Kestliku arengu eesmärkide hariduslikud minifestivalid

Kestliku arengu eesmärkide hariduslikud minifestivalid – sellist pealkirja kandev projekt viidi ENUTi poolt läbi ajavahemikus oktoober 2017 kuni jaanuar 2018.

Projekti juht Els Heile tutvustab festivali programmi Tallinna 21. koolis.

Hariduslike minifestivalide projektist võttis osa kolm kooli: Viljandi Kesklinna Kool (kolm klassi), Pärnu Vabakool (üks klass) ning Tallinna XXI Kool (kaks klassi). Kokku said projektist osa 154 õpilast ning 4 õpetajat. Kõikides koolides käsitleti projekti tegevustesse kavandatud kuut ÜRO kestliku arengu eesmärki: vaesuse kaotamine (arengueesmärk nr 1); kvaliteetse hariduse ning elukestva õppevõimaluste tagamine  (nr 4); sooline võrdõiguslikkus (nr 5); ligipääs veele ning korralikele sanitaartingimustele (nr 6); edendada säästvat tarbimist ja tootmist (nr 12); leida meetmed kliimamuutuste mõjude vastu võitlemiseks (nr 13).

Projekti läbiviimiseks koostati  juhendmaterjal õpetajatele; valmistati ette materjalid ja tegevuskava, mida tundides kasutada.

Projekt viidi läbi kolmes etapis.

I etapp: õpilastele tutvustati kuut kestliku arengu eesmärki ning arutleti eesmärkide saavutamiseks vajalike tingimuste ja võimaluste üle. Viidi läbi küsitlus õpilaste esialgsete teadmiste kohta.

II etapp: õpilased uurisid gruppidena ühte enda valitud arengueesmärki, millest koostasid esitluse. Esitlus kajastas nii probleemi kui võimalikke (kohalikke) lahendusi.

II etapp: õpilaste grupid esitlesid oma presentatsioone ühe valitud arengueesmärgi kohta ENUTi korraldatud minifestivalil. Õpilasi tunnustati tehtud töö eest. Projekti kolmandas etapis kajastati enim kestliku arengu eesmärki nr 6.

Kasutatud materjal ja interaktiivsed tegevused: Projekti tegevuste jaoks kasutati materjale World’s Largest Lesson’i (WLL) kodulehelt, mida tõlgiti ja kohandati vastavalt vanuseastmele. Lahenduste arutelu jaoks loodi subtiitrid ühele WLL videole.

Teemade tutvustamiseks kasutati ka tunnile eelnevaid/järgnevaid rahvusvahelisi teemapäevi: 11. oktoober – rahvusvaheline tüdrukute päev, 16. oktoober – rahvusvaheline toidu päev.

Klassidele jäeti lisamaterjalidena ka MTÜ Mondo ÜRO kestliku arengu eesmärkide plakatid.

Interaktiivsete tegevustena olid näiteks planeeritud erinevad tarneahelat tutvustavad mängud, puhta vee olulisust tõestav mäng, soostereotüüpe ümber lükkavad mängud ja sõnade rägastike lahendamine.

Teavitustegevus: projektis kavandatud minifestivale kajastati ENUTi Facebooki leheküljel: Viljandi, Pärnu, Tallinn. Viljandi minifestivalile pühendatud postitus jõudis 1930 inimeseni, Pärnu ja Tallinna minifestivalide postitusi nägi vastavalt 640 ning 670 inimest.

Viljandis toimunud minifestivali kajastas ka kohalik ajaleht Sakala (5. detsember 2017).

Minifestivali kajastasid ka koolid oma sotsiaalmeedia kanalites (Viljandi), kodulehel (Tallinn) ning uudiskirjades (Pärnu).

Pärnu Vabakoolis toimusid igal hommikul infominutid kõikidele kooli õpilastele, kuhu ka projektijuht rääkima kutsuti, seega oli terve kool projektist teadlik.

Projekti mõju hindamiseks viidi esimeses ja kolmandas etapis läbi küsitlus, mis hindas õpilaste teadmisi nii üldiste globaalsete/kohalike probleemide kohta kui ka teadlikkust ÜRO kestliku arengu eesmärkide osas.

Väga positiivselt võeti projekt vastu Pärnu Vabakoolis ning Viljandi Kesklinna Koolis. Mõlemas koolis oli projekt tunni tegevustesse kaasatud ning ka festival toimus tundide ajast, seega ei olnud see õpilaste jaoks lisakohustust. Tallinna XXI koolis toimus aga minifestival pärast tunde ning ka ettekande valmistamine ei olnud osa tunni tegevusest, mis võis mõjutada õpilaste suhtumist projekti, kuna seda nähti lisakoormusena.

Kokkuvõte

Projekti mõjuanalüüs näitab, et projekti tulemusena on õpilased enesekindlamad oma teadmiste osas. Lisaks olid õpilased kolmanda etapi lõpuks teadlikud probleemidest, mida projekti alguses ei osatud mainida (nt sooline võrdõiguslikkus). Kui projekti alguses olid lahendust vajava küsimuse vastused pigem abstraktsed, passiivsed või puudulikud, siis projekti lõpus toodi juba välja spetsiifilisemaid ning konkreetsemad. See näitab, et õpilased suudavad tajuda, et üksikisikutelgi on võimalus oma tegudega globaalseid probleeme mõjutada.

 

Vaata ka