Tervisevaldkonna uuringud

• Rahvastiku tervise arengukava 2009 – 2020 (Sotsiaalministeerium, 2008)

Inimõiguste alased aruanded

• ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni Eesti esimene aruanne 13.11.2015 (eesti keeles)
• Inimõigused Eestis 2014-2015 (Eesti Inimõiguste Keskus)
• Inimõigused Eestis 2012 (Eesti Inimõiguste Instituut, 2012)
• Inimõigused Eestis 2011 (Eesti Inimõiguste Instituut, 2011)

Üle lävepaku seminarilt: http://www.tallinn.ee/est/Seminar-Ule-lävepaku

Sooline võrdõiguslikkus

• „Pay transparency in the EU“ – Palkade läbipaistvuse suurendamiseks rakendatavate meetmete analüüs Euroopa Liidu liikmesriikides, Islandil, Norras ja Liechtensteinis.
• Euroopa Komisjoni tellimusel valmis käesoleva aasta kevadel uuring, milles hinnati meetmeid, mida EL liikmesriigid on rakendanud, et suurendada palkade läbipaistvust ja seeläbi tõhustada võrdse ja võrdväärse töö eest naistele ja meestele võrdse palga maksmise põhimõtte rakendamist. Euroopa Komisjon on oma soovituses (C(2014) 1405 final) toonud välja 4 peamist meedet:
  1. Töötaja õigus nõuda informatsiooni sama ja samaväärset tööd tegevate naiste ja meeste palgatasemete kohta.
  2. Tööandja kohustus anda aru eri soost töötajate keskmiste palgatasemete kohta töötajate kategooriate ja positsioonide lõikes.
  3. Tööandja kohustus viia läbi naiste ja meeste võrdse palga auditeid.
  4. Meetmed kindlustamaks, et kollektiivläbirääkimistel käsitletaks ka naistele ja meestele võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise, sh palgaauditite läbiviimise küsimusi.

  Uuringu tulemuste järgi on uuringus osalenud riikidest (kokku 31), vaid kümnes riigis rakendatud vähemalt üht eelpool nimetatud meetmetest. Uuringus rõhutatakse, et palkade läbipaistvuse suurendamine on oluline, et vähendada soolist palgalõhet organisatsiooni tasandil.

  Riikidele, kus toimuvad peamiselt individuaalsed palgaläbirääkimised ja kus kollektiivläbirääkimised on vähem levinud (selliste riikide hulka kuulub ka Eesti), soovitatakse keskenduda selgemate reeglite kehtestamisele palkade määramisel (sh lisatasud staaži, haridustaseme, tööpingutuse eest jms) ja palgaskaalade loomisele. Sealjuures  peetakse oluliseks just erasektoris nende küsimustega tegelemist.

• Noorte naiste töötus Euroopa Liidus (Loi, D., Patrizio, M., Samek Lodovici, M., 2017) – Uuringus analüüsiti noorte naiste töötust Euroopa Liidus vanusegruppides 15-24 aastat ja 25-29 aastat (nn NEET noored, kes ei tööta ega õpi). Analüüsi tulemused näitavad, et noortel naistel, kel lasub suurem vastutus laste ja pere eest hoolitsemisel, on suurem oht sattuda mitteaktiivsete NEET-noorte hulka või töötada kas osaajaga või tähtajalise lepinguga isegi siis, kui neil on omandatud kõrgharidus.  Sooline segregatsioon hariduses ja koolitussüsteemis viib omandatud oskuste mittevastavuseni tööturu tegelike vajadustega, tekitab raskusi juurdepääsul informatsioonile ja töö leidmisel ja viia diskrimineerimiseni tööturul.Riikides, kus toetussüsteemid töö- ja pereelu ühitamiseks on hästi välja arendatud, on sooline lõhe NEET-noorte seas palju väiksem. Noorte naiste tööturule juurdepääsu parandamiseks ja tööturul soolise lõhe vähendamisel on eriti tõhusad need meetmed, mis soodustavad töö- ja pereelu ühitamist (eriti lapsehoiu teenuse kättesaadavuse tagamine) ja meetmed, mis toetavad noori koolist tööle siirdumisel.
• Soolise võrdõiguslikkuse majanduslik kasu (Eige, 2017) – Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) uuringu tulemused näitavad, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine avaldab positiivset mõju majanduskasvule. Statistilised hinnangud näitavad, et soolise võrdsuse paranemine aitab Euroopa Liidus luua 2050. aastaks üle 10,5 miljoni täiendava töökoha ja suurendada sisemajanduse koguprodukti kuni 10% võrra.See on esimene uuring, mis kasutab ökonomeetrilist mudelit (E3ME makroökonoomiline mudel), et hinnata soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmete makromajanduslikku efekti poliitikavaldkondadele. Uuring keskendub kolmele soolise võrdsuse edendamise meetmele: naiste suurem osakaal STEM erialadel ja töökohtadel (teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika), naiste suurem osalus tööturul ja soolise palgalõhe vähenemine.Analüüsi tulemused näitavad, et märkimisväärselt osutab positiivset mõju majandusele naiste osakaalu suurendamine STEM erialadel ja töökohtadel – tekib juurde uusi kõrge tootlikkusega töökohti, kiireneb üldine majanduskasv ning väheneb sooline palgalõhe.
• „Economic Benefits of Gender Equality in the European Union – EU and EU member states overview“(EIGE, 2017) – olukorra raport soolise võrdõiguslikkuse olukorra kohta EL liikmesriikides .Raport võtab kokku, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste olukord on viimaste kümnendite jooksul Euroopa Liidus paranenud tänu seadusmuudatustele ning sotsiaalsetele ja kultuurilistele arengutele tööturul. Ent suured erinevused naiste ja meeste vahel esinevad endiselt haridustasemetes, sissetulekutes, tööhõives ja hoolduskoormuse jagunemisel. Antud raport toob taaskord välja, et võimaluste võrdsustamiseks tööturul, oleks vaja edendada naiste suuremat osakaalu STEM erialadel ja töökohtadel (teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika), mille tulemusena kasvaks naiste osalus tööturul, väheneks sooline palgalõhe ja kasvaks riikide majanduslik tootlikkus üldiselt.
• Kõrge kvaliteediga haridussüsteemid paistavad silma nii suurepäraste õpitulemuste kui võrdsusega õpitulemustes (OECD, 2017) – Edinburghis, Šotimaal toimus märtsis seitsmes õpetajavaldkonna tippkohtumine, kus tulid kokku maailma parimate haridussüsteemidega riikide poliitikakujundajad ja õpetajaühenduste juhid. Aruteludel keskenduti küsimusele, kuidas viimaste PISA tulemuste taustal toetada õpetajate professionaalset arengut.Tippkohtumiseks OECD poolt välja antud uuringus „Empowering and Enabling Teachers to Improve Equity and Outcomes for All“ arutletakse selle üle, kuidas jõuda kõigi õpilaste puhul silmapaistvate tulemusteni, mis vastavad nende võimetele, jõupingutusele ja püüdlustele. Uuringus rõhutatakse, et mitte kõigil õppuritel ei ole ühesugune stardipositsioon ning haridussüsteem peab tagama, et sellised tegurid nagu õppija sotsiaal-majanduslik olukord, sugu, etniline päritolu vms ei takistaks õppija potentsiaali hariduses. Hoolimata väikestest erinevustest poiste ja tüdrukute loodusteaduste õpitulemustes, on poistel ja tüdrukutel väga erinevad ootused oma karjäärile. Kõigis OECD riikides nägid tüdrukud end töötamas pigem meditsiini valdkonnas ja poisid seevastu IT-valdkonnas, inseneri või teadlasena. Meetmed, mida eri riikides kasutatakse tagamaks iga õppuri potentsiaalile vastavate võimete väljaarendamist, hõlmavad kvaliteetse alushariduse tagamist, riskigruppi kuuluvate õppurite varajast märkamist ja neile erineva toe pakkumist koolist väljalangemise ennetamiseks, tuge keelebarjääride ületamisel, eelarvamuste ja stereotüüpide kummutamist, mis võivad tekitad väära ettekujutuse poiste ja tüdrukute võimetest ja karjääri ootustest teatud aladel.
• Soolise võrdõiguslikkuse monitooring (Turu-Uuringute AS, 2016) – Sotsiaalministeerium esitles märtsis 2016. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusi. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eesti elanike arvamused ja ootused naiste ja meeste sotsiaalsete rollide suhtes ning kuidas jagunevad Eesti peredes kohustused ja vastutus pere ülalpidamise, koduste tööde ning laste eest hoolitsemise osas.Tulemustest selgub, et  Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, kuid tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on endiselt traditsioonilisi soorolle järgiv.Hoiakud poiste ning tüdrukute kasvatamisel on teatud määral traditsioonilisi soorolle ning stereotüüpe taasloovad.  Oskusteks, mida peeti olulisteks eelkõige poiste kasvatamisel, on tehnikaga ümberkäimine, ettevõtlikkus ning autojuhtimine; tüdrukute puhul aga söögitegemisoskus, oma välimuse eest hoolitsemine ning kodu koristamine.Meeste võimalusi tööturul peavad naiste omadest paremateks pooled meestest ning 2/3 naistest. Monitooringu andmetel on palgatööd tegevatel naistel vähem võimalusi oma töötasu kujunemisel kaasa rääkida kui palgatöötajatest meestel. Enam kui pooled küsitletutest nõustusid ka sellega, et tööandjad tasustavad meestöötajaid naistöötajatega võrreldes tavaliselt kõrgemalt, pidades mehi endiselt põhilisteks peretoitjateks (60%) ning et naiste tööd väärtustatakse tavaliselt vähem kui meeste tööd (58%). Laialdast poolehoidu leidis mõte, et töökuulutustesse peaks märgitud olema palganumbrid/vahemikud (88% pooldab).
• Soolise võrdõiguslikkuse täiendkoolitus koolijuhtidele (Praxis, 2016)
• Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse 2014-2015 (Praxis)
• Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse 2014-2015 (kursused) (Praxis)
• Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest tööandjate seas ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks (TNS Emor, Praxis, 2015)
• Statistical data on Women entrepreneurs in Europe (European Commission, 2014)
• Statistical Data on Women Entrepreneurs in Europe. Country Fiche. Estonia. (European Commission, 2014)
• Global Entrepreneurship Monitor 2015/16 (GEM, 2016)
• The Role of Men in Gender Equality – European Strategies & Insights (2012) ja Study on the Role of Men in Gender Equality (Eesti juhtumi analüüs) (Praxis, 2012)
• Developments in working life in Europe 2015: EurWORK annual review (Eurofound, 2016) – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond on avaldanud kokkuvõtte tööelu arengust Euroopas 2015. aasta kohta. Võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonna kohta on raportis öeldud, et paljude 2015. aastal avaldatud uuringute tulemuste põhjal saab öelda, et Euroopa 2020 tööhõive eesmärgi (75% 20-64 aastaste naiste ja meeste tööhõive) saavutamiseks on vaja rohkem panustada naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamisse, eriti naistele ja meestele tööturul võrdsete võimaluste loomisele. Eurostati 2015. aasta andmetel oli Eestis 20-64 aastaste meeste tööhõive 80,5% ja naiste tööhõive 72,6%.
• Soolised lõhed hariduses (Haridus- ja Teadusministeerium, 2016)

Vanus

• A comparative analysis of the active ageing policies in the Baltic countries (Praxis, 2014)
• Vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2015 (Praxis, 2015)
• Pilk halline alale. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitikate kujundamiseks (SHARE ja Tallinna Ülikool, 2016)

Rahvus

• Arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ (Kultuuriministeerium, 2016)
• Arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaanid ja rakendusplaanide täitmise aruanded (Kultuuriministeerium)
• Võrgulehe kutsekeel.ee tuntuse ja kasutatavuse uuring 2013 (Turu-uuringute AS 2013)
• Eestikeelse õppe rakendamine kutsekeskhariduse vene õppekeelega rühmades 2013 (Saar Poll 2013) – Andmetabelid 2013 – Lisa 4; Andmetabelid – Lisa 5;