Uuringud on näidanud, et töötamine on Eesti inimestele oluline: majandusliku kindlustatuse korral sooviksid töötamisest loobuda vaid 10% naistest ja 2% meestest (Rahvastikuminister: töö- ja pereelu ühitamine, 2007). Samas soovivad paljud inimesed olla ka lapsevanemad ning nautida vaba aega. Seega võib nende valdkondade vahel tekkida konflikt. Töö- ja pereelu ühitamise puhul räägitakse peamiselt kolmest probleemsest valdkonnast ning püütakse neid ühitada: palgatöö, lastehoid ning kodutööde jagamine. Töö- ja pereelu ühitamine puudutab nii naisi kui mehi. Selleks, et tulla toime nii lapsevanema, elukaaslase kui töötajana, peaksid vanematevahelised kodused kohustused olema jagatud õiglaselt. Samuti on oluline, et tööandjad teadvustaksid probleemi ning pakuksid töötajatele paindlikke töövorme. Tähtis on ka riigipoolne sekkumine ning seda eelkõige lastehoiuvõimaluste kättesaadavaks muutmisel.
Allikas: Rahvastikuminister: töö- ja pereelu ühitamine
Töö- ja pereelu ühitamine on juba mitmeid aastaid olnud ENUTis olulisel kohal. Oleme teemat käsitlenud keskendudes nii naistele/emadele kui ka meestele/isadele.
Projektid
ENUT koos vabaühendustega sooteadlikku poliitikat arendamas (2014)
ENUT koos vabaühendustega edendamas sooteadlikku poliitikat ühiskonnas (2013)
Soolise võrdõiguslikkuse abil jätkusuutlikumat ühiskonda loomas – ENUT 15 (2012)
Meeste ja naiste potentsiaali võrdväärsem rakendamine ühiskonnas – ENUT tegevusprogramm (2011)
PKK – Tööelu kvaliteedi parandamine praktilise kollektiivläbirääkimiste käsiraamatu väljaandmise ning selle kasutusvõimaluste tutvustamise kaudu (2010-2011)
Pereelu kvaliteedi tõstmine läbi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise sotsiaalvaldkonnas (2009)
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine sotsiaalvaldkonnas, eelkõige perepoliitikates: töö- ja pereelu ühitamine keskendudes meestele ja isadele. Sootundlike eelarvete koostamine (2008)
Töö- ja pereelu ühitamine: isade osaluse suurendamine lastekasvatamises (2008)
EQUAL projekt “Choices and Balance” (2005-2007)