Projekti „ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust (2020–2021)” raames korraldas ENUT juba traditsiooniliseks saanud suvekooli soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tegutsevatele inimestele. Seekordne suvekool toimus 4.-6. augustil Vormsil Rumpo Mäe talus. Ülevaate suvekoolist koostasid Ülle-Marike Papp ja Marion Ründal.
Suvekoolide eesmärgiks on kokku kutsuda soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tegutsejad nii Eestist kui rahvusvahelistest organisatsioonidest, et edastada infot, mis parasjagu valdkonnas toimumas on, ning mitteformaalses õhkkonnas jagada kogemusi ja panna paika plaanid edasiseks tegutsemiseks.
Iga kord, kui oleme Tallinnast kaugemal, siis püüame tutvuda ka kohaliku elukorraldusega ning uurida, kuidas on kohalikes omavalitsustes seis SVÕga. Sel korral vestlesime siis Vormsi vallavanema Ene Sarapuuga, kes andis lühikese ülevaate Vormsi ajaloost ja tänapäevast, tehtust ja plaanitavast, tegevustest ja inimestest (huvitav fakt – Vormsi vald on Eestis ainukene omavalitsusüksus, kus on absoluutarvudes rohkem kõrgharidusega mehi kui naisi – Statistikablogi).
Edasi rääkisid Marion Ründal ENUTi ja Nele Laos Feministeeriumi poolt meie koostööst ja tulevastest plaanidest ning Käthlin Sander tutvustas Sotsiaalministeeriumi plaane SVÕ edendamise osas.
Suvekooli teine päev oli infost ja uudistest pungil. Hommikupoolikul saadi ülevaade Euroopa Liidu institutsioonide tegevustest ja pealelõunal arutati soolisuse teemat spordi ning õiglase ülemineku valdkondades.
Christian Veske, Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse Instituudi teadmusjuhtimise ja kommunikatsiooniüksuse sidusrühmasuhete meeskonna juht, andis ülevaate instituudi tegevussuundadest ja kavadest. Ettekanne puudutas koroonaepideemia ning soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste mõjusid, soolise võrdõiguslikkuse indeksit ning lisandunud teemasid.
Covid-19
Esimene suur muutus ongi koroonaepideemia tõttu toimunud instituudi personali koosseisus. Paljud töötajad, kes suundusid epideemia tõttu koduriikidesse kaugtööle, ei tulnud tagasi Vilniusesse. Muutunud on ka soolise võrdõiguslikkuse instituudi organisatsiooniline struktuur, osa üksusi on instituudis ühendatud. Kuigi rahalisi ressursse pole lisatud, on soolõime üksusel valminud mitmed juhendid ja tööriistakastid avalike hangete sootundlikuks muutmiseks ning sooaspektide arvestamiseks teadusasutuste ja ülikoolide töös.
Pandeemia mõjud on olnud EIGE huviorbiidis üldiste sotsiaalmajanduslike tagajärgede ja nende mõjude tõttu, mida see on avaldanud soolisele võrdõiguslikkusele. Uuritud on, milliseid sektoreid kriis kõige enam on mõjutanud, milliseid töötajaid ohustanud pikaajaline töötus ja vaesus. Ühtlasi on välja selgitatud, kuidas kaugtöö on mõjutanud soolist võrdõiguslikkust ning millised võimalikud muutused on pandeemia ajal toimunud soorollides, eelkõige tasustamata tööde jagunemises naiste ja meeste vahel.
Vt. Portugali eesistumisel valminud aruanne: Gender equality and the socio-economic impact of the COVID-19 pandemic.
Anti-gender liikumiste mõjude vastased tegevused
Nn anti-gender liikumiste esilekerkimine mitmes ELi liikmesriigis on avaldanud negatiivset mõju sellistele õiguslikele ja poliitilistele raamistikele, mille eesmärk on võidelda soopõhise vägivalla vastu. Näiteks on mitmetes ELi liikmesriikides Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine seisnud silmitsi poliitiliste ja usuliste rühmituste tugeva vastuseisuga. Sarnane vastupanu on takistanud konventsiooni ratifitseerimist EL-is.
EIGE-l on kavandatud meedia analüüs, et välja selgitada, kuidas käsitletakse soolise vägivalla teemasid Leedu, Rootsi ja veel 3 riigi avalikus meedias.
Poliitiliselt on üldiseks probleemiks – kuidas tagada, et sooline võrdõiguslikkus oleks kõikvõimalike ettevõtmiste keskmes. Seda nii seoses taasterahade kui ka rohe- ja digipöördega. 2023. aasta EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi üheks teemaks on kokku lepitud, et rohepöörde kontekstis analüüsitakse soolise tasakaalu küsimusi transpordi ja looduskeskkonna valdkondade otsustajate seas.
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse indeks
8. oktoobril 2021 avaldab EIGE veebikonverentsi käigus oma soolise võrdõiguslikkuse indeksi tulemused.
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse indeksiga mõõdetakse ELis soolise võrdõiguslikkuse arengut aja jooksul. Igal aastal arvutatav Indeks annab ELile ja liikmesriikidele hinnangu vahemikus 1–100 punkti. 100 punktiline indeksi väärtus näitaks, et riigis on saavutatud naiste ja meeste täielik võrdõiguslikkus.
Käesoleval aastal on kesksele kohale tõstetud tervise teema. Selle all uuritakse kuidas soolisus mõjutab tervist ja juurdepääsu tervishoiuteenustele. Fookuses on tervis, sh vaimne tervis ning seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Samuti uuritakse koronapandeemia erinevaid tagajärgi naistele ja meestele. Indeks näitab, kuidas muutus juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele pandeemia ajal. Ühtlasi analüüsitakse, kuidas sulgemised ja piirangud mõjutasid inimeste vaimset tervist. Küsimused puudutavad muuhulgas ka seda, kas ja kui levinud oli lapsevanemate läbipõlemine tasulise töö, veebipõhise koduõppe ja majapidamistööde ühitamise tõttu.
Tehisintellekt ja platvormitöö
Sloveenia eesistumisega seoses on EIGE esmakordselt ise kogumas andmeid ja läbi viimas uuringut selle kohta, kuidas mõjutavad tehisintellekti ja platvormitöö soolist võrdõiguslikkust tööturul. Soolisuse aspektist uuritakse, kuidas tehisintellekti kasutamine töökohtadel/organisatsioonides mõjutavad töötingimusi, töösuhteid, -korraldust ja töö sisu ning mille poolest erinevad platvormitööga tegelevate naiste ja meeste töötingimused ja töömustrid.
2021.a. detsembriks peaks uuring valmima ja andma ülevaate ka sellest, millised on ELi ja liikmesriikide poliitilised lähenemisviisid platvormitöö reguleerimiseks, näiteks tööhõive staatuse määramiseks, juurdepääsuks sotsiaalkaitsele ja õiguste tagamiseks tööl.
Oktoobri alguses avaldatakse raport tööministrite kohtumisel Sloveenias.
Naistevastane kübervägivald
Prantsusmaa eesistumisperioodi (2022. aasta jaanuar–juuni) prioriteetideks on naistevastane psühholoogiline vägivald ja kontroll. Instituudilt oodatakse ülevaadet andmetest, mis olemas on ja mida vajatakse.
Instituudil on kavas augusti lõpuks avaldada uus aruanne vägivalla maksumusest.
Halliki Voolma, Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse ekspert tutvustas komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025 rakendamist.
Euroopa Komisjoni Õigus- ja Tarbijaküsimuste peadirektoraadis, mis vastutab EL poliitika eest õigusküsimuste, tarbijaõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, on loodud soolise võrdõiguslikkuse rakkerühm. Rakkerühm tagab soolise võrdõiguslikkuse, lõimimise operatiiv- ja tehnilisel tasandil. Üksus tegeleb ka komisjoni teise horisontaalse teemaga – vähemusgruppide võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise küsimustega.
Nägemuse õiglasema, võrdsema, tervislikuma, rohelisema ja digitaalsema ühiskonna loomisest sõnastas von der Leyen komisjoni poliitilistes suunistes. Soolõime rakendamiseks on muu hulgas ametisse nimetatud ka esimene eraldi portfelliga võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli, kes vastutab soolise võrdõiguslikkuse strateegia elluviimise eest.
Ettekandja on tajunud, et kõrge poliitiline toetus on nimetatud teemade puhul oluline ja määrav. Tugev poliitiline toetus on võimaldanud rakkerühmal tegutseda horisontaalselt läbivalt kõigi komisjoni üksuste ja institutsioonidega.
Voliniku ülesanneteks on ka toetada ja tugevdada suurema kaasatuse ja võrdsuse saavutamist, juhtida võitlust erinevatel alustel diskrimineerimise vastu, sh ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide väljatöötamist. Lisaks juhib Dalli ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ELis.
Voliniku vastutusalasse kuulub nii 2017.a. direktiivi ettepanek soolise tasakaalu saavutamiseks äriühingute nõukogudes, palkade läbipaistvust kehtestava direktiivi ettepanek ja juba kehtiva töö- ja eraelu tasakaalustamist nõudva direktiivi rakendamise tagamine.
Komisjonis endas püütakse saavutada tasakaalustatud osalus kõigil juhtimistasanditel. Näiteks kui praegu on 13 naissoost ja 15 meessoost volinikku, siis aastaks 2025 on loodetud saavutada 50 %-lised osalusmäärad.
Selleks, et tõhustada EL reageerimist soopõhisele naistevastasele vägivallale, püütakse leida võimalusi naistevastase vägivalla lisamiseks EL kuritegude nimekirja ning toetatakse EL ühinemist Istanbuli konventsiooniga ja tugevdatakse ohvrite direktiivi.
ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia täidab von der Leyeni komisjoni võetud kohustust saavutada 2025. aastaks sooliselt märksa võrdsem Euroopa.
Peamised eesmärgid on soolise vägivalla lõpetamine, võitlus soostereotüüpide vastu, sooliste erinevuste kõrvaldamine tööturult, võrdse osaluse saavutamine eri majandussektorites, soolise palga- ja pensionilõhe kaotamine, soolise ebavõrdsuse vähendamine hoolduse valdkonnas ning soolise tasakaalu saavutamine otsuste tegemisel ja poliitikas.
Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamisel, millest Eestile eraldatakse ca miljardit eurot, on nõue rakendada soolõime strateegiat soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamiseks ning mittediskrimineerimise põhimõtet, et luua vähemusgruppidele kuuluvatele isikutele võrdseid võimalusi taastekavast kasusaamiseks.
Naistevastase vägivalla osas on kavandatud üle-euroopaline uuring, mille viib läbi Eurostat, (tulemused esitatakse 2023. aastal), soostereotüüpide vastane teavituskampaania ja soopõhise vägivalla vastase võrgustiku loomine. Teavituskampaania raames võetakse koostöös liikmesriikidega luubi alla kõik eluvaldkonnad ning keskendutakse noortele.
Strateegias järgitakse paralleelset nii soolõime põhimõtet kui ka sihipäraseid meetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks, kusjuures suurt tähelepanu pööratakse mittediskrimineerimisele. Sel eesmärgil on strateegia rakendamisel kavas kasutada valdkonnaülese põhimõttena intersektsionaalsust, et analüüsida, kuidas soolisus või muud identiteedid (rahvus, vanus jms) mõjutavad erinevaid diskrimineerimise kogemusi.
Soolõime strateegia rakendamine on ette nähtud ka Eestile eraldatud nn taastekava summade (ligi miljard eurot) kasutamisel, sh ka digi- ja rohepöörde meetmete puhul.
Soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga saab lähemalt tutvuda EK veebis: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025 COM/2020/152 final
Johannes Börmann, Euroopa Komisjoni justiits- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi poliitikakujundaja-ametnik tutvustas Euroopa Komisjoni Kodanike, Võrdsuse, Õiguste ja Väärtuste programmi (Citizens, Equality, Rights and Values programme – CERV) sihte ja rahastamispõhimõtteid.
2021-2027. a. kehtiva programmi tegevussuundadeks/eesmärkideks on:
a) liidu väärtuste tegevussuund – kaitsta ja edendada liidu väärtusi.
Määruses, millega programm loodi, on veelkord kirjas ka Euroopa Liidu alusväärtused: Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 on sätestatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.
b) võrdsuse, õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tegevussuund – edendada õigusi, diskrimineerimiskeeldu ja võrdsust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, ning edendada soolõimet ja diskrimineerimiskeelu peavoolustamist
c) kodanike kaasatuse ja osalemise tegevussuund – edendada kodanike kaasatust ja osalemist liidu demokraatlikus elus, eri liikmesriikide kodanike omavahelist suhtlust ning suurendada teadlikkust Euroopa ühisest ajaloost
d) Daphne tegevussuund – võidelda vägivalla vastu, sealhulgas soolise vägivalla vastu.
CERV toetab organisatsioone, mis edendavad ja kaitsevad liidu väärtusi ja õigusi, suurendavad teadlikkust õigustest, väärtustest, põhimõtetest, kultuurist, ajaloost, seadustest ja poliitikast, suurendavad suutlikkust ja edendavad piiriülest koostööd ning vastastikust teadmist, mõistmist ja usaldust. Põhieesmärk on toetada kolmanda sektori organisatsioone, sest seni on euroopa toetustest liikunud ca 90 % läbi riikide valitsuste.
Tegevusteks, mida CERV toetab, on koolitused, suutlikkuse suurendamised, heade tavade vahetamine liikmesriikide ametiasutuste ja organite vahel ning sõpruslinnade loomine. Programm toetab uuringute ja analüüside abil teadmistepõhise ELi poliitika ja õigusaktide väljatöötamist. Samuti toetab see peamiste ELi tasandi võrgustike suutlikkuse arendamist (eelkõige ELi võrdõiguslikkuse asutuste võrgustiku EQUINET iga-aastane tööprogramm).
Ettekandja peatus lähemalt kahe suuna – soolise võrdõiguslikkuse ja naistevastase vägivalla suuna projektide taotlemisel.
Toetatakse nii era- kui avaliku sektori organisatsioonide poolt riiklikke või rahvusvahelisi projekte, millel on minimaalselt kaks partnerit. Rahuldatakse taotlus alates vähemalt 75 000 EUR-i suurusest summast, kusjuures projekti pikkuseks on 24 kuud.
Projektitaotluste hindamiskriteeriumideks on relevantsus poliitiliste prioriteetide aspektist, projekti metodoloogiline kvaliteet ning jätkusuutlikkus ja pikemaajaline mõju.
Komisjon koos liikmesriikidega määravad programmi kontaktpunktid, kes vastutavad erapooletute juhiste, praktilise teabe ja abi andmise eest taotlejatele, sidusrühmadele ja programmist abisaajatele programmi kõigis aspektides. Eestis on kontaktpunktiks KÜSK. Näiteks seoses taotlusmenetlusega, kasutajasõbraliku teabe ja programmi tulemuste levitamisega, päringutega partneritele, koolituste ja muude formaalsustega. Programmi kontaktpunktid täidavad oma ülesandeid sõltumatult. Analoogiks näiteks Norra fondide rahastamist abistanud Avatud Eesti Fond.
Väiksemate MTÜ-de toetamiseks on vaja katusorganisatsioone, mis saavad programmist jagada organisatsiooni kohta maksimaalselt 60000 EUR-i. Toetused hõlmavad kaasrahastamist, kusjuures ELi kaasrahastamise maksimaalne võimalik määr on 90% kõigist abikõlbulikest kuludest.
Projektitaotlusvoorud 2-aastasteks projektideks Daphne (27 milj EUR) ja soolise võrdõiguslikkuse (6,8 milj EUR) suunal kuulutatakse välja novembris-detsembris 2021. Vägivalla-teemade puhul on ette nähtud keskenduda koroonaepideemia mõjudele ning meeste ja poiste kaasamisele. Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks soolisele tasakaalule otsustustasanditel ning sooliste stereotüüpide elimineerimisele, sh meedia ja reklaami valdkonnas ning noorte seas.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamise toetuse saamiseks peavad toetustaotlused vastama kõigile järgmistele kriteeriumidele:
a) taotlejad ja partnerid peavad olema nõuetekohaselt avalik -õiguslikud üksused või eraorganisatsioonid asutatud ühes programmis osalevast riigist või rahvusvaheline organisatsioon; kasumile orienteeritud organisatsioonid peavad taotlused esitama partnerluses avaliku sektori üksuste või eraõiguslike mittetulundusühingutega;
b) projekt võib olla kas riiklik või riikidevaheline;
c) taotlus peab hõlmama vähemalt kahte organisatsiooni (taotleja ja partner);
d) taotletav ELi toetus ei tohi olla väiksem kui 75 000 eurot.
Huvilised saavad tutvuda programmi raames toetavate tegevuste, eelarve ning võimalike indikaatoritega EK veebis: Citizenship, Equality, Rights and Values, Working Programme Statements.
Decision authorising the use of lump sums for actions under the Citizens, Equality, Rights and Values Programme (2021-2027).
Commission implementing decision of 19.4.2021 on the financing of the Citizens, Equality, Rights and Values Programme and the adoption of the multiannual work programme for 2021-2022.
Mariann Adelbert, ENUT’i vabatahtlik, alustas oma ettekannet „Mehed, naised ja sport“ isiklike tähelepanekutega oma sportlaseelust ja ülevaatega enam kui sajakonna aasta jooksul toimunud muutustest nais- ja meessportlaste osakaaludest olümpiamängudel.
Alles äsja lõppenud Tokio olümpiamängude puhul saab väita, et nais- ja meessportlaste tasakaal osalejate seas on saavutatud. Mängudel võistles 49% nais1 ja 51 % mehi. Selleni on jõutud tänu rahvusvahelistele ja siseriiklikele kokkulepetele ja sihipärastele meetmetele ning projektidele soolise ebavõrdsuse vähendamiseks spordivaldkonnas.
Ettekandest koorusid põhilised probleemid, mis vajavad edasist analüüsi ja lahendamist.
Vaatamata soolise diskrimineerimise keelule, takistavad sugude võrdset osalemist spordis aegunud hoiakud ja stereotüübid, mille kohaselt peetakse sporti pigem meeste kui naiste huvi- ja tegevusalaks ja osasid alasid rohkem meestele, teisi naistele sobivateks. Levinud soorollide kohaselt kulub naistel rohkem aega hooldamistegevusele kui meestel, seetõttu võib neil jääda vähem aega spordiga tegelemisele.
Kogu spordivaldkonnas on juhtivates rollides naisi vähem kui mehi nii maailma, Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Euroopa olümpiaspordi konföderatsioonide otsustuskohtadel on näiteks naisi vähem kui viiendik. (2015. a vaid 14 %). Statistilised andmed kajastavad tõsiasja, mida on täheldatud ka muudes otsustusvaldkondades: mida kõrgem positsioon, seda vähem naisi ja suurem sooline ebavõrdsus.
Treeneritena töötab vähem naisi, eriti paistab see silma tippsportlaste tasemel. Kui neid on, siis ainult nn naiste ülekaaluga spordialadel. Näiteks 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros oli naissoost akrediteeritud treenerite osakaal oli vaid 11 protsenti.
Spordis kohtab soopõhist vägivalda kõige enam soolise ja seksuaalse ahistamise vormis. Kuigi konkreetseid statistilisi andmeid pole, on meediasse jõudnud juhtumid laste seksuaalsest ärakasutamisest tekitanud elavat arutelu ja aidanud probleemi teadvustada ka Eestis.
Suured erinevused on selles, milliseid spordisündmusi ja kuidas kajastab meedia. Meediaorganisatsioonide arusaamad publiku huvist või eelistustest tingivad meeste profispordi ja maskuliinsete kontaktspordialade suurema kajastamise. Erinevused on ka rõhuasetustes – meessportlaste puhul jõulisuse ja osavuse ning naissportlaste puhul pigem graatsilisuse ning naissportlaste välimuse, mitte võimete esitlemisele. Viimasega seoses ka näiteks mõnede spordialade nagu rannavolle riietuse seksualiseerituse eeldamine.
Kuna toimetajate ja reporterite seas on mehed suures ülekaalus, pole mõtteviisis, et naiste sport on vähem uudisväärtuslikum kui meeste sport, muutust märgata.
Ettekande lõpus tutvustas Mariann Euroopa Parlamendi seisukohti soolise võrdõiguslikkuse kohta spordis ning tõstatas üha aktuaalsemana esitatava küsimuse transsooliste osalusest tippvõistlustel.
Maris Jõgeva, Eestimaa Looduse Fondi kliimameeskonna liikme ettekanne seostas säästva arengu, õiglase ülemineku ja soolise võrdõiguslikkuse küsimusi.
Ettekande alguses esitati mõtlemiseks kaks erinevat paradigmaatilist lähenemist. Väide, et kiired muutused on ohtlikud, sest nii kannatavad kehvemal positsioonil olevad inimesed ning teine väide, et kiired muutused on hädavajalikud, sest kui neid ei tee, kannatavad nõrgemal positsioonil olevad inimesed.
Nüüdseks ollakse küll seisukohal, et katastroofiliste kliimamuutuste ärahoidmine on moraalne kohustus, sest tegevusetus oleks ebaõiglane nende inimeste suhtes, keda kliimamuutus ja tööstusreostus kõige enam mõjutavad. Ilma koheste ja julgete meetmeteta kannatavad need kõige haavatavamad inimesed, olemasolev ebavõrdsus suureneb ja tulevastele põlvkondadele, nii Euroopas kui ka kogu maailmas, jäetakse suurem koormus kliimamuutustega võitlemiseks.
Ettekandes tutvustati ülemaailmse säästva arengu strateegia 5. eesmärgi – soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamine, alateemasid.
Kui jätkusuutliku arengu eesmärk on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks, siis nn õiglane üleminek taastuvenergiale ja kliimaneutraalsele majandusele tähendab, et sellest puudutatud inimestele on tagatud õiglane sissetulek ja soodsad tulevikuväljavaated.
Eestis räägitakse õiglasest üleminekust peaasjalikult Ida-Viru piirkonnas põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud töötajate ja sellest mõjutatud kogukondade jaoks. Õiglase ülemineku otsuste tegemisse ja protsesside juhtimisse peaks olema sotsiaalse dialoogi kaudu kaasatud teiste seas ka puudutatud töötajad ise (Õiglase ülemineku läbiviimisel peaks olema põhimõtteks see, et töötajad ja kogukonnad ei tohiks oma töökoha ja sissetuleku eest maksta oma tervise või keskkonna hinnaga ning ettevõtjatele on tagatud avaliku sektori tugi üleminekust tulenevate uute ärivõimaluste leidmisel ja rakendamisel).
Nii tõigi ettekandja välja, et elujõulise, õiglase ja vastupidava ühiskonna kujundamiseks on vaja terviklikku, väärtuspõhist ja inimkeskset lähenemist, mis tegeleb ka juba kujunenud ebaõigluse vähendamise ja tasakaalustamata võimusuhete tasakaalustamisega. Üheks võimaluseks on seega luua tugevad seosed nii sotsiaalsete kui ka keskkondlike eesmärkide vahel.
Euroopa Kliimameetmete võrgustik (CAN Europe), Euroopa juhtiv valitsusväliste organisatsioonide koalitsioon, mis võitleb ohtlike kliimamuutustega on välja töötanud nn õiglase ülemineku põhimõtted.
Ettekandja tutvustas neid põhiprintsiipe, mis toetavad visiooni ühiskondlikust õiglasest ümberkujundamisest kaasava, jätkusuutliku ja vastupidava ühiskonna suunas.
Arutelust koorus välja vajadus tõsta teadlikkust majanduse ümberkorralduse ning keskkonnapoliitika sotsiaalsetest, sh soolistest mõjudest, sest ulatuslikku ühiskondlikku debatti selle üle pole veel toimunud. Küll on rahvusvahelisel tasandil hulk juhendeid, mida silmas pidada.
Lisaks külastasime Saxby tuletorni kohaliku giidi Elle Puurmanni juhtimisel ning Vormsi talumuuseumi, kus näituseid tutvustasid muuseumi giid Egon Erkmann (“36 kaadrit: Vormsi 1987”) ja Barbi Pilvre (“Vormsi elu fotodel 1945-1990“) ning rääkisid meestest ja naistest Vormsi ajaloos.
