafiline andmebaas (ESBA) http://ise.elnet.ee/screens/kv.html Filmialaste artiklite bibliograaafia http://efis.ee/et/varamu/bibliograafia Jaan Eilart. Bibliograafia http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/biblioserver/index2.php?id=96 Kodulugu.ee. Eesti
„Tee teistele seda, mida sa sooviksid, et nad sulle teeksid,” selle oma tähise all astus tänavu 27. mail oma 8. peakoosolekuks Viinis kokku Rahvusvaheline Naisliit. See vanem ja mõjukaim naiste rahvusvaheline organisatsioon on oma 42-aastase tegevuse jooksul kogunud enda ümber