ENUT’i suvekool toimus Viimsi mõisa karjakastelli hoones asuvas tervisekeskuses Harmoonikum 18. ja 19. augustil. Mõlemal päeval oli osalejatel võimalik kasutada ENUT’i välkraamatukogu.

Suvekooli avas ja ettekandeid ning arutelusid modereeris ENUT’i esinaine Reet Laja. Kahe päikesepaistelise päeva jooksul kuulati 19 ettekannet ja sõnavõttu.

Suvekooli üheks eesmärgiks oli osalejate kurssiviimine nii rahvusvahelisel tasandil kui ka Eestis väljatöötatud poliitiliste dokumentide ja arengutega. Nii haarasidki esimese päeva ettekanded temaatiliselt rahvusvaheliste institutsioonide ja Eesti eri taseme strateegiliste dokumentide ülevaateid, teisel päeval saadi teadmisi sellest, mis on soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas toimumas ja kavas Eesti kolmandal ja valitsussektoril ning suvekooli lõpuks jõuti indiviidide vaimse  tervise probleemide ja teenuste käsitlemise konkreetsemale tasandile.

Suvekooli alguses tutvustas projektijuht Marion Ründal ENUT’i partnerlusprojekti “ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust” (01.01.2020–31.12.2022) osalejaid ja kavandatud tegevusi.

1. Euroopa Liidu institutsioonide poolt väljatöötatud poliitilised dokumendid
(Halliki Voolma, Riina Kütt)

2. Soolise võrdõiguslikkuse poliitikad kohalike omavalitsuste tasandil Euroopas, Eestis ja mujal
(Ott Kasuri, Liivi Pehk, Hely Hollo)

3. Arengud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas Eesti kolmandas ja valitsussektoris
(Mari-Liis Sepper, Rait Kuuse, Käthlin Sander, Liina Kanter)

4. Vaimse tervise teemad ja teenused 
(Barbi Pilvre, Voldemar Kolga, Karmen Joller, Marge Vainre, Eleri Kivinukk, Helerin Heiger, Illimar Lõiv)

Suvekooli lõpus tutvustas Ene Lill – Harmoonikumi tervisejuht ja toitumisnõustaja, mahekosmeetik/õpetaja, terapeut – pakutavaid teenuseid, sh. meesklientidele suunatud õllespaa (õllevann) teenust, mis kutsus kuulajates esile mõnusaid muhelusi.

Suvekooli kokkuvõtteks arvas soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp:

Esimese koolituspäeva lõpuks jäid kõlama nn. kõrgemate tasandite strateegiliste dokumentide aluspõhimõtted ja ideaaleesmärgid, aga nendes kasutatud mõistete ja terminite sisuline avamine/mõistmine vajab ilmselgelt edasisi arutelusid seminaride ja nõupidamiste vormis. Vastasel juhul võivad Euroopa Liidu poliitikadiskursuses kasutavad mõisted nagu näiteks feministlik majandus või feministlik hooldusmajandus, jääda meie kultuuriruumis hoopiski lahti mõtestamata ja mõistmata. Tahes-tahtmata mõjutavad üha uued mõisted ja sõnakasutus ka erialase ning soolise võrdõiguslikkuse teema- ning poliitikavaldkonnas kasutatava sõnavara arengut meil.

Paljudel juhtudel pole ka Eesti poliitilistes sihiseadetes avatud nn. ideaaleesmärkide tähenduslikku sisu ega seost selliste selgete eesmärkidega, mida saaks praktiliselt silmas pidada ja mille nimel konkreetseid meetmeid rakendada järgnevate, alama taseme strateegiates ja tegevuskavades.

Lahtimõtestamist vajab näiteks strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse inkorporeeritud neoliberaalne ideaalpilt ühiskonnast, kus kõigil on loodud võrdsed võimalused eneseteostuseks. Milles näiteks see eneseteostus ja ühiskonnaelus osalemine väljendub ja kuidas seda mõõta? Mida tähendab  „kõigile võrdsete võimaluste loomine sõltumata nende vajadustest“?

Nagu selgus, on sageli isegi kahe suurima sotsiaalse rühma – naiste ja meeste olukordade võrdlemise oluliseks pidamine veel puudulik.

Kuidas toetada SOM-i eksperte, kelle arvamusi kooskõlastusprotsessides sugugi alati ei arvestata ning ei järgita kehtivat õigusnormi, mis kohustab kõigi strateegiliste dokumentide puhul arvestama võimalike sooliste mõjudega? Kuidas vältida soolise võrdõiguslikkuse kui selgepiirilise poliitikavaldkonna (üle 100 indikaatori!)  hägustumist?

ENUTI suhtevõrgustiku ühise inforuumi loomiseks tuleks leida aega ja võimalusi kutsuda sotsiaalteadlasi tutvustama ja arutlema viimastel aastatel oluliseks tõusnud lähenemisviisi – intersektsionaalsuse ja õigus- ning poliitikaloomes  üha trendikamateks muutnud nügimiste ja müksude teooria kasutamisest indiviidide käitumiste mõjutamisel. Millised seosed on nügimisteoorial seni kasutusel olnud sotsiaalsete praktikate põhise ühiskonnaprotsesside seletamisega? Seni on soolise ebavõrdsuse analüüsimise põhituumikuks olnud mitte indiviid ja tema käitumine, vaid sotsiaalne praktika, sotsiaalsete gruppidega identifitseerimine ja nende normide internaliseerimine. 

Täname kõiki esinejaid, osavõtjaid (kahe päeva jooksul käis tarkust taga nõudmas üle 40 inimese) ja Harmoonikumi meid võõrustamast.

ENUTi suvekool 2020 toimus projekti “Enut ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust 2020-2021” raames ning seda toetas Eesti Sotsiaalministeerium