Autor: Barbi Pilvre
Väljaandja: Friedrich-Ebert-Foundation in Estonia, 2022
Covid-19 pole mitte ainult viirus, vaid sotsiaalne nähtus, millel on täpne sooline mõõde. Naiste nõrgemat positsiooni Covid-19 kriisiga toimetulekul tunnistas Eesti valitsus avalikult juba 2021. aastal. Naised on olnud pandeemia esirinnas nii meditsiinis, sotsiaaltöös, hoolduses kui ka hariduses. Naiste töökoormust on suurendanud ka vajadus kodus kaugõppe eest hoolitseda. Ebavõrdsus on kasvanud, kuna enamikul peredel pole lihtsalt võimalust lapsehoidjaid ja juhendajaid palgata.
Turismi ja hotellinduse valdkonnas kaotas aastatel 2020–2021 töö rohkem naisi kui mehi, kui piirangud neid tööstusharusid tabasid (mõlemad domineerivad naised). 2021. a andmed ei näita, et Covid-19 kriis oleks rohkem naisi mõjutanud; nii naised kui mehed, kes sel aastal töö kaotasid leidsid samal aastal uue töökoha.
Covid-19 surmajuhtumite osas näitavad olemasolevad andmed, et enim on mõjutatud vanemad mehed (Pau, 2021). Covid-19 on avaldanud suurt mõju ka vanemate ja laste vaimsele tervisele. Riigi ja kohalike omavalitsuste abi ennetuseks ega tagajärgedega tegelemiseks pole siiski olnud piisav.
Kriisikommunikatsiooni peetakse väga halvaks. Näiteks info koolide kohta ning kodu- ja tööelu ümberkorraldamine toimus mõnikord väga järsult, isegi üleöö.