Organisatsiooni Think Global (Oxfam, 2018) uuring näitas, et noored on motiveeritud lahendama keerulisi probleeme, näiteks nagu diskrimineerimine, ning nad tunnevad oma vastutust, kuid noored ei tea, kust alustada. Maailmahariduse eesmärgiks ongi võimestada noorte arusaamist maailmast ning aidata neil leida jõukohaseid lahendusi kaasa rääkimiseks ja tegutsemiseks. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) alustas esimese maailmaharidusliku projektiga
Kestliku arengu eesmärkide hariduslikud minifestivalid – sellist pealkirja kandev projekt viidi ENUTi poolt läbi ajavahemikus oktoober 2017 kuni jaanuar 2018. Hariduslike minifestivalide projektist võttis osa kolm kooli: Viljandi Kesklinna Kool (kolm klassi), Pärnu Vabakool (üks klass) ning Tallinna XXI Kool
Autorid: Eve Mägi (Poliitikauuringute Keskus Praxis), Helen Biin (Poliitikauuringute Keskus Praxis, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut), Karmen Trasberg (Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut), Kersti Kruus (Eesti Kaitseliit) Ilmunud: Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 4(1), 2016, 159–194 Annotatsioon Soolise võrdõiguslikkuse taotlemisel lähtutakse põhimõttest, et
Haridussüsteem (selle kõik tasemed) on oluline sotsiaalsete sooliste erinevuste ja ebavõrdsuste taastootmise ja omandamise institutsionaalne keskkond. Lisaks õpetajate otsestele ja varjatud suhtumistele ja hoiakutele, mis lapsi mõjutavad, on soolistatud tegurid juba haridusasutuste struktuuridesse (näiteks õppekavad- ja materjalid) tihedalt integreeritud ning seda kõike vaatamata seadustes sätestatud võrdsetele võimalustele kõigile inimestele. Sooaspektid haridussüsteemis on olulised, kuna nad
Projekt „Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse“ vältas 26 kuud – 2013. aasta detsembrist 2016. aasta jaanuarini. Projekti tegevuste elluviimist rahastas Norra toetuste 2009-2014 soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu ühitamise programm. Projekti eesmärgiks oli toetada soolise võrdõiguslikkuse lõimimist Eesti
2016. aasta 10. detsembril esitles Eesti Inimõiguste Keskus aastaaruannet „Inimõigused Eestis 2014-2015”, mis käsitleb Eestis möödunud kahel aastal inimõiguste valdkonnas toimunud olulisemaid arenguid. Eestis on küsimus järjest enam selles, kuidas tagada inimõigused neile vähemustele, kelle inimõiguste võrdseks kaitseks ei piisa