Palkade läbipaistvus: naiste ja meeste võrdne tasu võrdse töö eest
Võrdne töö väärib võrdset palka. Ning võrdse palga jaoks on vaja läbipaistvust. Naised peavad teadma, kas nende tööandjad kohtlevad neid õiglaselt. Ja kui see nii pole, peab naistel olema õigus enda eest seista ja saada, mida nad väärivad.”
President Ursula von der Leyen, Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon, 4. märts 2021
ELis on naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu kehtinud 1957. aastast alates. Ent ikka teenivad naised ELis vähem kui mehed ning sooline palgalõhe on praegu 14,1%.*
Komisjoni palkade läbipaistvuse algatuse eesmärgiks on tagada, et naised ja mehed saaksid ELis võrdse töö eest võrdset tasu. Kavandatud meetmed ei võimalda töötajatel mitte ainult oma õigusi rakendada, vaid aitavad ettevõtetel ka võimekaid töötajaid leida ja ettevõttes hoida. See omakorda mõjutab positiivselt ettevõtte kasumlikkust ja siseturu toimimist
Millised on komisjoni ettepanekud?
Võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtte tagamiseks pakub komisjon välja palga läbipaistvuse meetmed ning võrdsele palgale omatava õiguse tõhusama rakendamise mehhanismi. Väljapakutud meetmed suurendavad teadlikkust ettevõtte palgatingimustest ning annavad tööandjatele ja töötajatele rohkem vahendeid töökohal asetleidva palgadiskrimineerimisega võitlemiseks. Nende abil saab käsitleda paljusid tegureid, mis praegust palgalõhet mõjutavad.
Töötajad:
- Teave palgataseme kohta tööintervjuul
- Puudub kohustus avaldada infot varasema palga kohta
- Teave sama töö eest makstavate keskmiste palgataseme kohta töösuhte ajal
- Õigus soolise palgadiskrimineerimise täielikule hüvitamisele, sh saamata jäänud palgale ja õigusabikuludele
- Individuaalsed ja kollektiivsed võrdse palga nõuded
Tööandjad (250+ töötajat):
- Soolist palgalõhet puudutava info avalikult kättesaadavaks tegemine
- Organisatsioonisisene aruandlus sama kategooria nais- ja meestöötajate palgaerinevuste kohta
- Palga ühishindamine, kui sooline palgalõhe samasse kategooriasse kuuluvate töötajate puhul ületab 5% ning seda ei saa põhjendada objektiivsete sooneutraalsete teguritega
- Kergem tuvastada varjatud või mittetahtlikku ebavõrdsust palkades
- Võimalused meelitada ligi kõige võimekamaid töötajaid ning neid tööl hoida
Liikmesriigid töötavad kooskõlas komisjoni ettepanekutega välja vahendid ja metoodikad selle kohta, mida kujutab endast võrdväärne töö.
Võrdõiguslikkust edendavad asutused ja sotsiaalpartnerid etendavad olulist rolli võrdsele palgale omatava õigusest kinnipidamise tagamisel.
1957. aastast alates on Euroopas meestel ja naistel õigus võrdsele palgale.
ELis on sooline palgalõhe ikka veel 14%.
Sooline pensionilõhe on 30%.
[*] Soolist palgalõhet arvutatakse kõigi nais- ja meestöötajate keskmiste tunnitasude põhjal, mitte sama või võrdse töö eest.