17.–18. augustil 2026 toimus Haapsalus Kongo hotellis järjekordne ENUTi suvekool. Nagu ikka, saime kokku selleks, et rääkida, mis toimub soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste valdkonnas Eestis ja mujal, vaadata üle, mida oleme ise ja koos partneritega teinud, ning mõelda ka sellele, mis võiks edasi saada. Ja muidugi on suvekooli juures vähemalt sama oluline kui ettekanded võimalus omavahel rahulikult juttu ajada ja uusi mõtteid veeretada.
Seekord alustasime ühise lõunaga koos Haapsalu linnapea Olavi Seisoneniga, kes andis ülevaate Haapsalu sotsiaalmajanduslikust olukorrast ning tulevikuplaanidest. Pärast lõunat vaatas Reet Laja tagasi varasematele ENUTi suvekoolidele ja sellele, mida oleme nende aastate jooksul korda saatnud. Ühtlasi hakkab juba paistma järgmise aasta suur sündmus – ENUT saab 30-aastaseks.
Esimese päeva üheks oluliseks teemaks olid Eesti inimõiguste olukorda puudutavad rahvusvahelised aruanded. Margit Sarv Õiguskantsleri Kantseleist rääkis Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni täitmisest ning ÜRO korralisest inimõiguste ülevaatusest (UPR). GREVIO soovitustes tunnustati muu hulgas Eesti tegevuskava ja mitmeid viimaste aastate arenguid, kuid endiselt on probleeme näiteks vägivalla alaraporteerimise, ohvrite toetamise ja menetlejate pädevusega.
UPR-i puhul tuli juttu aga veel palju laiemast ringist. Näiteks hariduslikust ebavõrdsusest, lastekaitse erinevast kvaliteedist omavalitsustes ning tervishoiuteenuste kättesaadavusest. Eesti kohta anti UPRi raames kokku 273 soovitust, nende hulgas ka soolise vägivalla ja palgalõhega seotud teemadel.
Margit Sarve ESITLUS
Edasi saime ülevaate sellest, mis on teoksil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonnas ning millised arengud toimuvad Euroopa Liidu tasandil. Käthlin Sander rääkis võrdõigusasutuste direktiivide ülevõtmisest Eesti õigusesse. Eesmärk on tugevdada võrdõigusvoliniku sõltumatust ja pädevust ning parandada inimeste õiguskaitset. Helen Talalaev rääkis omalt poolt uuematest arengutest soolise võrdsuse valdkonnas ja tutvustas muu hulgas ELi uut soolise võrdõiguslikkuse strateegiat 2026–2030.
Ühe praktilise teemana rääkis Helen ka palkade läbipaistvusest. Eestis jõustusid vastavad töölepingu ja avaliku teenistuse seaduse muudatused 13. Juulil 2026 ning tööandjatele on tulemas järjest rohkem tuge nii töötasustruktuuri loomisel kui ka läbipaistvusnõuete täitmisel. Juba saab kasutada Palgapeeglit, mis aitab tööandjal oma organisatsiooni soolist palgalõhet analüüsida.
Seejärel jõudsime teemadeni, mis esmapilgul ei pruugi tunduda nii otseselt soolise võrdõiguslikkusega seotud. Aga kui natuke pikemalt mõelda, siis on seoseid päris palju.
Üks selline teema oli Ott Kasuri tutvustatud veeteenuse reform. Küsimus ei ole ju ainult torudes ja veehinnas, vaid selles, kas inimestel on vajalik teenus olemas, kas see on kriisikindel ja kas nad saavad seda endale lubada. Veeteenuse reformi üks eesmärke ongi tagada teenuse jätkusuutlikkus ja kriisikindlus, vältides samal ajal järske hinnatõuse. Väikeste vee-ettevõtete puhul võib vajalike investeeringute tegemine tähendada päris suurt hinnatõusu.
Veeteema haakus väga hästi ka Riina Küti ettekandega toidust ja toidujulgeolekust. Toidujulgeolek sõltub suuresti ka veejulgeolekust – ilma toimiva veetaristu ja piisava veeta ei ole võimalik tagada ka toidu tootmist. Nii jõudsimegi laiemalt selleni, kuidas erinevad julgeoleku- ja toimetulekuteemad omavahel seotud on.
Riina rääkis naiste rollist toiduga kindlustamisel ning tõi näiteid ka ajaloost. Naised ei ole sõja- ja kriisiaegadel olnud ainult kodu hoidjad, vaid ka teadmiste levitajad, kogukondade eestvedajad ja toidujulgeoleku tagajad. Näiteks I maailmasõja aegsed War Gardens’id kujundasid praktikaid ja ühiskondlikku mudelit, mida USA sai hiljem II maailmasõjas Victory Gardens’ite kaudu veel palju suuremas mahus kasutada.
Ka Eestis on naiste panus toidusüsteemis päris suur. Naised juhivad 29,2% põllumajanduslikest majapidamistest ja moodustavad umbes 40% kogu põllumajanduse tööjõust. Samas jääb suur osa sellest panusest statistikas nähtamatuks – näiteks pereettevõtluses, kohalikes toiduvõrgustikes ja teadmiste edasiandmisel.
Riina Küti ESITLUS
Pärast sisukat esimest päeva ootas meid õhtusöök ja arutelu ning hoolimata tugevast tuulest ka jalutuskäik Haapsalus koos põlise haapsalulase Christian Veskega. Õhtusse mahtus ka vabamaid jutuajamisi ja mõtteid uute projektide kohta.
Teine päev algas Christian Veske ülevaatega võrdõigusvoliniku tegemistest. Juttu oli nii kantselei igapäevasest tööst kui ka teemadest, millega viimastel aastatel on tegeletud. 2025. aastal oli kantseleil seitse teenistujat, 280 pöördumist, 14 arvamust, kuus õigusakti ja 16 koolitust. Teemade ring oli lai – alates keelenõuetest ja lasteaiaõpetajate kvalifikatsioonist kuni transsooliste inimeste õiguste, mõistlike kohanduste ja perehüvitisteni.
Christian Veske ESITLUS
Pärast seda võtsime ette ENUTi 30. sünnipäeva. Kuna järgmine aasta on juba nii lähedal, siis oleks patt mitte hakata aegsasti mõtlema, kuidas seda tähistada ja mida selle 30 aasta jooksul tehtust esile tõsta.
Edasi rääkis Anneli Taal tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimisest. Tema ettekande keskne mõte oli, et inimene ei peaks erinevate tervise- ja sotsiaalprobleemidega üksi süsteemide vahel liikuma. Lahendusena nähti muu hulgas heaolupiirkondi, TERVIKu mudelit ja valdkondadeülest koordinatsiooni. Oluline on ka andmetel põhinev terviseriski juhtimine, et ressursse saaks suunata sinna, kus vajadus on kõige suurem.
Anneli Taali ESITLUS
Liivi Pehk vaatas aga tagasi sellele, kuidas on soolise võrdõiguslikkuse nõuded Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel viimase paarikümne aasta jooksul muutunud. Kui 2004–2006 oli tegemist pigem horisontaalse eesmärgi ja nõrga rakendusmehhanismiga, siis 2021–2027 perioodiks on jõutud juba kogu programmitsüklit hõlmava nõudeni. Samas võib 2028–2034 periood tuua ka tagasilööke, sest sisuliste kohustuste nõrgenemise risk on olemas.
Liivi rõhutas, et edaspidi ei piisa ainult sellest, et sooline võrdõiguslikkus on dokumentides ära märgitud. Soolõime peab ulatuma kavandamisest tulemuste hindamiseni, sihitud meetmed peaksid säilima ning rahastamist tuleks siduda mõõdetavate tulemustega. Ka partnerite kaasamine peab olema sisuline, mitte lihtsalt formaalne.
Liivi Pehki ESITLUS
Suvekooli lõpetuseks vaatasime, mis on ENUTi ja partnerite poolt tehtud ja mis teoksil. Juttu oli ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ uue riikliku tegevuskava perioodi 2026–2031 ettevalmistamisest.
Kahe päeva jooksul jõudsime rääkida päris erinevatest teemadest – inimõigustest ja naistevastase vägivalla ennetamisest kuni palkade läbipaistvuse, toidu- ja veejulgeoleku, tervishoiu ning Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse poliitikani. Tegelikult jookseb nende teemade alt läbi üks üsna lihtne küsimus: kuidas teha nii, et inimestel oleksid päriselt võrdsed võimalused ja et õigused ei jääks ainult paberile?
Suur aitäh kõigile esinejatele, osalejatele ja kaasa mõtlejatele! Ja eriline aitäh Kongo hotellile, kes meid nende kahe päeva jooksul majutas, söötis-jootis ja meile mõnusa seminariruumi võimaldas. Sellised asjad teevad ühe suvekooli ikka palju mõnusamaks.
Nüüd jääb üle hakata vaikselt valmistuma järgmiseks aastaks – ENUT 30!
