Milles väljendub sooline ebavõrdsus hariduses? Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2016 Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks ühiskonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrd- õiguslikkuse edendamise, seega põhimõtte, et naistel ja meestel on võrd- sed õigused, kohustused,
Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on aga jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv, selgub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemustest. Valdav osa elanikkonnast on oma hoiakutes soolist võrdõiguslikkust soosiv, pidades naiste ja
Naiste staatuse komisjon (Commission on the Status of Women, CSW) on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) alakomisjon, mis koosneb 45 neljaks aastaks valitavast liikmest. Komisjoni eesmärgiks on naiste võimustamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine maailmas, selleks määratleb komisjon konkreetseid standardeid ja
COST Social Sciences and Humanities COST Action (A34) Gender and Well-Being: Interaction between Work, Family and Public Policies SOCIAL INDICATORS REPORT 2005-06 Reporters: Anu Laas Eda Merisalu Ken Kalling Merle Varik CONTENTS 1.
Reet Laja (RiTo 14), Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse esinaine Vabatahtlikel naisorganisatsioonidel on Eestis ammused traditsioonid, nende tegutsemisest on kasu mitte ainult naistel endil, vaid kogu ühiskonnal. Eesti riik on kiiresti arenenud. See on kaasa toonud vajaduse lahendada kiiresti
6. märtsil tähistasime feministi ja Eesti naisliikumise juhi Marie Reisiku 130. juubelit tema eluloost ja pärandist rääkiva loenguga, mida viis läbi Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liige ning naiste ajaloo uurija Evelin Tamm. Loengu järel oli osalejail võimalus kuuldu põhjal muljeid
Eessõna autor: Vĕra Jourová Autor: Euroopa Komisjon. Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat Kirjastaja:Euroopa Liidu Väljaannete Talitus Ilmumisaeg:2016 Keel:eesti Loe Digaris
DIGAR Eesti ajalehed http://dea.digar.ee/ Eesti 1920-30ndate aastate ajakirjanduse analüütiline bibliograafia (BIBIS) http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Eesti artiklite ja retsensioonide kroonika 1940-1991 http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud?id=5625 Eesti Lastekirjanduse Keskus. Artiklid http://www.elk.ee/riksweb/ Eesti sõjanduse bibliograafiline andmebaas (ESBA) http://ise.elnet.ee/screens/kv.html Filmialaste artiklite bibliograaafia http://efis.ee/et/varamu/bibliograafia Jaan Eilart. Bibliograafia http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/biblioserver/index2.php?id=96 Kodulugu.ee. Eesti
Uudiskirja saab lugeda siit!
Selle aasta Ladyfest toimub 8.-12. märtsil! Ladyfest on mittetulunduslik feministlik festival, mis sai alguse 2000ndate aastate alguses vabatahtlike ideest tõsta esile naiskunstnikke, -kirjanikke, -muusikuid jne uuel moel. Pärast õnnestunud esimest festivali on Ladyfest toimunud mitmel pool maailmas. Tallinnas toimub
2017. aastal täitub Eesti naisliikumise teekonnal mitu silmapaistvat tähtpäeva. Täpselt sajand tagasi said siinsed naised valimisõiguse ja toimus esimene eesti naiste kongress. 110 aastat tagasi asutati Tartus esimene naisi koondav selts ning 130 aastat tagasi sündis eesti naisliikumise suurkuju Marie
8. märtsil on naistepäev. Eestis seostame seda eelkõige lillede ja kommide kinkimisega, kuid naistepäeva saab ka teistmoodi sisustada. Ajalooliselt on see olnud päev, mil naised on streikinud, protesteerinud ja nõudnud võrdset kohtlemist ja inimõiguste austamist. 2017. aasta 8. märtsil toimub
„Tee teistele seda, mida sa sooviksid, et nad sulle teeksid,” selle oma tähise all astus tänavu 27. mail oma 8. peakoosolekuks Viinis kokku Rahvusvaheline Naisliit. See vanem ja mõjukaim naiste rahvusvaheline organisatsioon on oma 42-aastase tegevuse jooksul kogunud enda ümber
Feminist ja Eesti naisliikumise juht Marie Reisik sai 6. veebruaril 130-aastaseks. Kutsume teid sel puhul kuulama temale pühendatud loengut! Reisik oli õpetaja, tõlkija, kunstirühmituse “Pallas” üks asutajatest, Asutava Kogu ja Riigikogu liige, Tartu Naisseltsi üks asutaja ja juhataja, Tartu Naisliidu
Unustatud naine – koolmeister ja kirjanik Lilli Suburg 150 1. augustil 1991 möödus 150 aastat eesti prosaisti, ajakirjaniku ja kooliõpetaja Lilli Suburgi sünnist. 5. augustil tähistati Vändras tema 150. sünniaastapäeva. Kõigepealt koguneti Vändra lähistele, kus Uue-Vändra Rõusa mõisas Lilli (ristinimega
Projekti kestus: 01.02.2017-30.12.2017 Project summary: – Strengthen Russian and Baltic NGOes who support women in a difficult life situation with new instruments of improving their life quality through means of long-life education and finding their place on labor market; –
Autor: August Wilhelm Hupel Algselt ilmunud 1791 ajakirjas Nordische Miscellaneen Artikkel ajakirjas Tuna, 4/2016 Vaata ka kommentaari artiklile
Autor: Merili Metsvahi, Mati Laur Kommentaar August Wilhelm Hupeli 1791. aasta artiklile “Neitsilikkuse väärtusest eestlaste ja lätlaste hulgas” Artikkel ajakirjas Tuna, 4/2016. Loe artiklit academia.edu
Projekti nimi: Heaolu edendamine Eestis soolist tasakaalu suurendades ja vabakonda kaasates. ENUT 20. Kestus: 16.01–31.12.2017 Eesmärk: Otsene eesmärk on sooliselt võrdse kohtlemise toetamine, sooliste stereotüüpide vähendamine ning erinevate sihtgruppide ja avalikkuse soolise võrdõiguslikkuse alane teavitamine. Kodanikeühenduste sihtrühmade professionaalsuse ja proaktiivsuse
Kivimaa, Katrin Relevance of Gender : Feminist and Other Practices in Estonian Modern Art Artikkel ilmus kogumikus Gender Check, a reader : Art and Theory in Eastern Europe, lk 289-299. 2010 Artiklit saab lugeda www.academia.edu
Kivimaa, Katrin Present Histories and Missing Voices Artikkel ilmus kogumikus Gender Check, A Reader : Art and Theory in Eastern Europe, lk 193-196. Lugeda saab artiklit www.academia.edu
Merili Metsvahi Sugudevahelise suhtlemise ja kosimise teema Ksenia Müürsepaga tehtud intervjuudes Toimetajad: Helen Kästik, Eva Saar Setumaa kogumik 7 (93−117) Tartu Ülikooli Kirjastus Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat; XV-XVI, 2016 Lugeda saab artiklit www.academia.edu
Teksti autorid: Aet Kuusik, Brigitta Davidjants, Ülle-Marike Papp Kujundaja ja illustratsioonide autor: Birgit Pajust Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei 2016 Olemas ka venekeelne versioon
Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne Kristiina Albi, Janek Laidvee, Ülle-Marike Papp, Mari-Liis Sepper Sotsiaalministeerium 2010
Soolõime käsiraamat Võrdõigusvoliniku kantselei 2014