Gender relations have increasingly changed throughout the past decades, and European gender politics have productively accompanied these improvements. Still Europe is far from being a gender-equal society. For a long period gender equality policies have been contextualised mainly as a
European Commission, 2014 —
European Commission, 2014 —
TNS Emor, Praxis, 2015 Uuringuaruanne —
Turu-Uuringute AS, 2016 — Sotsiaalministeerium esitles märtsis 2016. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusi. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eesti elanike arvamused ja ootused naiste ja meeste sotsiaalsete rollide suhtes ning kuidas jagunevad Eesti peredes kohustused ja vastutus pere
EIGE 2017 — Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) uuringu tulemused näitavad, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine avaldab positiivset mõju majanduskasvule. Statistilised hinnangud näitavad, et soolise võrdsuse paranemine aitab Euroopa Liidus luua 2050. aastaks üle 10,5 miljoni täiendava töökoha ja suurendada sisemajanduse
Noorte naiste töötus Euroopa Liidus (Loi, D., Patrizio, M., Samek Lodovici, M., 2017) – Uuringus analüüsiti noorte naiste töötust Euroopa Liidus vanusegruppides 15-24 aastat ja 25-29 aastat (nn NEET noored, kes ei tööta ega õpi). Analüüsi tulemused näitavad, et noortel
Euroopa Komisjon 2017 — „Pay transparency in the EU“ – Palkade läbipaistvuse suurendamiseks rakendatavate meetmete analüüs Euroopa Liidu liikmesriikides, Islandil, Norras ja Liechtensteinis. Euroopa Komisjoni tellimusel valmis 2017. aasta kevadel uuring, milles hinnati meetmeid, mida EL liikmesriigid on rakendanud, et
Eesti Inimõiguste Instituut, 2011 — 11. aprillil 2012 esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet “Inimõigused Eestis 2011”. Järjestikku neljas aruanne käsitleb sarnaselt eelmise aastaga Eesti viimase aasta arengut pea kõigis Euroopa inimõiguste konventsiooniga tunnustatud õigustes. Aruandes antakse ülevaade nii poliitilisest kui
Viies inimõiguste aastaaruanne “Inimõigused Eestis 2012” 30. aprillil 2013 esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet “Inimõigused Eestis 2012”, milles käsitleti Eesti viimase aasta arengut pea kõigi Euroopa inimõiguste konventsiooniga tunnustatud inimõiguste valdkondades. Koondades kokku eelmise aasta olulisemad sündmused inimõiguste valdkonnas, on
2016. aasta 10. detsembril esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet „Inimõigused Eestis 2014-2015”, mis käsitleb Eestis möödunud kahel aastal inimõiguste valdkonnas toimunud olulisemaid arenguid. Eestis on küsimus järjest enam selles, kuidas tagada inimõigused neile vähemustele, kelle inimõiguste võrdseks kaitseks ei piisa
Inimeste tervis mõjutab märkimisväärselt nende võimet igapäevaelus toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ja riigi üldist edu. Tervis on seega oluline rahvuslik ressurss, mis väärib sihi- ja kavakindlat arendamist. Samuti kuulub õigus tervise kaitsele inimese põhiõiguste hulka
COST Social Sciences and Humanities COST Action (A34) Gender and Well-Being: Interaction between Work, Family and Public Policies SOCIAL INDICATORS REPORT 2005-06 Reporters: Anu Laas Eda Merisalu Ken Kalling Merle Varik CONTENTS 1.
Tervisevaldkonna uuringud Rahvastiku tervise arengukava 2009 – 2020 (Sotsiaalministeerium, 2008) Inimõiguste alased aruanded ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni Eesti esimene aruanne 13.11.2015 (eesti keeles) Inimõigused Eestis 2014-2015 (Eesti Inimõiguste Keskus) Inimõigused Eestis 2012 (Eesti Inimõiguste Instituut, 2012) Inimõigused Eestis 2011 (Eesti Inimõiguste Instituut, 2011)
Toimetaja ja kujundaja: Kairi Talves Kirjastaja: Tartu Ülikool Ilmumisaeg: 2011 ISBN 978-9985-4-0690-8 Autoriõigus: Tartu Ülikool, 2011 Sisukord Töötee algus kui protsess. Ave Roots Töökoha leidmine sotsiaalsete võrgustike abil: meeste ja naiste erinevused Eesti tööjõu-uuringu tulemuste põhjal. Priit Jeenas Enesetäiendamise roll
Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009 ; 1 (Sotsiaalministeeriumi toimetised. Uuringuraport) Vaike Vainu, Liina Järviste, Helen Biin, Eesti. Sotsiaalministeerium
Tallinna Ülikool. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Eesti Sotsiaalministeerium 2005 Vaata ka: Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis: [lühikokkuvõte uuringust “Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2005”] ; 1 (Sotsiaalministeeriumi toimetised. Poliitikaanalüüs) Eesti. Sotsiaalministeerium
Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013 Artiklite kogumik. Sotsiaalministeeriumi toimetised 3/2014 Toimetanud Triin Roosalu Artiklite kogumik põhineb 2013. a soolise võrdõiguslikkuse monitooringu andmetel, mille uuringuraport ja ankeet on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel. Sisukord Sissejuhatus 9 1. Ühiskondlikud hoiakud kui soolise võrdõiguslikkuse telg: