Küsimused Yana Toomile kui Euroopa Parlamendi saadikule olid osa seminarist „Valimiste aasta: naised Eesti ja Euroopa poliitikas“ 8. märtsil 2019 Tartus

Kas kandideerimine Euroopa Parlamenti ja töö seal on naispoliitiku jaoks teistsugune kui Riigikogus?

Töö Euroopa Parlamendis erineb Riigikogu omast, sest parlamendiliige esindab mitte ainult oma riiki, vaid ka kõiki eurooplasi. Teatud mõttes Eestist valitud Euroopa Parlamendi liige peab muutma fookust ja suutma vaadata probleeme üle-Euroopalisest vaatenurgast. Ma ei arva, et naispoliitikutel on Euroopa Parlamendis erilisi raskusi. Euroopa Parlamendi huvitav omapära on naiste küsimuste erikomisjoni (FEMM) olemasolu. Mõned Euroopa Parlamendi aruanded on pühendatud naiste õigustele ja erilistele „naiste küsimustele”. Minu Brüsseli büroos nende küsimustega tegeleb meessoost assistent. Ta on kohtumistel mõnikord vähemuses, sest seal osalevad peamiselt naissoost parlamendi liikmed ja assistendid. Meespoliitikud ei ole nendes küsimustes väga aktiivselt huvitatud.

Mida saab saadik ära teha EP-s erinevates valdkondades?

Parlamendiliikme võimalusi piiravad ainult Euroopa Parlamendi pädevus, tema poliitiline tahe ja tema töötajate pädevus. Nagu ka liikmesriigi parlamendis, valib Euroopa Parlamendi liige, millise komisjoni koosseisu ta soovib kuuluda. Seejärel määratakse kindlaks prioriteedid ja alustatakse tööd. Ei ole muud paremat võimalust meie maailmas midagi paremaks muuta.

Millised on koostöövõimalused EP erinevate fraktsioonide (nende naisliikmete) vahel?

Võrreldes Riigikoguga on Euroopa Parlamendi poliitiline kultuur parem. Brüssel ja Strasbourg hindavad kompromissi kunsti. Kompromisse otsitakse variraportööride ja komisjonide töörühmade koordinaatorite koosolekutel. Euroopa Parlamendi liikmed edendavad oma kava samuti nn intergroup’ide kaudu. Tänapäeval ei ole Euroopa Parlamendis valitsevat koalitsiooni, opositsiooni ega harjumust hääletada kõigi “mitte oma” algatuste vastu. Siin ei olene, kas oled mees või naine, vaid koostööpartnerite leidmise oskusest.

Mida saab naiste õiguste ja heaolu jaoks Euroopa Parlamendis ära teha?

Euroopa Parlament tegeleb naiste õigustega kahel viisil. Ühelt poolt püüab Parlament nagu asutus ja tööandja suurendada naiste rolli ja mõju, edendades naiste õiglasemat esindatust erinevates ametikohtades ja töötajate seas. Teisest küljest tegeleb Euroopa Parlament kui seadusandja konkreetsete küsimustega, mis võivad puudutada naisi (või enamasti naisi), näiteks töö- ja pereelu ühendamist.

Kuidas saab naiste osalust, õigusi ja heaolu Eesti poliitikas edendada?

Naiste esindatus Eesti poliitikas ei ole veel küllaldaselt piisav ja palju sõltub nii naistest kui ka meie erakondadest. Kõigepealt ei tohi takistada edukate naiste karjääri. Ma arvan, et meie ühiskond on valmis nägema naist igas poliitilises ametikohas. Viimastel presidendivalimistel oli meil mitu tugevat naissoost kandidaati. Mulle tundub, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku töö on väga oluline, kuid tema büroo peaks riigi eelarvest rohkem vahendeid saama. Samuti pean oluliseks, et Eesti poliitikud toetaksid perevägivalla vastu suunatud eriseaduse vastuvõtmist ja see fenomen puudutab peamiselt naisi ja lapsi.