ENUTi suvekool toimus 24.–25. augustil 2022 Aegnal Admiralimajas
Kokkuvõtted suvekooli ettekannetest ja aruteludest
Tervitus: Kesklinnaosa vanem Monika Haukanõmm
Aegna kuulub kesklinna, 10km kaugusel kesklinnast, Tallinna avastamata pärl. Välisprojekt koostöös Soomega – väikesaarte arendamine ökosaarteks (telkimisplatsid, tualetid, militaarpärand). Saarel mitu randa: Põhjarand, Lõunarand. Aegna saarel loodusmaja – noortel võimalik saada osa mitmetest looduharidusprogrammidest. Sadam vajab parandamist. Plaan on ehitada kohvik-ootepaviljon. Kuna maastikukaitseala, siis piirangud. Vaja jälgida, et turism ei ohustaks saare ökosüsteemi.
Eliko Petser Aegna Loodusmajast
Eliko Petser tutvustas ülevaatliku esitlusega Loodusmaja tegevust saarel. VAATA ESITLUST
ENUT strateegilise partnerluse projekt (Marion, Reet)
Marion Ründal ja Reet Laja tutvustasid lühidalt SoM ja ENUTi strateegilist projekti ja projektipartnereid, kes olid ka suvekoolist osa võtma kutsutud parema tulevikukoostöö nimel.
ENUT on aastatel 2022-2024 SOM strateegiline partner soolise võrdõiguslikkuse edendamise vallas. Projekti raames teeme koostööd ka kauaaegsete partnerite Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA), Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL), Personalijuhtide Ühinguga PARE ja Meeste Garaažiga.
SOM on meile üsna vabad käed jätnud tegevuste osas, kuid eelarve oli üsna piiratud, sestap oleme tavapärastele tegevustele (raamatukogu avatud hoidmine, selle täiendamine, info jagamine, kevadkonverentsid, suvekoolid, sügisesed naiste ettevõtluse konverentsid) lisanud eelkõige koolitusi (koostöös PARE, EENA ja ELVLga), mõned uued materjalid SVÕ vallast eri sihtgruppidele, paar podcasti ja artiklit, tugi meeste organisatsioonide võrgustiku üritusele jne. Tahame lisaks natukene tegeleda teemadega Naised ja sport ning Naised poliitikas. Ning muidugi loodame juba käesoleva aasta lõpuks jõuda uue Ariadne Lõnga numbri ilmutamiseni, milleks meil on suur tugi uuest peatoimetajast ning hakkajatest kolleegiumi liikmetest.
Lisaks strateegilise partnerluse projektile oleme jätkuvalt tegelenud mitme projekti abil Valgevene naiste toetamisega ning osalenud ka Läänemeremaade Nõukogu toetatud projektis, mis tegeles Läänemere ümbruses elavate inimeste (eelkõige naiste) ühise identiteedi ja kultuuripärandiga.
ENUT on ka partner projektis Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamine, seda koostöös MTÜga Eluliin ja firmaga Havas.
Eluliin (Eda Mölder)) – meediaprojekt – vägivallaennetus (perevägivald, seksuaalne vägivald – seksiost)
Ette on nähtud selles projektis kaasata mehi. Sõnaväe kampaania – Sõnaväega perevägivalla vastu. Uus kiht – Eestis palju häid mehi (pole vägivaldsed) – oleksid eeskujuks poistele. Õpetajatele perevägivalla materjalide tutvustamine. Õpetajatele materjalide tutvustamine on just käsil. Õpetajad ei taha end sellega väga siduda – teavitamine ei andnud ohvrile mingit tulemust nende arvates. Ootasid teistsugust tulemust. Teavitusfilmid. Kuidas üldse alustada koolis juttu vägivallast? Kust maalt läheb riidlemine üle vägivallaks? Filmides mudeldatakse nii olukordi kui ka lahendusi.
2021. a 16000 teavitust politseile, 4000 osas alustati menetlust. Teatatakse ainult 15-st protsendist juhtumitest! Vaimset vägivalda ka palju. Naisi ajendab pöörduma surmahirm, meestel tavaliselt surmahirmu ei ole. 16 tapmist peredes, kusjuures ka suurema lapse vägivald vanema vastu. Levinud ka vägivald vanurite vastu. Statistikat keeruline teha. Samasoolised paarid võivad olla ka väga vägivaldsed (mõlemad võrdsed tugevuselt).
Naiste tugikeskus lahendab nende probleeme, kes enam ei saa kodus olla. Vägivald on naiste ja meeste ajalooliselt väljakujunenud võimusuhete tagajärg.
Seksuaalne vägivald moodustab üle poole perevägivallast.
Prostitutsiooni kaasatud naiste vanus suureneb. 60% naiste sissetulekust läheb otse kuritegelikule elemendile, 40%-st võetakse kõik kulud. Seksiostjaid Eestis 8%.
Ühe ohvriga seotud keskmine summa 358000€ (perevägivallas). Ohvrite eluea ja elu kvaliteedi uuringut ei ole, kuid see on kindlasti langenud.
Hoiakud perevägivalla suhtes on muutunud, seda ei peeta enam „elu osaks“, kuid on jäänud ikka veel ohvri süüdistamine.
Mehelikkuse juurde ei käi enam vägivald. Vaja võimendada heade meeste eeskuju. Häid mehi on rohkem. Kampaania „Mees, mõtle õige peaga“ on mõeldud heade näidete esiletoomiseks.
Sooline võrdõiguslikkus linnades-valdades (Linnade ja Valdade Liit – Sirje Ludvig, Ott Kasuri)
Valdade (varasem maaomavalitsuste) ja Linnade Liit ELVL roll võrdõiguslikkuses – suunised on kirja pandud Euroopa hartas soolise võrdõiguslikkuse kohta (KOV katusorganisatsioon Euroopas CEMR, väljaanne tõlgitud, 2008).
CEMR juures tegutseb võrdõiguslikkuse poliitika tugirühm. Võrdõiguslikkus poliitikas – andmed volikogude esimeeste kohta. Üldiselt KOV tasandil N-M suhe ei huvita, aga huvitab suhe parlamendis.
KOV harta: võimu jagamine algab KOV tasandilt – oluline naiste osalemine. Tõmbluku e sebra meetod. Valimisnimekirjades tuleb lähtuda sellest, et ühiskonnas on mehi ja naisi võrdselt. Varasemast kogemusest võib öelda, et Harta artikkel 16 (lastehoid) paneb naised tegutsema. Naised on olnud valmis selle nimel KOV-i kandideerima. Nüüd on ka mehed selles osas teadlikumaks muutunud ja toetavad lastehoiu edendamist. Kui koos valdade liitmisega juhtivaid ametikohti KOV-ides vähenes, siis peale 2021. aasta valimisi tuleks uuesti läbi vaadata meeste-naiste tasakaal otsustamistasandil.
Linnade ja valdade päev on igal aastal linnade-valdade aktiivi koolitusüritus. Seal on enamasti olnud ka võrdõiguslikkuse töötuba. Tuleb tõdeda, et poliitikud tulevad kaasa mõtlema enne riigikogu valimisi. KOV-idest on Euroopa hartaga soolise võrdõiguslikkuse kohta liitunud ainult Kose vald! Poliitikud viitavad põhiseadusele, kus on kõik määratletud.
Rohkem tuleb valdades-linnades arutada seda, mis on kasu sootundlikust eelarvestamispoliitikast valdades ja linnades. See aitab kaasa mõelda (hobiharidus ja huvitegevus, eakate ja noorte tegevuse toetamine jne) parema ja paindlikuma eelarve poliitikale. Olemas on eelarvestamiseks juhendmaterjalid (Riigieelarve naistele ja meestele, soolise võrdõiguslikkuse käsiraamat, ENUT-i materjal), aga aeg on neid värskendada ja uusi häid praktika näiteid koguda.
Neljas koolitustsükkel valminud ELVL-is, mõeldud uutele tulijatele. Koolituse suunad paika pandud. Küsitlus alati pärast koolitust. ENUTi arutelud-koolitused on sinna teretulnud.
ELVL tegeleb rahastusega. Rahastuse näide – kuidas lastehoid KOV tasandil lahendatakse? Eeskujuks eesti naine, kes peab eralasteaeda Helsingis. Lasteaia ja hoiukohti ostab KOV eraettevõtjatelt kui endal pole ja teenuse kasutaja maksab võrdselt. Võrdsuse põhimõte on oluline. Keegi KOVidest peab alustama, siis teised võtavad üle. Haridus ja KOV juhid saavad infot ELVL-i kaudu. Otsustavad KOV juhid. Sama huvitegevusega (Harku vallas kõigile lastele võrdne kompensatsioon). Harku valla kogemusest veel: Kas toetada kultuuri või sporti? Sõltub ka sellest, kes osalevad. Vaadatakse ka saadud projektitoetusi.
Vabaühenduste rahastamine (juhendmaterjal) – hästi koostatud.
ELVL võtab osa ka soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tööst. Üks viimase aja teemadest on ahistamine (ülikoolis, koolis). Probleemi eitamise etapist on üle saadud. Koolide probleem keerulisem, sest tegu on lastega. Kuna gümnaasiumis on täna juba täiskasvanud, siis on põhikooli ja gümnaasiumi seadus on jalgu jäänud (vanemaid enam kooli kutsuda ei saa).
ELVL koostööhuvi Soolise võrdõiguslikkuse voliniku, ENUTI ja teistega. Liisa Pakosta, Liina Kanter, Reet Laja – on olnud head partnerid teema käsitlemisel.
Mitu projekti on praegu käigus. KOV-ide personalijuhtide võrgustiku loomine ja nende koolitamine. Amet oluline, aga juhid ei väärtusta seda ametit. Töökius, palgalõhe. Võti on personalijuhi käes! Olukorra parandamiseks peavad naised tulema valimisnimekirja ja saama ka vastavat koolitust, et probleeme lahendada.
Perevägivalla üks põhjuseid on ka vaesus – töötasu probleemid. Tasuta hommikupuder koolis – hea sotsiaalprogramm!
Reet Laja: Plaan teha uusi materjale omavalitsustele.
Kiitus ENUTILE kui heale koostööpartnerile!
Ariadne Lõng (AL)
Reet Laja: Ariadne Lõng on esimene ja ainuke akadeemiline soouuringute ajakiri Eestis, ilmub alates aastast 2000. On tõsine akadeemiline ajakiri vastava kolleegiumiga. Oluline on ajakiri ka erialakeele arendamiseks. AL väljaandmine on projektipõhine. On tulnud ja tuleb igaks aastaks otsida raha. Rahvusvahelise süsteemi muutumise tõttu vormistati AL uude süsteemi ümber koos AL-le eraldi kodulehe loomisega. Tööd on alustanud uus toimetajate ring. Oodatakse kaastöid.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise töösuundadest. Heaolust. Kaisa Knight jt Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna esindajad. Tulevasest ohvriabi seadusest. Kristiina Luht. Arutelu.
Lee Maripuu (Sotsiaalministeerium)
2022 uuringud ja analüüsid: 4 tk
Valmimas: 2tk, sh iga 5 aasta tagant valmiv soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2022 ja OECD palgalõhe analüüs
Avatud on võrdsusveeb: vordsuskeskus.ee (suunatud poliitikakujundajatele, haridusele)
SoM valmistab ette Heaolu arengukava 2023–2030 (5 alaeesmärki, peamised tegevussuunad HEA 2023-2030 (6tk)
Taotlusvoorud: ESF 22+
EL suunalt: 2 EL direktiivi – sooline tasakaal börsiettevõtetes (nõukogu liikmete valik läbipaistvaks), puudutab ka avaliku sektori ettevõtteid; ja palkade läbipaistvus (digitööriist Palgapeegel (vähendada ettevõtte halduskoormust)) – muutub ettevõtetele kohustuslikuks direktiivi rakendumisel.
Kaisa Knight (Sotsiaalministeerium)
Võrdse kohtlemise töösuunad: Võrdse kohtlemise seaduse muutmine, Ligipääsetavuse seaduse vastuvõtmine – vabaühendustel vabad käed võrdse kohtlemise edendamiseks.
Mitmekesisuse edendamine; Ligipääsetavuse indeks; LGBT kogukonna kogemused tervishoius
Sügis 2022 tegevused – 4tk; uus asekantsler Hanna Vseviov
Heaolu arengukava 2023–2030 Võrdsete võimaluste meetme tegevussuunad – 5 tk
Uus ohvriabi seadus, Kristiina Luht (Sotsiaalministeerium)
Ohvriabi reform: teenuseid on palju juurde tulnud. Töötajad teevad ka teavitustööd koolides ja mujal.
Alates 2006. a regulaarsed tegevuskavad. Perevägivalla tõttu kaotame 116–300 miljonit, ohvriabi eelarve 4 miljonit.
Suurimad muudatused uude seadusesse – andmevahetuse lubamine raskes seisus ohvri puhul; abivajaduse hindamine; uutel teenustel (nt asitõendite säilitamine, kuni seksuaalkuriteo ohver soovib hagi esitada) õiguslik alus; psühholoogiline abi (pere- ja seksuaalvägivalla ohvritele võimaldatakse abi ka enne kohtumenetluse alustamist); seosed ja infovahetus lastekaitse ja ohvriabi vahel; vägivallakuriteo ohvri hüvitis sihipärasemaks (püsiv kahju tervisele).
Oodatakse justiitsministeeriumi tagasisidet (31.08). Kehtivus planeeritud alates 31.03.2023.
Briti Nõukogu projektide tutvustus. Liis Raudsepp, Briti Nõukogu
Eesmärgid ja initsiatiivid – fookuses sugu. (People2peole Cultural Engagement programme al 2016) – alanud II faas. (500000€ poolaastas)
GESI marker (gender equality and social inclusion) – uus lähenemisviis
Naised, mehed ja tervis – Riin Ehin (Biontec) VAATA ESITLUST
Mehed elavad 8 aastat vähem ja 4 aastat vähem tervena. Mees 74,4, naised 82,8
Naised 76 a tervena, mehed 72 a tervena.
Pooled mehed ja 2/3 naised surevad südame-veresoonkonna haigustesse. Naistel rohkem insulte.
20% surmajuhtudest pahaloomulised kasvajad.
Traumad.
Koroona ja kuumalained.
Insult – peale 4 tundi jäävad pikaajalised kahjustused. Kiire abi oluline.
Meestel stress – vererõhk tõuseb, naistel stress – pulsisagedus tõuseb.
Vähk: naistel – rinnavähk ja melanoom, meestel – eesnäärme-, kopsuvähk.
Ravimid mõjuvad erinevalt. Erinev geneetiline taust.
Naised on jäänud ravimiuuringutest välja, sest mõju viljakas eas naistele võib ulatuda nende lasteni. Soospetsiifilised ravimitoimed pole teada.
Info linkidel.
Kuidas olla terve:
Liikumine, tervislik toit, suitsetamisest loobumine, stressi kontroll, sõbralikud suhted jne … lemmikloom.
Mikrobioom!
Akne võib viidata erinevatele tervisehäiretele. 15% rasestumishäiretest ja katkemisest on põhjustatud mikrobioomi häiretest.
Hoolitsus seedimise (mikrobioomi) eest võib lisada elueale 10-20 aastat.
ENUT suvekooli külastasid ka Prantsuse feministlik ühingu esindajad „Choisir la cause des femmes“ – Violaine Lucas, Manon Kerivel
1972 kohtuprotsess naise üle, kes tegi abordi pärast vägistamist. Pärast seda ettepanekud uute seaduste vastuvõtmiseks abordiõiguse andmiseks.
2005 projekt naiste õiguse kohta otsustada oma elu kõigi tahkude üle.
Euroopa erinevate riikide seaduste hulgast valiti välja seadused ja projekt kinnitati Euroopa projektide hulka. Aga see ei töötanud.
Külastavad EL riike ja paljusid Ida-Euroopa riike, sh Eesti sel aastal, et kaasata erinevate maade naiste organisatsioone ja selgitada välja, mis on nende maade probleemid.
Euroopa peaks saama kaasaegseks kohaks, et valitseksid võrdsed võimalused naistele.
Ühine kõigile riikidele – naiste õigused on väga haprad, autoritaarsed valitsused ei hoolitse naiste õiguste eest. Abordikeeld on üks võimalusi naiste õigusi piirata. Kümnest külastatud riigist on ainult paaril edasiminek, teised kasutavad religiooni, et põhjendada tagasiminekut õigustes. Istanbuli konventsiooni jälgitakse sõna-sõnalt vägivallaküsimustes artikkel 3 osas. Prostitutsioon on teemaks paljudes riikides. Rumeenias rasedus enne 14 aastat probleemiks. Katoliku usk, õigeusk ja islam – kõik üks kolmandik.
Prantsusmaal on probleemiks koduvägivald ja vägivald üldse (nt tänaval). Seaduse ja selle rakenduse vahel on lõhe. Seadused väga korralikud.
Abort on vaeste naiste probleem. Nad ei saa korralikku abi, näiteks keeldutakse valuvaigistitest abordi puhul. Rikastele antakse.
25. august
Kokkuvõtted 24. augustist. Reet Laja
ENUT-i ja MTÜ Meeste Garaaž koostöö
MTÜ sai alguse 2018. Koostöö ENUT-iga algas 2020
Koostöös mitu projekti (nt Eluliini projekt), praegu alustatud ENUT-i strateegilise partnerluse projekt.
Meeste liikumine ei ole veel tugevaks muutunud, pigem kipub hääbuma.
MTÜ MG – püsivaid liikmeid ca 15, aegajalt käib kohal veel teist niipalju. Kohtutakse regulaarselt igal teisipäeval.
MTÜ tutvustused ka ajakirjanduses, et kaasata uusi liikmeid. Interneti kasutus probleemiks. Vajab õpetamist.
PARE ja ENUTi koostöö: Kai Saard, PARE, Maris Zernand (TTÜ õppejõud) ja Kaja Toomsalu ja Maria Jeskova Eesti Ametiühingute Keskliidust
PARE personalijuhtimise käsiraamat – ENUT täiendab omalt poolt. Eraldi koosolek sel teemal kokku leppida septembris!
PARE juubel 30. juubeliaasta tähistamine. PARE tööelu manifest. 22 punkti, kuidas kergendada personalijuhtide ja tööandja elu. Muudatusettepanekud seadustesse. Tervisetoetuse nimekirja vabamaks laskmine (100€ kvartalis).
Ellu viidud: iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste sisseviimine – palk koefitsiendiga. Detailid veel kokkuleppimisel.
Eesmärgid:
- Edendada Eesti tööelu.
- Edendada Eesti ettevõtete juhtimiskvaliteeti – analüüsi vormid kvaliteedi hindamiseks.
Uuringu tegemisel kolmas osapool PARE, kes annab uuringule usaldusväärsust. PARE arendusnõunik. Koostöö Eesti Teadusagentuuriga.
Tegevused tulenevad neist kahest peasuunast. Olulised on võrgustikuüritused.
Novembris – naiste ettevõtluse kuu – teha ühine Podcast ENUTiga.
UUS – Kutse taotlemine üks kord aastas, uuendamine teine kord aastas.
Kutsestandardid on seotud õppekavaga Majanduskoolis, mujal viidatud.
Liikmeid veidi alla 500. Personalijuhte Eestis üle kolme ja poole tuhande!
Personaliprojekt sooliselt võrdõiguslikuks – koostöö ENUTiga
AMETIÜHINGUTE KESKLIIT – esindab riiklikul tasandil kõiki töötajaid.
AÜ – vabatahtlik või MTÜ Eestis. Liikmed kas haruühingud või üleriigilised
Õpetajad ja arstid eraldi. Teevad koostööd.
AÜ-l riigi toetust ei ole, liikmemaksud.
AÜ kaitsevad oma liikmeid individuaalselt, kollektiivsetes suhetes kaitsevad kõiki töötajaid. Kohtumised valitsuse tasandil. SotsMinisteeriumi tasandil seadusandlikud küsimused.
Liikmed teevad oma otsused oma võimekuse piires. Tegutsevad oma ettevõtte piires. Keeruline eraettevõtluses. Näiteks Transpordiettevõtete AÜ.
Sooline võrdõiguslikkus – võitlus miinimumpalga eest, võitlus keskmise palga eest. Miinimumpalga tase ei ole läinud paremaks võrreldes keskmise palgaga.
EL-is tulekul miinimumpalga direktiiv – suurendab läbipaistvust. Min.palk peab võimaldama inimesel ära elada norm tööajaga. Aitavad sektori tasandi läbirääkimised. Edendada kollektiivläbirääkimisi. Saavutada 80% kollektiivlepingutega kaetust.
Praktiline kollektiivläbirääkimiste käsiraamat!
Käsitleda raamatutes ka töökiusu jms.
