Turu-Uuringute AS, 2016

—

Sotsiaalministeerium esitles märtsis 2016. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusi. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eesti elanike arvamused ja ootused naiste ja meeste sotsiaalsete rollide suhtes ning kuidas jagunevad Eesti peredes kohustused ja vastutus pere ülalpidamise, koduste tööde ning laste eest hoolitsemise osas.Tulemustest selgub, et  Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, kuid tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on endiselt traditsioonilisi soorolle järgiv.Hoiakud poiste ning tüdrukute kasvatamisel on teatud määral traditsioonilisi soorolle ning stereotüüpe taasloovad.  Oskusteks, mida peeti olulisteks eelkõige poiste kasvatamisel, on tehnikaga ümberkäimine, ettevõtlikkus ning autojuhtimine; tüdrukute puhul aga söögitegemisoskus, oma välimuse eest hoolitsemine ning kodu koristamine.Meeste võimalusi tööturul peavad naiste omadest paremateks pooled meestest ning 2/3 naistest. Monitooringu andmetel on palgatööd tegevatel naistel vähem võimalusi oma töötasu kujunemisel kaasa rääkida kui palgatöötajatest meestel. Enam kui pooled küsitletutest nõustusid ka sellega, et tööandjad tasustavad meestöötajaid naistöötajatega võrreldes tavaliselt kõrgemalt, pidades mehi endiselt põhilisteks peretoitjateks (60%) ning et naiste tööd väärtustatakse tavaliselt vähem kui meeste tööd (58%). Laialdast poolehoidu leidis mõte, et töökuulutustesse peaks märgitud olema palganumbrid/vahemikud (88% pooldab).

Loe edasi / lae alla PDF