Women’s labour market participation in the European Union has increased over recent decades, passing 70% in 2014. In that year, women comprised almost 46% of the active EU labour market population. Nevertheless, women’s employment and participation rates are still lower than those of
11. juuni 2003 / RiTo nr 7, 2003 Eesti seadusandliku ja täidesaatva võimu juurest on kõrvale jäänud suur hulk ühiskonnaliikmeid – naised. Olles rahvastikus ülekaalus (53,9%), käsitletakse naisi poliitika kujundamisel ja juhtimisel vähemusena. Loe RiTo veebilehel
Refworld – Integration of refugees in Estonia – Participation and Empowerment
Sugu ja haridus keeles ja meeles Artiklikogumik 2016 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus SisukordEessõna Sooteadlikkus õpetajahariduses – mis ja milleks. Ü.-M. PappKonstrueerides ning legitimeerides traditsioonilist sooideoloogiat – Haridustegelased kui võtmeisikud. E.-M. RootsSooaspekt Eesti kutsehariduses: õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud. K. Aavik, H. Uusma, M.
Kuidas on arenenud soouuringud hariduses Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2016 Soouuringud hariduses on tulenenud praktilisest vajadusest kiiresti muutuvas maailmas vähendada traditsioonilisi sotsiaal-kultuurilisi piiranguid isiksuse arengule. Need piirangud lähtuvad soolistest eelarvamustest, soostereotüüpidest ja soolisest hierarhiast, mida enda ümber kogetakse.
Milles väljendub sooline ebavõrdsus hariduses? Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus 2016 Ühinedes Euroopa Liiduga võttis ka Eesti enda üheks arengueesmärgiks ühiskonnas väljakujunenud soolise ebavõrdsuse kaotamise ja soolise võrd- õiguslikkuse edendamise, seega põhimõtte, et naistel ja meestel on võrd- sed õigused, kohustused,
COST Social Sciences and Humanities COST Action (A34) Gender and Well-Being: Interaction between Work, Family and Public Policies SOCIAL INDICATORS REPORT 2005-06 Reporters: Anu Laas Eda Merisalu Ken Kalling Merle Varik CONTENTS 1.
Reet Laja (RiTo 14), Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhatuse esinaine Vabatahtlikel naisorganisatsioonidel on Eestis ammused traditsioonid, nende tegutsemisest on kasu mitte ainult naistel endil, vaid kogu ühiskonnal. Eesti riik on kiiresti arenenud. See on kaasa toonud vajaduse lahendada kiiresti
Eessõna autor: Vĕra Jourová Autor: Euroopa Komisjon. Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat Kirjastaja:Euroopa Liidu Väljaannete Talitus Ilmumisaeg:2016 Keel:eesti Loe Digaris
DIGAR Eesti ajalehed http://dea.digar.ee/ Eesti 1920-30ndate aastate ajakirjanduse analüütiline bibliograafia (BIBIS) http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/ Eesti artiklite ja retsensioonide kroonika 1940-1991 http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud?id=5625 Eesti Lastekirjanduse Keskus. Artiklid http://www.elk.ee/riksweb/ Eesti sõjanduse bibliograafiline andmebaas (ESBA) http://ise.elnet.ee/screens/kv.html Filmialaste artiklite bibliograaafia http://efis.ee/et/varamu/bibliograafia Jaan Eilart. Bibliograafia http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/biblioserver/index2.php?id=96 Kodulugu.ee. Eesti
„Tee teistele seda, mida sa sooviksid, et nad sulle teeksid,” selle oma tähise all astus tänavu 27. mail oma 8. peakoosolekuks Viinis kokku Rahvusvaheline Naisliit. See vanem ja mõjukaim naiste rahvusvaheline organisatsioon on oma 42-aastase tegevuse jooksul kogunud enda ümber
Unustatud naine – koolmeister ja kirjanik Lilli Suburg 150 1. augustil 1991 möödus 150 aastat eesti prosaisti, ajakirjaniku ja kooliõpetaja Lilli Suburgi sünnist. 5. augustil tähistati Vändras tema 150. sünniaastapäeva. Kõigepealt koguneti Vändra lähistele, kus Uue-Vändra Rõusa mõisas Lilli (ristinimega
Autor: August Wilhelm Hupel Algselt ilmunud 1791 ajakirjas Nordische Miscellaneen Artikkel ajakirjas Tuna, 4/2016 Vaata ka kommentaari artiklile
Autor: Merili Metsvahi, Mati Laur Kommentaar August Wilhelm Hupeli 1791. aasta artiklile “Neitsilikkuse väärtusest eestlaste ja lätlaste hulgas” Artikkel ajakirjas Tuna, 4/2016. Loe artiklit academia.edu
Kivimaa, Katrin Relevance of Gender : Feminist and Other Practices in Estonian Modern Art Artikkel ilmus kogumikus Gender Check, a reader : Art and Theory in Eastern Europe, lk 289-299. 2010 Artiklit saab lugeda www.academia.edu
Kivimaa, Katrin Present Histories and Missing Voices Artikkel ilmus kogumikus Gender Check, A Reader : Art and Theory in Eastern Europe, lk 193-196. Lugeda saab artiklit www.academia.edu
Merili Metsvahi Sugudevahelise suhtlemise ja kosimise teema Ksenia Müürsepaga tehtud intervjuudes Toimetajad: Helen Kästik, Eva Saar Setumaa kogumik 7 (93−117) Tartu Ülikooli Kirjastus Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat; XV-XVI, 2016 Lugeda saab artiklit www.academia.edu
Teksti autorid: Aet Kuusik, Brigitta Davidjants, Ülle-Marike Papp Kujundaja ja illustratsioonide autor: Birgit Pajust Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei 2016 Olemas ka venekeelne versioon
Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne Kristiina Albi, Janek Laidvee, Ülle-Marike Papp, Mari-Liis Sepper Sotsiaalministeerium 2010
Soolõime käsiraamat Võrdõigusvoliniku kantselei 2014
Teemalehed poliitikavaldkondades voliniku veebilehel Võrdõigusvoliniku kantselei 2014 Teemalehed Haridus ja teadus Tööturg ja tööelu Töö ja pereelu ühitamine Jätkusuutlik areng Naised ja ettevõtlus Tööohutus ja töötervishoid Sooline võrdõiguslikkus – mõisted ja mõõtmine Sotsiaalkindlustus Teemalehed valmisid projekti „Soolõime ja
Sinu õigused tööelus. Lesbid, geid ja biseksuaalid Võrdõigusvoliniku kantselei 2015
Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate meetmete analüüsimine ja seoste loomine võrdsete võimaluste edendamisega Võrdõigusvoliniku kantselei 2016
Võrdne kohtlemine projektides – juhend võrdse kohtlemise põhimõtete järgimiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rahastatud projektides Võrdõigusvoliniku kantselei 2016
Juhend soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimiseks ÜKP fondide rahastatud projektides Võrdõigusvoliniku kantselei 2016