Miks on oluline rääkida tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste võrdsusest?

(Lühendatult Ülle-Marike Papi sama pealkirja kandvast juhendmaterjalist)

Selleks, et otsused oleksid demokraatlikud ja arvestaksid erinevate rahvastikugruppide huve, on loodud valla või linnavolikogude nõuandvad organid – noortevolikogud. Noortele on antud võimalus väljendada oma seisukohti nii kohaliku elu kui ka riigiasjade küsimustes.
Tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused on iga inimese põhiõigused. Kuid demokraatia ja põhiõigused ei realiseeru iseenesest, neid tuleb silmas pidada kõigis tegevustes ja kõigil tasanditel.

Sooline tasakaal ja võrdõiguslikkus

Sooliselt tasakaalus ühiskonnast, kogukonnast või kollektiivist saab rääkida siis, kui tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste vahel on võrdsed mitte ainult formaalsed õigused, vaid ka tegelikud võimalused, vastutus ja kohustused.
Võrdsuse/ebavõrdsuse märkamiseks on hea toetuda statistilistele andmetele selle kohta, kui palju tüdrukuid ja poisse, naisi ja mehi on näiteks poliitikas, juhtimistasandil, töö- ja haridusturu erinevates valdkondades, esinduskogudes, töögruppides või võrgustikes.

Kohaliku omavalitsuse kohustused soolise võrdõiguslikkuse edendamisel

Eestis nagu enamikes EL riikides on riigiasutused ja kohalikud omavalitsused soolise võrdõiguslikkuse seaduse põhjal kohustatud tegelema soolise võrdõiguslikkuse edendamisega pidevalt ja eesmärgipäraselt. See tähendab, et valla või linna asjade üle otsustamisel tuleb kõigi muude asjaolude kaalumise kõrval arvestada, kuidas otsused ja kavandatavad tegevused puudutavad naiste ja meeste, poiste ja tüdrukute elu-olu. Silmas tuleb pidada, et meeste ja naiste tööd, pürgimused, soovid ja vajadused oleksid võrdselt väärtustatud ja nad saaksid teha valikuid, mida ei piira aegunud arusaamad soorollidest. „Nii on ju alati olnud“ ei ole enam ajakohane põhjendus.

Mida tähendab sooaspekti arvestamine?

Sooaspekti arvestamine tähendab, et mingit olukorda kirjeldades, probleeme käsitledes ja uurides analüüsitakse neid nii naiste kui ka meeste, tüdrukute ja poiste vajaduste ja võimaluste, kohustuste ja vastutuse vaatenurgast ning arvestatakse erinevusi nende rollides, ressurssides ja võimalustes.

Võimaluste võrdsust takistavad soostereotüübid

Kuigi enamus tüdrukutest ja poistest väidab, et neil on võrdsed võimalused, näitavad uuringud, et ühiskonna ootused ja kehtivad normid suunavad nende eriala- ja kutsevalikuid, huvisfääre ja tegevusi endiselt stereotüüpsete soorollide kohaselt. Kuigi tingimused on näiliselt kõigile ühesugused, on tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste võimalused erinevad eelkõige kehtivate normide, tavade ja ühiskonna poolt heakskiidetud käitumismustrite tõttu.

Sooaspekti silmaspidamine noortevolikogu töös

Noortevolikogu kui nõuandva õigusega esinduskogu eesmärk on arutada noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid linnavolikogule ja linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest. Noored suhestavad endid eelkõige hariduse, huvihariduse, spordi, kultuuri ja vaba aja küsimustega ja oskavad kohalikku omavalitsust nõustada kõiges, mis neis valdkondades õpilasi ja noori puudutab.

  • Noortevolikogu saab küsida soo lõikes statistilisi andmeid hariduse, huvihariduse, töötamise ja vaba aja veetmise võimaluste kohta vallas või linnas.
  • Kõigi ettepanekute juures on vaja lähtuda konkreetsete noorte tegelikest oludest ja vajadustest ning arvestada erisustega, mis tulenevad soost, rahvusest, kultuurist, tervislikust seisundist, elukohast, sotsiaalmajanduslikust olukorrast vms.
  • Noore elu puudutavad valdkonnad ei piirdu ainult noorsootöö küsimustega. Noori puudutavad kõik kohaliku valla või linna elu-olu korraldamise küsimused.
  • Kui noortevolikogu on teinud ettepanekuid kohalikule omavalitsusele, tuleb küsida alati tagasisidet, kas sellega arvestati või mitte.
  • Nii tüdrukud kui poisid, noored naised ja mehed peavad saama kogemusi kogukonnas kaasarääkimiseks, lahenduste leidmiseks ja ühistegevuseks ning tundma, et nad on noortevolikogu seisukohtade ja ettevõtmisega seotud, et nende ideid ja arvamusi arvestatakse.
  • Selleks on vaja läbi mõelda, kuidas jõuda kõigi seni väheesindatud tüdrukute ja poiste, noorte naiste ja meeste sihtgruppideni. Vaja on välja selgitada, mis võib ühe või teise rühma puhul takistada näiteks üritusel osalemist.
  • Sooaspekti on oluline silmas pidada ka noortevolikogu poolt ürituste korraldamisel ja projektide elluviimisel. Korraldustiimid võiksid olla sooliselt tasakaalus ning ülesannete jagamisel tuleb vältida liiga harjumuspärast kohustuste jagamist tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste vahel.
  • Just sooliselt ebatraditsioonilistes valdkondades tegutsemine aitab arendada tüdrukute ja poiste võimeid ja oskusi ning avardada nende edasisi eriala- ja kutsevalikuid.
  • Arutlege ja tõstke poiste ja tüdrukute teadlikkust sellest, kuidas erinevad suhtumised ja ühiskonnapoolsed ootused võivad nende valikuid ainuüksi nende soo tõttu mõjutada.
  • Oma tegevuse analüüsimiseks koguge soo alusel võrreldavaid andmeid selle kohta, kui palju tüdrukuid, poisse või naisi ja mehi milleski osales, milliseid ülesandeid täitis jms.

Väljavõtteid juhendmaterjalist kohalikule omavalitsusele soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmiseks (juhendi täistekst (.PDF))

Soolise võrdõiguslikkuse seadus kohustab kohalikke omavalitsusi edendama soolist võrdõiguslikkust pidevalt ja eesmärgipäraselt. Poliitika ja otsustega on võimalik vähendada nii naiste ja meeste kui muude sotsiaalsete rühmade vahelist ebavõrdsust ning korraldada linna ja valla elu selliseks, kus eri vanuses, erinevast rahvusest ja soost inimestel oleks hea elada.

Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. (SoVS § 3 lg 1 p 1)

Naiste ja meeste ebavõrdsus väljendub näiteks:

  • erinevas osaluses otsustamisprotsessides;
  • erinevas staatuses tööturul ja majanduses;
  • erinevates kohustustes nii tasustatud kui tasustamata tööde puhul;
  • erinevates haridustee, eriala ja töökoha valikutes;
  • erinevas elueas;
  • erinevas juurdepääsus ühiskonnas hinnatud ressurssidele (sh vaba aeg, informatsioon, võrgustikud) jms.

Sooaspekti arvestamine on kindlasti oluline järgmistes valdkondades ja alavaldkondades:

  • haridus ja koolitus,
  • tööhõive ja töösuhted,
  • töötasud ja sissetulekud,
  • töö- ja vaba aja kasutus,
  • pere- ja hooldamiskohustused,
  • tervis, sh keskkonnatervis,
  • transport ja mobiilsus,
  • kuritegevus ja turvalisus,
  • maksud, hüvitised, subsiidiumid.

 

Näiteid sootundlikest indikaatoritest

1. Naiste ja meeste võrdsus hariduses ja tööturul:

  • poiste ja tüdrukute, naiste ja meeste osakaal hariduse erinevatel tasemetel ja valdkondades (nt kutseõppes õppijate sooline jaotus maakonnas, koolist väljalangenute jaotus sugude lõikes jms);
  • naiste ja meeste positsioon tööturul (nt tööhõive määr, mitteaktiivsus ja osaajaga töötamine ning nende põhjused, ameti- ja tegevusaladele jagunemine, ettevõtlusega tegelemine jms);
  • naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade vahe (palgalõhe ka nt valdkondade, ametialade, piirkondade kaupa).

Naiste ja meeste pikk ja kvaliteetne elu:

  • naiste ja meeste keskmine eeldatav eluiga;
  • naiste ja meeste tervena elatud eluaastad;
  • hüvitiste ja toetuste saajate sooline jaotus vanuse, piirkonna jt tunnuste kaupa;
  • allpool vaesuspiiri elavate elanike sooline jaotus;
  • perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse juhtumite arv ning ohvrite sooline jaotus.

3. Naiste ja meeste võrdne osalemine otsustusprotsessis:

  • naiste ja meeste osakaal kohaliku omavalitsuse valitavates/nimetatavates organites;
  • naiste ja meeste osakaal juhtivatel ametikohtadel/positsioonidel.

 

Seotud teemad