Raadio 4 intervjueeris Tallinna saabunud Ukraina delegatsiooni, mis külastas Tallinna projekti „Uued võimalused Ukraina naistele ja noortele“ raames. Osalejate seas olid Viktoria Talashkevitsh, MTÜ Press-Club Reform juht, Viktoria Aleksejevits kutsehariduse valdkonnast, samuti õpetajad, ajakirjanikud ja aktiivsed kodanikud piirkonnast. Intervjueeris Varvara Kuznetsova.
Vestlus algas küsimusega reisi eesmärkidest. Osalejad rääkisid, et tegemist on õppe- ja kogemusvahetuse formaadiga: nad tutvuvad Eesti metoodikatega hariduse, ettevõtluse ja sotsiaalse toe valdkonnas, osalevad kohtumistel ja aruteludel, et leida praktikaid, mida saab kohandada Ukrainas. Programmis on nii inspireerivad kogemused kui ka konkreetsed tööriistad — näiteks „Edutiimide“ metoodika naisettevõtjate toetamiseks, mida nad varem ei tundnud.
Olulise osa vestlusest moodustas noorte teema. Osalejad rõhutasid, et vaatamata sõjaolukorrale tahavad Ukraina noored õppida, areneda ja jääda kodumaale. Sarnased programmid aitavad kujundada patriootlikku hoiakut ja avavad ligipääsu uutele kogemustele. Õppeasutused püüavad luua tingimused, kus noored saaksid end teostada Ukrainas, mitte otsida tulevikku välismaal.
Eraldi käsitleti meedia rolli. Ajakirjanikud jagasid oma kogemusi sellest, kuidas nende töö muutus pärast täiemahulise sõja algust. Peamine ülesanne ei ole üksnes valeinfo ümberlükkamine, vaid manipuleerimise äratundmine ja ennetamine. Venemaa propaganda, nagu osalejad märkisid, kasutab ära ühiskondlikke nõrkusi, et tekitada sisepingeid. Seepärast on kohalikel meediaväljaannetel oluline roll — hoida ühiskondlikku sidusust ja selgitada, kus on tõde ja kus on manipulatsioon.
Vestluses peatuti ka sisemisel rändel ja naisettevõtlusel. Paljud naised, eriti ümberasunud, hakkasid sõja alguses otsima uusi eneseteostuse viise. Need, kes varem töötasid raamatukogudes, lasteaedades või turismi valdkonnas, mõistsid, et neil tuleb alustada oma ettevõtteid. Viktoria Talashkevitshi sõnul registreeris eelmisel aastal piirkonnas ettevõtteid rohkem naisi kui mehi. Inspiratsiooniks olid paljuski Eestis nähtud lähenemised ja eeskujud.
Lõpuks arutati psühhoemotsionaalse toe vajadust. Kui 2022. aastal ei olnud paljud valmis tunnistama väsimust või traumat, siis nüüd koguvad eneseabi ja taastumise koolitused kümneid osalejaid. See näitab mitte ainult pinge taset, vaid ka naiste valmidust endaga tegeleda ja tuge otsida.
Intervjuu lõpus arutleti naiste ja noorte rolli üle Ukraina ülesehitamisel — ning selle üle, kuidas isegi lühike visiit välismaale võib anda vajalikke ressursse, ideid ja kontakte, et jätkata tegutsemist.
Kuula intervjuud (vene keeles) Raadio 4 kodulehel.
Teise intervjuu andis delegatsiooni liige, kes enne ümberasumist töötas teadlasena ning hiljem giidina Hersonis.
Vestluses kirjeldas ta elu okupeeritud linnas: kuidas muutus Herson, kuidas töötas Vene propaganda ning kui raske oli eakate vanematega linnast lahkuda.
Pärast evakueerimist alustas ta ootamatult ajakirjanikukarjääri ning kirjutab nüüd artikleid Ukraina langenud sõduritest, aidates nende peredel leinaga toime tulla ja mälestust hoida.
See intervjuu on tunnistus valust, kuid ka vaprusest ja võimest alustada elu uuesti.
Kuula intervjuud (vene keeles) Raadio 4 kodulehel.