11. detsembril 2024 korraldas ENUT ümarlaua-seminari “Naised poliitikas – väljakutsed ja üksteise jõustamine” Tallinnas, Komandandi majas (Toompea 1).
Seminari eesmärgiks on võimestada poliitikas olevaid naisi ja julgustada naisi poliitikasse tulema, kogemuste jagamine, naiste võrgustumine üle erakondade.
ENUT juhatuse esinaine Reet Laja avas seminari ja tegi ülevaate ENUTi tegevusest naiste toetamisest poliitikasse jõudmisel ja seal ka edukalt tegutsemisel
Üheks märgiliseks teetähiseks soolise võrdõiguslikkuse edendamisel kogu maailmas oli 1995. A ÜRO IV naiste maailmakonverents Pekingis, millest ka Eesti delegatsioon osa võttis. Pekingi deklaratsioon ja tegevuskava, mille 12st eesmärgist üks on pühendatud teemale Naised võimu- ja otsustamisstruktuurides, millest on meil olnud võimalik juhinduda juba ligi 30 aastat. Naiste koolitamise ja koostöö edendamisega alustati aktiivselt juba 90-ndatel aastatel. Olulisteks sammudeks olid 1998. aastal Riigikogu Naiste Ühenduse ja Erakondade naisteühenduste ümarlaua loomine. ENUT-I mitmepäevane rahvusvaheline konverents “Eesti naised poliitikas” toimus 1999. a veebruaris. Tänaseks on läbi viidud sadu erinevaid üritusi naiste toeks poliitikasse minekuks ja seal ka edu saavutamiseks.
EIGE värske ELi soolise võrdõiguslikkuse indeksi Eesti 2024 skoor on 61,6, millega oleme Euroopa Liidu riikide seas 17. kohal. Naisi on rohkem valitsemise juures, kuid vähem majanduslike ja sotsiaalsete otsuste tegemise valdkonnas. Võimu valdkonna skoori paranemist mõjutabnaiste osatähtsuse kasv valitsuses – naiste osakaal ministrite seas kasvas 13 protsendilt 2019. aastal 47 protsendini 2021. aasta esimeses kvartalis.
Seega – meil on edusamme naiste poliitikasse jõudmisel, kuid põlvkonnad vahetuvad ja naistele suunatud koolituste, seminaride ja eriti kogemuste vahetamisega tuleb jätkata.
Reet Laja ESITLUS
Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Mari-Liis Sepper tegi põhiettekande “Naised poliitikas. Noppeid statistikast ja uuringutest”.
Lähteks: Sooliselt tasakaalus otsustusprotsess on demokraatlikum ja legitiimsem; kui nn. meestekvooti kõigutada, jõuavad naised tipp-poliitikasse; naised ei pea tooma paremat/õilsamat/eetilisemat poliitikat; naised ei esinda naisi, vaid erinevaid maailmavaateid, täpselt nagu mehedki. Naiste väiksemat osalemist takistavad suhtumine ja eelarvamused, milles avaldub suurem skeptilisus naiste pädevuse suhtes.
Ettekandja käsitles ka naiste kajastamist meedias võrrelduna meestega. Näiteks tõi ta välja riietuse võrdluse, mida naiste puhul kajastatakse tunduvalt rohkemate detailidega ning kuni isiklike solvanguteni välimuse kirjeldamises. Käsitlused, mis puudutasid perekonnaelu näitasid selgelt tehtavaid erinevusi mees- ja naispoliitikute peredesse/lastesse suhtumises.
Samuti rääkis Mari-Liis Sepper seda, mis soodustab soolist tasakaalu poliitikas, tuues näiteid ja võrdlusi Eesti, Rootsi ja Soome süsteemist.
Mari-Liis Sepperi ESITLUS
Züleyxa Izmailova tutvustas isiklikku lugu poliitikasse tulekust ja sellest, mida on tähendanud tema jaoks tegeleda enda poolt valitud teemadega. Ta selgitas ka seda, kuidas tal tuli hakata üht erakonda vahepeal juhtima ning kuidas ta ühest erakonnast teise jõudis.
Hannah Lahe valgustas samuti poliitikas osalemist naisena, tuues välja, millised on aspektid ja problemaatika olla noore naisena poliitikas. Samas käsitles ta ka meeste rolli koopereerumises ning tiimitöös ja naiste kaasamises poliitikas.
1. naisena poliitikas osalemisest
2. noore naisena poliitikas osalemisest
Ka tema rääkis eelarvamustest, puudutades teemat nii naiste kui meeste juures, tuues välja ka erinevused. Ta tõi näiteid oma kogemustest vanemate meeste suhtumisest noore naise avalike esinemiste juures ning puudutas ka naiste suhtumist noore naise osalusel poliitikas. Uuema trendina osutas ta meeste konservatiivsuse tõusule ja seda eriti nooremate meeste juures. Ta tõi ära ka esinemistel tekkivad probleemid kommunikatsioonis valitud teemadel, tuues ühena välja tema poolt valitud teema: kliimamuutus ja keskkonnateemad ja sellega seotud alaaspektid.
Seejärel jõuti seminaril diskussiooni ja kogemuste vahetamiseni ning soovitusteni kohalike omavalitsuste valimistele vastu minnes.
Rõõmuga tõdeti, et kohal olid osalejad kõigist Eesti erakondade naisteühendustest /erakondadest, tutvustades nii oma isiklikke ja naisteühenduste seisukohti kui ka erakondade seisukohti ja ühtimisi. Välja toodi Eesti poliitika algusaja teemad ja muutused tänaseks, mis on kaasa toonud suurema konservatiivsuse ja seda eriti tänase noorema põlvkonna meeste seas.
Kõik osalejad said võimaluse ennast tutvustada ja oma tegevussuundadest rääkida. Samuti ühiselt arutada seni kuuldut ja muid olulisi teemasid. Huvi pakkusid osavõtjatele kogemused Soomest ja Rootsist. Ka kvootide rakendamise erinevad variandid – kas on olnud naiste jaoks soodsad või toonud tagasilööke? Selgub, et olenevalt sellest, kuidas neid on erinevates riikides rakendatud.
Arutleti meeste tähtsuse üle meeskondade moodustamisel (võrdlus Eestiga) ning
intervjuude üle meedias (keda meedia eelistab intervjuude tegemisel).
Milline on õige aeg poliitikasse minekuks, kuidas valida erakonda (isiklikud kogemused, kas vanus mängib siinjuures rolli). Naiste enda nägemus nende rollist naispoliitikuna.
Kuidas on olla tipus, mis see endaga kaasa toob. Kui oluline on toetus teistelt naistelt. Rõhutati, et oluline on hoida soolist solidaarsust ka siis, kui naispoliitikute seisukohad on erinevad nii maailmavaateliselt kui poliitilistes tõekspidamistes.
Ka toodi välja süvavõltsingute kasutamine naiste vastu poliitikas jt. teemad.
Eraldi käsitleti seda, kuidas paremini kaasata noori aktiivsesse poliitikasse. Uue põlvkonna teemad, soolise võrdsuse narratiiv eesti ja vene kogukonnas, milles on täna suuri erinevusi.
Pikaaegset kogemust noortekogudega jagas Maris Sild. Ta jagas ka ülevaadet Tallinna linna volikogu koosseisudest ja naistest seal ning milliseks on olukord täna kujunenud.
KOKKUVÕTE ja ETTEPANEKUD
Kokkuvõtvalt tunnustati positiivselt seda, et seminari üks eesmärkidest, naiste võrgustumine üle erakondade, oli edukas, sest kohal olid kõikide erakondade esindajad. Nad said omavahel tuttavamaks ja said vabalt mõtteid vahetada.
Edasiseks eesmärgiks on kaasata ja julgustada rohkem noori naisi poliitikasse tulema. Samuti tuleks kaasata Tallinna ja Tartu Ülikooli noori meedia-ajakirjanikke temaatika laiemaks tutvustamiseks. Noorte ajakirjanike haritus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkondades on oluline.
Kuna Eesti ühiskond on siiani üsna konservatiivne, siis on ka edaspidi suur vajadus naiste ja soolise võrdõiguslikkuse teemade esiletõstmiseks ja toetamiseks.
2025. aastaks ühine teemade püstitamine:
järgida jätkusuutlikult meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtete väärtustamist ja toetada neid kujundavadid hoiakuid. Selleks on vaja ka rohkem naiste omavahelist suhtlemist.
Rõhutati oskusi, mis on vajalikud kandideerimisel ja enda tutvustamisel, lisaks igaühe valitud põhiteemale, nagu läbirääkimisoskus ja väitlemisoskus. Muidugi ka lihtsalt suhtlemisoskus sotsiaalmeedia ajastul. Neid oskusi läheb igal sammul vaja. Ja seda juba õige pea, lähenevaid kohalikke valimisi silmas pidades.
Lisa 1
- Psühholoogi raamatusoovitus isiklikku arengut silmas pidades:
Kaja Nordengen “Ainulaadne aju“. Miks töötab aju just nii, nagu ta seda teeb? Milline toit muudab mälu paremaks? Kuidas aktiveerida aju kasutamata osa?
Seminar toimus projekti “Parema tuleviku nimel: ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust” raames.
