• Towards Gender Equality in the Cultural and Creative Sectors

      See aruanne keskendub kultuuri rollile soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja mis veelgi olulisem – kuidas saavutada sooline võrdõiguslikkus kultuuri- ja loomesektoris. ELi liikmesriigid määratlesid esmakordselt soolist võrdõiguslikkust prioriteedina kultuuri tegevuskavas aastateks 2019–2022. Sooline võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtuste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba aluspõhimõte. See on ka kultuurilise mitmekesisuse eeltingimus. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja võitlus soolise diskrimineerimise vastu

    • Girls’ career aspirations in STEM

      Uuring vaatleb tüdrukute karjäärivaliku tegureid ja ajendeid, mis puudutab tehnoloogiavaldkondi. Uuringu ajendiks on pidev naiste alaesindatus naised teaduse ja tehnoloogia tööturul. Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri peadirektoraat, 2021 Allalaadimine (uuring ja lühiülevaade)

    • Gender Differences in Tertiary Education: What explains STEM Participation?

      Kõrghariduse omandanud naiste osakaal on aja jooksul kiiresti kasvanud ja ületab nüüd meeste oma. Ometi on nad tugevalt alaesindatud reaalteaduse valdkondades (üldiselt tuntud kui teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika või STEM).Nende valdkondade majandusliku tähtsuse tõttu on oluline julgustada naisi reaalaineid õppima ja neis valdkondades tegutsema. See vähendaks ka ametialast segregatsiooni ja soolist palgalõhet, kuna need

    • Thematic Fiche: Education and LGBTIQ Diversity

      Ülevaade uurib, kuidas edendada kaasavat haridust kõigile õppijaile, eelkõige kuidas edendada turvalisi ja toetavaid õpikeskkondi ning toob häid näiteid demonstreerimaks, kuidas kaasav õhkkond tekitab õpikeskkondades ühtekuuluvustunde ja parandab õppijate heaolu. Tellija: Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri peadirektoraat, 2021 Täitja: ET 2020 kaasava hariduse ja ühiste väärtuste edendamise töörühm Allalaadimine

    • A comparative analysis of gender equality law in Europe

      See aruanne annab ülevaate ELi soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise viisidest Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, samuti Islandi, Liechtensteini ja Norra (EMP riigid), Ühendkuningriigi ja viie kandidaatriigi (Albaania, Montenegro,Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi) siseriiklikes seadustes. Analüüs põhineb riikide aruannetel, mille on koostanud soolise võrdõiguslikkuse õiguse eksperdid Euroopa võrdõiguslikkuse võrgustikust (EELN). Tellija: Euroopa Komisjoni Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, 2021

    • Riina Aana — Vanemaealiste meeste juhendamise kogemused organisatsioonis Elektrilevi OÜ näitel

      Tallinna ÜlikoolHaridusteaduste InstituutAndragoogika ja täiskasvanuhariduse valdkondTallinn 2021 Juhendaja: Tiina Tambaum (MA) Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada ettevõttes töötavate vanemaealiste meestearusaamad juhendamisest ning nende rollist juhendajana ja anda ülevaade nende pooltkirjeldatud kogemustest juhendajana organisatsiooni oskusteabe jagamisel.Uurimuse tulemusena selgusid kaasamise ja juhendamise viisid, mis on organisatsioonistöötavate vanemaealiste meeste poolt kõige enam eelistatud.

    • Kairi Kullas — Lapse turvalisus kui üks osa seksuaalkasvatusest 4-7aastaste laste vanemate hinnangul

      Tallinna ÜlikoolHaapsalu kolledžTervisejuhi õppekavaHaapsalu 2021 Juhendaja: MA Liina ViiretKaasjuhendaja: Lemme Haldre Uurimistöö probleemküsimuseks on kas ja kui paljud lapsevanemad vestlevad lapsegaseksuaalkasvatuse teemadel või millistel viisidel ning tingimustel räägitakse lastele kehaturvalisusest, privaatsusest, beebide ilmale tulekust või meeste/naiste vahelistest erinevustest?Uurimistöö eesmärgiks on läbi viia 4-7aastaste laste vanemate hinnangute analüüs lasteturvalisusest kui ühest osast seksuaalkasvatusest.

    • Kadri Kesküla — Soolise palgalõhe käsitlemine eesti trükimeedias aastatel 2010-2021

      Tallinna ÜlikoolDigitehnoloogiate InstituutInfoteadusedTallinn 2021 Juhendaja: Elviine Uverskaja Käesoleva töö kontekstis uuritakse, kui palju ja kuidas on eesti meedia soolist palgalõhet kui ühtesoolise ebavõrdsuse näitajat käsitlenud.Magistritöö eesmärgiks on DIGAR Eesti artiklite andmebaasi alusel välja selgitada ajavahemikus2010-2021 eesti trükimeedias soolise palgalõhe (SPL) teemal ilmunud artiklid ning nendeanalüüsimisel leida vastused küsimusele, kuidas ajakirjandus on antud teemat kajastanud.Uuring tugineb